Tööandjad keelduvad lapsehoolduspuhkuselt naasnute palka tõstmast. „Aastatega hinnad tõusid, aga minu palk jäi samaks“
Liisa Pakosta
– – -Õigusi teatakse paremini
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta kinnitab, et sääraseid pöördumisi jõuab tema postkasti tihti. „Emad teavad õnneks üha paremini oma õiguseid,“ märgib ta. „See tundubki väga ebaõiglane, kui ainuüksi seetõttu, et oled lapse sünnitamise tõttu töölt eemal olnud, hakkad teistega võrreldes väiksemat palka teenima. Sünnitamisel kvalifikatsioon ei lange, ja kui ongi vaja töötajale mõnda koolitust, siis see ongi tööandja kohustus.“
Kui palka on tõstetud konkreetsest tööpanusest olenemata, tuleb tõsta palka ka kõigil, kes on haiguslehel, suvepuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. „Kusjuures suve- või talvepuhkusel olijate palka üldjuhul tõstetakse, kuid mitte lapsehoolduspuhkusel olijate oma, ja nii see diskrimineerimine tekibki,“ sõnab Pakosta.
Tööandjad toovad tihtilugu noore ema palgatõusust keeldumiseks kaks põhjust: nad kas ei teadnud diskrimineerimise keelust või arvasid, et töölepingus pole selle kohta midagi kirjas. „Teadmatuse korral selgitame veel kord kenasti lahti, et töölepingu seaduse § 3 või avaliku teenistuse seaduse § 13 on abiks,“ selgitab Pakosta.
Teine probleem, millega lapsepuhkuselt tulnud emad Pakosta sõnutsi peavad tööl rinda pistma, on kehvema ametikoha saamine. „Tööandja ütleb, et pidime sinu asemele vahepeal võtma uue inimese, pidime teda koolitama ja ole hea, saa aru, et me ei saa sind samale kohale tagasi lasta. Näed, tegime sulle uue lepingu, kirjuta alla,“ toob Pakosta esile sageda mure. Uus leping pakub vähem vastutust ja väiksemat palka, kui naine saaks siis, kui ta poleks lapsehoolduspuhkusel olnud.
Mõni tööandja on rõhunud sellele, et väiksel lapsel on ema rohkem vaja ja hea ema ei saakski endist vastutust võtta.
„Tegelikult on selle naise tööaeg ikka sama, lihtsalt palk ja vastutus on väiksemad ja seesama beebi jääb kaotajaks, kui ema teenib vähem ning on ehk pettunud ja stressis sellest olukorrast,“ lausub Pakosta.
Jõutakse kokkuleppele
Tööandja on kohustatud aitama töötajal pere- ja tööelu ühildada, seega ei tasu odavama töö peale minna. Isegi mitte siis, kui varasem töö tähendas palju välislähetustel käimist. „Praktika näitab, et kui töötaja rahulikult ütleb, et ei ole väiksema vastutusega kohast huvitatud, ja tahab vastavalt oma pädevusele edasi panustada, siis lükatakse odavam pakkumine kiiresti sahtlisse tagasi ja jõutakse normaalsete kokkulepeteni,“ ütleb Pakosta.
Pakosta sõnul pole mingit seadusauku ega reguleerimata ala, mis laseks tööandjatel lapsehoolduspuhkuselt naasnud inimeste õigustest üle sõita. „Pigem on mure väheses teadlikkuses ja mõne inimese häälekalt propageeritavates sotsiaalsetes normides, justkui oleks hirmsasti laste huvides see, kui ema on iga lapsega kuni tema kooliminekuni töötu. Tõenduspõhiselt see lapse parimates huvides ei ole,“ ütleb Pakosta.
Kui mõnel lapsehoolduspuhkuselt naasnul on kahtlus, et tööandja võis teiste palka tõsta, aga vassib selle kohta, saab alati voliniku poole pöörduda meiliaadressil avaldus@volinik.ee. „Meie poole saab meilitsi pöörduda ja rääkida oma mure ära. Volinikul on õigus küsida palgavõrdlust nii, et tööandja ei saa teada, kes konkreetselt pöördus. Oleme välja võtnud näiteks terve organisatsiooni palgad ja teinud sealt vajaliku võrdluse. Mingi pildi saab ette ka lahendusest palgad.stat.ee, kust on näha päriselt välja makstud töötasud ametite ja maakondade lõikes, samuti erinevused meeste ja naiste vahel. Naised peaksid seal vaatama meeste ehk päriselt selle töökoha olemasolevat palgataset,“ selgitab Pakosta.
Lastega naised on kehvemas positsioonis kui lastetud naised, tuvastati ka Eesti teadusagentuuri rahastatud uuringus. Isegi seitse aastat pärast lapse sündi teenivad lastega naised lastetutest sookaaslastest kolmandiku võrra vähem. Kuigi uuring tõi esile, et lastega mehed teenivad rohkem kui lastetud, ei käsitletud spetsiifiliselt neid isasid, kes on lapsega vanemapuhkusel olnud. Seega võib probleem olla universaalne ja puudutada nii emasid kui ka isasid. ●
“„Sünnitamisel kvalifikatsioon ei lange, ja kui ongi vaja mõnda koolitust, siis see ongi tööandja kohustus.”
Jaga oma lugu
Hea ema või isa, kui oled midagi samasugust kogenud ja nõus oma lugu jagama, kirjuta greete.palgi@ epl.ee. Vajaduse korral tagame anonüümsuse. *Nimed naiste palvel vahetatud, et tööandja pahameelt vältida.
Emaduslõiv võib süüa lausa kolmandiku palgast.
Greete Palgi
20.06.2022
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta kinnitab, et sääraseid pöördumisi jõuab tema postkasti tihti. „Emad teavad õnneks üha paremini oma õiguseid,“ märgib ta. „See tundubki väga ebaõiglane, kui ainuüksi seetõttu, et oled lapse sünnitamise tõttu töölt eemal olnud, hakkad teistega võrreldes väiksemat palka teenima. Sünnitamisel kvalifikatsioon ei lange, ja kui ongi vaja töötajale mõnda koolitust, siis see ongi tööandja kohustus.“
Kui palka on tõstetud konkreetsest tööpanusest olenemata, tuleb tõsta palka ka kõigil, kes on haiguslehel, suvepuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. „Kusjuures suve- või talvepuhkusel olijate palka üldjuhul tõstetakse, kuid mitte lapsehoolduspuhkusel olijate oma, ja nii see diskrimineerimine tekibki,“ sõnab Pakosta.
Tööandjad toovad tihtilugu noore ema palgatõusust keeldumiseks kaks põhjust: nad kas ei teadnud diskrimineerimise keelust või arvasid, et töölepingus pole selle kohta midagi kirjas. „Teadmatuse korral selgitame veel kord kenasti lahti, et töölepingu seaduse § 3 või avaliku teenistuse seaduse § 13 on abiks,“ selgitab Pakosta.
Teine probleem, millega lapsepuhkuselt tulnud emad Pakosta sõnutsi peavad tööl rinda pistma, on kehvema ametikoha saamine. „Tööandja ütleb, et pidime sinu asemele vahepeal võtma uue inimese, pidime teda koolitama ja ole hea, saa aru, et me ei saa sind samale kohale tagasi lasta. Näed, tegime sulle uue lepingu, kirjuta alla,“ toob Pakosta esile sageda mure. Uus leping pakub vähem vastutust ja väiksemat palka, kui naine saaks siis, kui ta poleks lapsehoolduspuhkusel olnud.
Mõni tööandja on rõhunud sellele, et väiksel lapsel on ema rohkem vaja ja hea ema ei saakski endist vastutust võtta.
„Tegelikult on selle naise tööaeg ikka sama, lihtsalt palk ja vastutus on väiksemad ja seesama beebi jääb kaotajaks, kui ema teenib vähem ning on ehk pettunud ja stressis sellest olukorrast,“ lausub Pakosta.
Jõutakse kokkuleppele
Tööandja on kohustatud aitama töötajal pere- ja tööelu ühildada, seega ei tasu odavama töö peale minna. Isegi mitte siis, kui varasem töö tähendas palju välislähetustel käimist. „Praktika näitab, et kui töötaja rahulikult ütleb, et ei ole väiksema vastutusega kohast huvitatud, ja tahab vastavalt oma pädevusele edasi panustada, siis lükatakse odavam pakkumine kiiresti sahtlisse tagasi ja jõutakse normaalsete kokkulepeteni,“ ütleb Pakosta.
Pakosta sõnul pole mingit seadusauku ega reguleerimata ala, mis laseks tööandjatel lapsehoolduspuhkuselt naasnud inimeste õigustest üle sõita. „Pigem on mure väheses teadlikkuses ja mõne inimese häälekalt propageeritavates sotsiaalsetes normides, justkui oleks hirmsasti laste huvides see, kui ema on iga lapsega kuni tema kooliminekuni töötu. Tõenduspõhiselt see lapse parimates huvides ei ole,“ ütleb Pakosta.
Kui mõnel lapsehoolduspuhkuselt naasnul on kahtlus, et tööandja võis teiste palka tõsta, aga vassib selle kohta, saab alati voliniku poole pöörduda meiliaadressil avaldus@volinik.ee. „Meie poole saab meilitsi pöörduda ja rääkida oma mure ära. Volinikul on õigus küsida palgavõrdlust nii, et tööandja ei saa teada, kes konkreetselt pöördus. Oleme välja võtnud näiteks terve organisatsiooni palgad ja teinud sealt vajaliku võrdluse. Mingi pildi saab ette ka lahendusest palgad.stat.ee, kust on näha päriselt välja makstud töötasud ametite ja maakondade lõikes, samuti erinevused meeste ja naiste vahel. Naised peaksid seal vaatama meeste ehk päriselt selle töökoha olemasolevat palgataset,“ selgitab Pakosta.
Lastega naised on kehvemas positsioonis kui lastetud naised, tuvastati ka Eesti teadusagentuuri rahastatud uuringus. Isegi seitse aastat pärast lapse sündi teenivad lastega naised lastetutest sookaaslastest kolmandiku võrra vähem. Kuigi uuring tõi esile, et lastega mehed teenivad rohkem kui lastetud, ei käsitletud spetsiifiliselt neid isasid, kes on lapsega vanemapuhkusel olnud. Seega võib probleem olla universaalne ja puudutada nii emasid kui ka isasid. ●
“„Sünnitamisel kvalifikatsioon ei lange, ja kui ongi vaja mõnda koolitust, siis see ongi tööandja kohustus.”
Jaga oma lugu
Hea ema või isa, kui oled midagi samasugust kogenud ja nõus oma lugu jagama, kirjuta greete.palgi@ epl.ee. Vajaduse korral tagame anonüümsuse. *Nimed naiste palvel vahetatud, et tööandja pahameelt vältida.
Emaduslõiv võib süüa lausa kolmandiku palgast.
Greete Palgi
20.06.2022