Üleilmne pandeemialepe kütab napi info tõttu kirgi
Liisa Pakosta
Vaktsiinivastaste sotsiaalmeediavoos levivad hirmujutud kohe-kohe Maailma Terviseorganisatsioonis (WHO) vastu võetavast pandeemialeppest, mis võtab riikidelt otsustusõiguse ja paneb kõiki WHO pilli järgi sundvaktsineerima.
Üksteist köetakse üles jutuga, et WHO uste taga arutatakse asju, millest me teada ei tohi: «Peavoolumeediasse see ei jõua, ja me teame, miks.»
Üleilmset pandeemialepet hakati ette valmistama kolm aastat tagasi ja käesoleva maikuu lõpus peaks WHO terviseassamblee hääletusele minema kaks olulist dokumenti: pandeemialepe ja rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR). On tõsi, et Eestis sellest eriti räägitud pole.
Ka Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), kelle juhitud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon volitas Eesti nimel läbirääkimisi pidama Euroopa Komisjoni, möönab, et pandeemialeppe arutelu võiks tuua huvilistele lähemale.
– – –
Pakosta märkis, et samasisulisi proteste esitati parlamentidele üle maailma. «Sel on infooperatsiooni tunnused, kui 6200 inimest hakkavad Eestis järsku muretsema: et appi-appi, WHO hakkab sunnimeetmeid kasutama.»
Pakosta rõhutas, et tervishoidu korraldab iga liikmesriik ise: vaktsineerimine või maski kandmine Eestis on riigisisene küsimus, mida ei otsusta WHO. «Kui WHO liikmesriigid pandeemialeppes midagi kokku lepivad, ja kui Eesti riigikogu selle ratifitseerib, siis me ise võtame endale kohustuse, et peaksime liikuma kokkulepitud suunas, aga eesmärgini jõudmise aja ja viisi otsustame riigina ise,» selgitas ta.
Lasn möönis, et pandeemialeppe osas jääb viimane sõna tõesti Eestile, kuid lisas, et IHRiga saab olema teisiti.
Aasta aega, et loobuda
Sotsiaalministeeriumi nõunik Reintamm toonitas, et IHR on kohustuslik juba 2005. aastast, mil see WHOs vastu võeti. Praegu käib IHRi uuendamine. Viimane läbirääkimiste voor enne terviseassambleed toimub 16.-17. mail. Pärast seda, kui dokument on vastu võetud, on riikidel aasta aega, et uutest nõuetest taganeda.
«Enamik neist võtetest, mida IHR sisaldab, on maailmas end tõestanud,» toonitas Reintamm. Sestap on ka riikide tegutsemine sageli sarnane, mitte et WHO neid käsib. Nakkushaige isoleerimine või sundravi näiteks tuberkuloosi puhul on juba praegu Eesti seaduses kirjas. IHR tahtest olenematut ravi ei soovita, kuid annab suunise, et kui riik peab seda vajalikuks, siis võib seda vastavalt oma riigisisesele regulatsioonile kasutada.
Pakosta arvates võiks õppetund riigile kogu sellest asjast olla see, et asjakohane info tuleb selgelt ja lihtsas keeles välja panna. «Praegu see hästi leitav ei ole,» tunnistas ta.
Postimees
04.05.2024
Üksteist köetakse üles jutuga, et WHO uste taga arutatakse asju, millest me teada ei tohi: «Peavoolumeediasse see ei jõua, ja me teame, miks.»
Üleilmset pandeemialepet hakati ette valmistama kolm aastat tagasi ja käesoleva maikuu lõpus peaks WHO terviseassamblee hääletusele minema kaks olulist dokumenti: pandeemialepe ja rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR). On tõsi, et Eestis sellest eriti räägitud pole.
Ka Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), kelle juhitud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon volitas Eesti nimel läbirääkimisi pidama Euroopa Komisjoni, möönab, et pandeemialeppe arutelu võiks tuua huvilistele lähemale.
– – –
Pakosta märkis, et samasisulisi proteste esitati parlamentidele üle maailma. «Sel on infooperatsiooni tunnused, kui 6200 inimest hakkavad Eestis järsku muretsema: et appi-appi, WHO hakkab sunnimeetmeid kasutama.»
Pakosta rõhutas, et tervishoidu korraldab iga liikmesriik ise: vaktsineerimine või maski kandmine Eestis on riigisisene küsimus, mida ei otsusta WHO. «Kui WHO liikmesriigid pandeemialeppes midagi kokku lepivad, ja kui Eesti riigikogu selle ratifitseerib, siis me ise võtame endale kohustuse, et peaksime liikuma kokkulepitud suunas, aga eesmärgini jõudmise aja ja viisi otsustame riigina ise,» selgitas ta.
Lasn möönis, et pandeemialeppe osas jääb viimane sõna tõesti Eestile, kuid lisas, et IHRiga saab olema teisiti.
Aasta aega, et loobuda
Sotsiaalministeeriumi nõunik Reintamm toonitas, et IHR on kohustuslik juba 2005. aastast, mil see WHOs vastu võeti. Praegu käib IHRi uuendamine. Viimane läbirääkimiste voor enne terviseassambleed toimub 16.-17. mail. Pärast seda, kui dokument on vastu võetud, on riikidel aasta aega, et uutest nõuetest taganeda.
«Enamik neist võtetest, mida IHR sisaldab, on maailmas end tõestanud,» toonitas Reintamm. Sestap on ka riikide tegutsemine sageli sarnane, mitte et WHO neid käsib. Nakkushaige isoleerimine või sundravi näiteks tuberkuloosi puhul on juba praegu Eesti seaduses kirjas. IHR tahtest olenematut ravi ei soovita, kuid annab suunise, et kui riik peab seda vajalikuks, siis võib seda vastavalt oma riigisisesele regulatsioonile kasutada.
Pakosta arvates võiks õppetund riigile kogu sellest asjast olla see, et asjakohane info tuleb selgelt ja lihtsas keeles välja panna. «Praegu see hästi leitav ei ole,» tunnistas ta.
Postimees
04.05.2024