Toit pole raiskamiseks!

Kui vanemad inimesed on Eestis ise nälga kogenud, siis noorte jaoks on näljatunne õnneks enamjaolt tundmatu. Lasteaia- ja koolitoit kasvatab meil terve inimese ka neist, kel kodune toidulaud kesine või ühekülgne. Lasteaia- ja koolitoitu peame just seepärast eriti oluliseks, et see aitab võrdselt kõiki, olles vaesemate perede laste jaoks ilma eristamata või häbitunnet tekitamata eluliselt oluline.

Kooli roll pole ainult kalorsuse jälgimine, vaid ka väärtushinnangute kujundamine. Toidu väärtustamine peab olema Eestis aukohal.
Ometi visatakse meil aastas inimese kohta imikust raugani ära ligi 130 kilo toitu. Sellest pool on teadlaste hinnangul igati tervislik ja söödav, seega pesuehtsalt raiskame head toitu. Paar aastat tagasi arvutas Stockholmi keskkonnainstituudi Eesti kontor välja ka rahalise kahju, tollastes hindades oli see 164 miljonit eurot.
Tähele tasub panna sedagi, et Eestis on suurem toiduraiskamine võrreldes teiste riikidega mitte kodudes, vaid just toitlustuses ja toidupoodides. Muidugi ei tohi kunagi ja mitte kuskil pakkuda halvaks läinud toitu – ma räägin ikka sellest poolest äravisatavast toidust, mis on asjatundjate hinnangul igati söögikõlblik.

Ent samal ajal on koolitoit riigi poolt peensusteni reguleeritud. Nädala menüü peab ette väljas olema. Koolisööklates pole päevad vennad – mõnikord ei jää kübetki järele, teinekord tuleb aga kahjuks palju ära visata. Aga kasvõi seetõttu, et menüü peab olema täpselt ja kaloripealt pikalt ette teada, ei saa ootamatult üle jäänud kartuleid järgmisel päeval praekartulina pakkuda. Regulatsioonid, mis hoiavad laste tervist, ei hoia keskkonna tervist ja mis veel olulisem, ei loo õigeid väärtushinnanguid.
Kutsusin riigikogus kõiki erakondi üles otsima paremaid lahendusi sellele, kuidas ja kust saaks regulatsioone muuta nii, et lapsed oleks terved, aga toitu raisataks vähem. Minu ettepaneku järel ronis pulti Henn Põlluaas (EKRE), kes pidas toidujäätmete (!) söömist lubamatuks ja tõi võrdluse prügist söödavat otsivate lastega.

Iga köögis toimetanud inimene teab, et üle jäänud söödav toit pole jääde ehk prügi. Parimad pannkoogid tulevad hapupiimast ja niinimetatud vanapoisikartulid maitsevad hästi ka abielunaistele. Ülejäänud söödavast toidust tehakse köögis uued road, sest toitu ei tohi raisata. Selle üle tegelikult kogu väärtushinnangute arutelu käibki.

LIISA PAKOSTA, riigikogu liige (Eesti 200)

Õhtuleht 27.09.2023