Uus koalitsioon soovib tagada seksuaalvägivalla ohvritele parema kaitse
Liisa Pakosta
Vägistamist käsitletakse praegu Eestis olukorrana, kus kurjategija kasutab ohvri peal sundi, jõudu, ähvardamist või abitusseisundit. 2017. aastal ratifitseeris riigikogu aga Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni, mille järgi peaks seksuaalkuritegudes võtma arvesse ka nõusoleku põhimõtet, mille kohaselt peavad mõlemad partnerid kinnitama oma nõusolekut seksuaalaktiga. Uus valitsus kavatseb nüüd selle põhimõtte vastu võtta.
Endise võrdõigusvoliniku ja Eesti 200 liikme Liisa Pakosta sõnul on praeguse tõlgenduse probleem, et ohver võib vägistajale küll vastu hakata, kuid tihtipeale ohvrid hoopis tarduvad.
“Naistearstid ja teadlased kirjeldavad tardumisena olukordi, kus üks osapool ei soovi mitte mingil juhul seksuaalakti, kuid ei suuda ennast hirmu olukorras väga selgelt väljendada. Ohver tardub ja ei osuta vastupanu. Sellises olukorras peaks aru saama, et nõusolekut pole,” ütles Pakosta.
Tema sõnul on kahjuks aga mõned juhtumid, kus kurjategija kasutab ohvri abitusseisundit ära ning seetõttu on Pakosta sõnul vajalik seksuaalkuritegude tõlgendust muuta.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse looja ja naistearst Made Laanpere sõnul tarduvad ohvrid tihti, sest kui nende vastas on ootamatult suur jõud, tajuvad nad seda eluohtliku olukorrana.
“Eluohtliku olukorra tajumine tekib reflektoorselt ja kehal puudub selle üle peaaegu et kontroll,” ütles Laanpere.
Naistearsti sõnul on seksuaalkuriteo ohvri esimeseks reaktsiooniks põgeneda või vastu võidelda. “Kui ohver tajub, et see ei ole võimalik, siis ta tardubki,” ütles Laanpere. Laanpere sõnul on sel juhul väga lihtne kurjategijal ohvrit ära kasutada ja ohvril ei pruugi nii tekkida ka nähtavaid vigastusi.
Romantilisi olukordi uus põhimõte ei muuda
Feministeeriumi huvikaitse spetsialisti Kadi Viigi sõnul mängib nõusoleku põhimõtte juures suurt rolli ka seksuaalkultuur ehk partneriga suhtlemine, oma soovide avaldamine ja teineteise kuulamine.
“Nõusolekut saab väljendada mitmel viisil: verbaalselt või kehakeelega vihjeid andes, kas ma soovin seda või mitte,” ütles Viik.
Pakosta sõnul romantilisi olukordi nõusoleku põhimõte ei muuda. “See ei tähenda, et nõusoleku peaks vormistama notariaalselt või kirjalikult, absoluutselt mitte. Romantiliste olukordades mingeid muutuseid ei tule. Romantiline üksteise leidmine toimib samamoodi edasi. Nõusoleku küsimus mõjutab aastas kohtunike hinnangul umbes 10 juhtumit, mis on kohtusse jõudnud,” ütles Pakosta.
Pakosta sõnul annab selgem määratlus ka ühiskonnas signaali, et enne seksi peab alati partnerilt nõusoleku saama.
Pelgalt seaduse muutmisest ei piisa
Nõusolekuseadus on vastu võetud 18 Euroopa riigis. Viimasena võttis jaanuaris seaduse vastu Soome. Ekspertide sõnul saab nende riikide näidetest tõdeda, et suhtumine ja teadlikkus seksuaalvägivalla ohvrite olukorrast ja vajadustest on paranenud.
Viigi sõnul pole paljud riigid piirdunud vaid seaduse muutmisega. Ta ütles, et oluline on koolitada ka inimesi jõustruktuurides, näiteks politseis. Viigi sõnul ei mõisteta seal tihtipeale, et kui ohver vägivallatsejale vastu ei võitle, on tegu traumareaktsiooniga, näiteks tardumisega. Viik lisas, et tihtipeale proovib ohver oma ründajat ka võimalikult vähe ärritada, et olukorrast kiiresti pääseda.
Ka Laanpere sõnul on sellised koolitused olulised, sest inimesed, kes tegelevad seksuaalkuritegudega, peavad traumareaktsioonidest aru saama ja oskama neid ära tunda. Vastasel juhul võivad nad olukorda valesti mõista.
“Üks neiu rääkis mulle, et ta isegi liigutas end kaasa, sest lootis, et nii lõpeb vägistamine rutem. See oli nii õudne,” rääkis Laanpere.
Naistearsti sõnul oli see neiu võimeline oma tegu analüüsima, aga alati ei suuda ohvrid seda teha, sest ei saa ka ise oma käitumisest aru. “Nõusoleku põhimõte annab võimaluse laiemalt ja teaduspõhisemalt seksuaalkuritegusid käsitleda, sest juhtumid on tavaliselt keerulised ja varjatud, ütles Laanpere.
Seksuaalkuriteod ei jõua tihti politseini
Viik tõdes, et sellised kuriteod on tõepoolest varjatud ja tihtilugu need politsei vaatevälja ja kohtusse ei jõua. See ei tähenda aga, et keegi neist ei teaks. Viigi sõnul võivad näiteks ohvri lähedased olukorraga kursis olla, aga tõenäosus, et ohver politseisse julgeb pöörduda, on päris väike.
“Mitmes riigis on pärast nõusoleku põhimõtte vastuvõtmist seksuaalkuritegudest teatamine hüppeliselt kasvanud,” ütles Viik. Ta lisas, et mida rohkem ohvrid seksuaalkuritegudest teada annavad seda lihtsam on neid tulevikus ka ennetada.
“Nii saab teada, kus ja millistes olukordades enim seksuaalkuritegusid toimub. See on vajalik teave seksuaalterviseorganisatsioonidele, kes saavad niiviisi tõhusamalt ennetustööd korraldada,” lausus Viik.
Kui Soome nõusolekuseaduse vastu võttis, loodi veebilehekülg, mis seletab lihtsalt ja selgelt ära, mis läheb nõusoleku põhimõtte alla ja mis mitte. Viik loodab, et selline praktika võetakse üle ka Eestis.
“Lihtsalt seaduse sätte muutmine toob kaasa vähe, kui sellega ei kaasas laiaulatuslik mõttemuudatus ja sellega kaasnev teadlikkuse tõstmine,” lausus Viik.
Süütuse presumptsiooni nõusolekuseadus ei riiva
Feministeeriumi huvikaitse spetsialist Kadi Viigi sõnul on nõusoleku põhimõtte vastuvõtmiseks üldiselt kaks teed. Need on jah-mudel ja ei-mudel. Jah-mudeli järgi eeldatakse, et partner pole seksiga nõus, kui ta pole seda otseselt väljendanud. Eeldus on see, et inimene ei soovi seksida ja ta peab näitama vastupidist. Ei-mudeli järgi eeldatakse vastupidiselt, et nõusolek seksiks on olemas, kuni üks osapool väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus.
“Meie Feministeeriumis toetame jah-mudelit, sest kelleltki ei saa eeldada, et ta tahab seksida. See tuleb ikka välja selgitada,” rääkis Viik.
Kumbki mudel süütuse presumptsiooni Viigi sõnal ei riivaks.
Ka Pakosta rõhutas, et seksuaalkuriteo puhul on tegemist kriminaalmenetlusega ja kehtib üldpõhimõte, et inimene on süütu kuni tõestatakse vastupidist.
“On küll mure, et vägistamisjuhtumi puhul ei ole tunnistajaid juures, sest see juhtub kahe inimese vahel, kuid ilma selgete tõenditeta tuleb olukorda ikka tõlgendada süüdistatava kasuks”, ütles Pakosta.
Ta lisas, et see on põhiseadusega seotud põhimõte ja muutma seda keegi ei hakka. Pakosta sõnul on nõusoleku põhimõtte muutmise puhul olulisim ühiskondlik arusaam sellest, et nõusolek on vajalik.
Naistearst: menetlusprotsess peab olema ohvri jaoks turvaline
Laanpere avaldas lootust, et pärast nõusoleku põhimõtte vastuvõtmist tunneb ohver ennast menetlusprotsessis turvalisemalt. Naistearsti sõnul on oluline, et isegi kui kuritegu ei suudeta tõendada, usutaks ohvrit.
“Mõte ongi selles, et inimene, keda on vägistatud, kelle kehalist, vaimset, seksuaalset, igasugust enesemääramise õigust on täielikult rikutud, teaks, et sellel ei olnud tegelikult õigustust ja tema ei ole süüdi,” lausus Laanpere.
Laanpere tõdes et see on vajalik, sest seksuaalkuriteod mõjutavad paratamatult ka ohvrite vaimset tervist ja ühiskonnas hakkamasaamist.
Riik saadaks Laanpere sõnul nõusoleku põhimõtte rakendamisega sõnumi, et ohvrist hoolitakse ja riigi jaoks on selliste kuritegude kindlakstegemine oluline. Nii julgevad ohvrid ka rohkem politsei poole pöörduda, tõdes arst.
Nõusoleku põhimõtte sõnastus ja jõustumise aeg on veel teadmata
Pakosta sõnul on koalitsioonil kavas karistusseadustik Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia, kuid millal see peaks jõustuma, pole veel teada.
“See, kuidas koalitsioonileppes olevad punktid jõuavad töökavasse, saame peatselt näha. Ma julgen arvata, et esimeste nädalate jooksul nõusoleku põhimõtet ei muudeta, sest äärmiselt oluline on põhimõtte sõnastus hoolega läbi mõelda, et muudatus täidaks ohvri seisukohast oma eesmärki, kuid ei kahjustaks teisi osapooli, lausus Pakosta.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri sõnul peaks nõusoleku põhimõtte sõnastust samuti põhjalikult kaaluma. “Kas nõusoleku alla läheb ka raha või mõne muu hüve vastu võtmine või koostatakse täpsem loetelu, mis juhtudel on põhimõte ületatud,” tõstatas Kärner küsimuse.
Toimetaja:
Mait Ots
err.ee 12.04.2023 https://www.err.ee/1608945239/uus-koalitsioon-soovib-tagada-seksuaalvagivalla-ohvritele-parema-kaitse
Endise võrdõigusvoliniku ja Eesti 200 liikme Liisa Pakosta sõnul on praeguse tõlgenduse probleem, et ohver võib vägistajale küll vastu hakata, kuid tihtipeale ohvrid hoopis tarduvad.
“Naistearstid ja teadlased kirjeldavad tardumisena olukordi, kus üks osapool ei soovi mitte mingil juhul seksuaalakti, kuid ei suuda ennast hirmu olukorras väga selgelt väljendada. Ohver tardub ja ei osuta vastupanu. Sellises olukorras peaks aru saama, et nõusolekut pole,” ütles Pakosta.
Tema sõnul on kahjuks aga mõned juhtumid, kus kurjategija kasutab ohvri abitusseisundit ära ning seetõttu on Pakosta sõnul vajalik seksuaalkuritegude tõlgendust muuta.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse looja ja naistearst Made Laanpere sõnul tarduvad ohvrid tihti, sest kui nende vastas on ootamatult suur jõud, tajuvad nad seda eluohtliku olukorrana.
“Eluohtliku olukorra tajumine tekib reflektoorselt ja kehal puudub selle üle peaaegu et kontroll,” ütles Laanpere.
Naistearsti sõnul on seksuaalkuriteo ohvri esimeseks reaktsiooniks põgeneda või vastu võidelda. “Kui ohver tajub, et see ei ole võimalik, siis ta tardubki,” ütles Laanpere. Laanpere sõnul on sel juhul väga lihtne kurjategijal ohvrit ära kasutada ja ohvril ei pruugi nii tekkida ka nähtavaid vigastusi.
Romantilisi olukordi uus põhimõte ei muuda
Feministeeriumi huvikaitse spetsialisti Kadi Viigi sõnul mängib nõusoleku põhimõtte juures suurt rolli ka seksuaalkultuur ehk partneriga suhtlemine, oma soovide avaldamine ja teineteise kuulamine.
“Nõusolekut saab väljendada mitmel viisil: verbaalselt või kehakeelega vihjeid andes, kas ma soovin seda või mitte,” ütles Viik.
Pakosta sõnul romantilisi olukordi nõusoleku põhimõte ei muuda. “See ei tähenda, et nõusoleku peaks vormistama notariaalselt või kirjalikult, absoluutselt mitte. Romantiliste olukordades mingeid muutuseid ei tule. Romantiline üksteise leidmine toimib samamoodi edasi. Nõusoleku küsimus mõjutab aastas kohtunike hinnangul umbes 10 juhtumit, mis on kohtusse jõudnud,” ütles Pakosta.
Pakosta sõnul annab selgem määratlus ka ühiskonnas signaali, et enne seksi peab alati partnerilt nõusoleku saama.
Pelgalt seaduse muutmisest ei piisa
Nõusolekuseadus on vastu võetud 18 Euroopa riigis. Viimasena võttis jaanuaris seaduse vastu Soome. Ekspertide sõnul saab nende riikide näidetest tõdeda, et suhtumine ja teadlikkus seksuaalvägivalla ohvrite olukorrast ja vajadustest on paranenud.
Viigi sõnul pole paljud riigid piirdunud vaid seaduse muutmisega. Ta ütles, et oluline on koolitada ka inimesi jõustruktuurides, näiteks politseis. Viigi sõnul ei mõisteta seal tihtipeale, et kui ohver vägivallatsejale vastu ei võitle, on tegu traumareaktsiooniga, näiteks tardumisega. Viik lisas, et tihtipeale proovib ohver oma ründajat ka võimalikult vähe ärritada, et olukorrast kiiresti pääseda.
Ka Laanpere sõnul on sellised koolitused olulised, sest inimesed, kes tegelevad seksuaalkuritegudega, peavad traumareaktsioonidest aru saama ja oskama neid ära tunda. Vastasel juhul võivad nad olukorda valesti mõista.
“Üks neiu rääkis mulle, et ta isegi liigutas end kaasa, sest lootis, et nii lõpeb vägistamine rutem. See oli nii õudne,” rääkis Laanpere.
Naistearsti sõnul oli see neiu võimeline oma tegu analüüsima, aga alati ei suuda ohvrid seda teha, sest ei saa ka ise oma käitumisest aru. “Nõusoleku põhimõte annab võimaluse laiemalt ja teaduspõhisemalt seksuaalkuritegusid käsitleda, sest juhtumid on tavaliselt keerulised ja varjatud, ütles Laanpere.
Seksuaalkuriteod ei jõua tihti politseini
Viik tõdes, et sellised kuriteod on tõepoolest varjatud ja tihtilugu need politsei vaatevälja ja kohtusse ei jõua. See ei tähenda aga, et keegi neist ei teaks. Viigi sõnul võivad näiteks ohvri lähedased olukorraga kursis olla, aga tõenäosus, et ohver politseisse julgeb pöörduda, on päris väike.
“Mitmes riigis on pärast nõusoleku põhimõtte vastuvõtmist seksuaalkuritegudest teatamine hüppeliselt kasvanud,” ütles Viik. Ta lisas, et mida rohkem ohvrid seksuaalkuritegudest teada annavad seda lihtsam on neid tulevikus ka ennetada.
“Nii saab teada, kus ja millistes olukordades enim seksuaalkuritegusid toimub. See on vajalik teave seksuaalterviseorganisatsioonidele, kes saavad niiviisi tõhusamalt ennetustööd korraldada,” lausus Viik.
Kui Soome nõusolekuseaduse vastu võttis, loodi veebilehekülg, mis seletab lihtsalt ja selgelt ära, mis läheb nõusoleku põhimõtte alla ja mis mitte. Viik loodab, et selline praktika võetakse üle ka Eestis.
“Lihtsalt seaduse sätte muutmine toob kaasa vähe, kui sellega ei kaasas laiaulatuslik mõttemuudatus ja sellega kaasnev teadlikkuse tõstmine,” lausus Viik.
Süütuse presumptsiooni nõusolekuseadus ei riiva
Feministeeriumi huvikaitse spetsialist Kadi Viigi sõnul on nõusoleku põhimõtte vastuvõtmiseks üldiselt kaks teed. Need on jah-mudel ja ei-mudel. Jah-mudeli järgi eeldatakse, et partner pole seksiga nõus, kui ta pole seda otseselt väljendanud. Eeldus on see, et inimene ei soovi seksida ja ta peab näitama vastupidist. Ei-mudeli järgi eeldatakse vastupidiselt, et nõusolek seksiks on olemas, kuni üks osapool väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus.
“Meie Feministeeriumis toetame jah-mudelit, sest kelleltki ei saa eeldada, et ta tahab seksida. See tuleb ikka välja selgitada,” rääkis Viik.
Kumbki mudel süütuse presumptsiooni Viigi sõnal ei riivaks.
Ka Pakosta rõhutas, et seksuaalkuriteo puhul on tegemist kriminaalmenetlusega ja kehtib üldpõhimõte, et inimene on süütu kuni tõestatakse vastupidist.
“On küll mure, et vägistamisjuhtumi puhul ei ole tunnistajaid juures, sest see juhtub kahe inimese vahel, kuid ilma selgete tõenditeta tuleb olukorda ikka tõlgendada süüdistatava kasuks”, ütles Pakosta.
Ta lisas, et see on põhiseadusega seotud põhimõte ja muutma seda keegi ei hakka. Pakosta sõnul on nõusoleku põhimõtte muutmise puhul olulisim ühiskondlik arusaam sellest, et nõusolek on vajalik.
Naistearst: menetlusprotsess peab olema ohvri jaoks turvaline
Laanpere avaldas lootust, et pärast nõusoleku põhimõtte vastuvõtmist tunneb ohver ennast menetlusprotsessis turvalisemalt. Naistearsti sõnul on oluline, et isegi kui kuritegu ei suudeta tõendada, usutaks ohvrit.
“Mõte ongi selles, et inimene, keda on vägistatud, kelle kehalist, vaimset, seksuaalset, igasugust enesemääramise õigust on täielikult rikutud, teaks, et sellel ei olnud tegelikult õigustust ja tema ei ole süüdi,” lausus Laanpere.
Laanpere tõdes et see on vajalik, sest seksuaalkuriteod mõjutavad paratamatult ka ohvrite vaimset tervist ja ühiskonnas hakkamasaamist.
Riik saadaks Laanpere sõnul nõusoleku põhimõtte rakendamisega sõnumi, et ohvrist hoolitakse ja riigi jaoks on selliste kuritegude kindlakstegemine oluline. Nii julgevad ohvrid ka rohkem politsei poole pöörduda, tõdes arst.
Nõusoleku põhimõtte sõnastus ja jõustumise aeg on veel teadmata
Pakosta sõnul on koalitsioonil kavas karistusseadustik Istanbuli konventsiooniga kooskõlla viia, kuid millal see peaks jõustuma, pole veel teada.
“See, kuidas koalitsioonileppes olevad punktid jõuavad töökavasse, saame peatselt näha. Ma julgen arvata, et esimeste nädalate jooksul nõusoleku põhimõtet ei muudeta, sest äärmiselt oluline on põhimõtte sõnastus hoolega läbi mõelda, et muudatus täidaks ohvri seisukohast oma eesmärki, kuid ei kahjustaks teisi osapooli, lausus Pakosta.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri sõnul peaks nõusoleku põhimõtte sõnastust samuti põhjalikult kaaluma. “Kas nõusoleku alla läheb ka raha või mõne muu hüve vastu võtmine või koostatakse täpsem loetelu, mis juhtudel on põhimõte ületatud,” tõstatas Kärner küsimuse.
Toimetaja:
Mait Ots
err.ee 12.04.2023 https://www.err.ee/1608945239/uus-koalitsioon-soovib-tagada-seksuaalvagivalla-ohvritele-parema-kaitse