TERVISHOID | Tubakatoodete turuletoomise riigilõiv tõstetakse 5000 euroni
Liisa Pakosta
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas toetada ettepanekut tõsta uue tubakatoote teate läbivaatamise tasu 5000 euroni.
Selle muudatusettepaneku tegi praegu riigikogus lugemisel oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu kohta Eesti 200 fraktsioon. Sotsiaalministeeriumi pakutud esialgne riigilõiv oli 740 eurot ja see oli mõeldud tasuna terviseameti tehtud töö eest, iga uue toote ohutuse kontrolli eest. Seni pole Eesti ainukese euroliidu riigina tubakatootjatelt mingit lõivu küsinud, kuigi tubakadirektiiv annab selleks võimaluse.
Võib lähtuda kahju suurusest üldisemalt
Sotsiaalkomisjon otsustas ettepanekut toetada ja selgitas ühist otsust sellega, et Euroopa Liidu tubakadirektiivi järgi võib lõivu suurust määrates lähtuda ka tubakatoodete tekitatud kahju suurusest üldisemalt, mitte üksnes sellest, kui palju töötunde ametnikel iga teate läbivaatamiseks kulub.
Komisjon lähtus asjaolust, et nikotiinil on tervist kahjustav mõju, nikotiini tarvitamisest tingitud surmasid on lihtsam ära hoida ja nikotiini tarvitamise sotsiaal-majanduslik kulu on palju suurem kui terviseametile usaldatud konkreetseid kontrolle puudutav kulu.
Nikotiinist tekitatud kulu Eesti riigieelarvele on hinnanguliselt 90 miljonit kuni 225 miljonit eurot.
„Eesti tervisekuludest läheb nikotiini tehtud kahjude tasandamiseks hinnanguliselt 6–15% kõikidest tervisekaitsekuludest. Seega on nikotiinist tekitatud kulu Eesti riigieelarvele suurusjärgus 90 miljonit kuni 225 miljonit eurot, mis on sedavõrd suur sotsiaal-majanduslik kulu, et põhjendatud on kasutada riigilõivuseaduse §4 2. lõikes toodud proportsionaalsuse alust, mis peab silmas ka toimingu sotsiaal-majanduslikku mõju,“ selgitas sotsiaalkomisjon oma ühist otsust.
„Sotsiaalkomisjon vaatab lõivu kehtestamist sotsiaal-majanduslikust ja tervishoiu vaatenurgast,“ selgitas otsust sotsiaalkomisjoni istungil komisjoni esimees Õnne Pillak. „Tubakatoodete puhul on tegemist tervist kahjustavate toodetega, mille tarbimise tagajärjel võivad suureneda riigi tervishoiukulutused. Sotsiaalkomisjon ei soovi neid riske suurendada uute toodete lihtsamalt turule lubamisega,“ põhjendas Pillak.
„Viimaste uuringute järgi, mis puudutavad küll 2020. aastat, oli näiteks Philip Morrise käive üle 65 miljardi euro ja tubakatootjate kasumimarginaal on 55,3% alates. Samal ajal on tubakatoodete tarvitamine või nikotiini tarvitamine, kaasajal ka tehislikult toodetud nikotiini tarvitamine kõige paremini ennetatav terviserisk üldse,“ selgitas eile õhtul riigikogus toimunud eelnõu teisel lugemisel Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta
Liisa PakostaFOTO: SVEN ARBET | DELFI MEEDIA
Pakosta tõi esile ka hiljutise OECD terviseraporti. „Eesti on maailmas noorte hulgas suurima veipijate hulgaga riik. Mitte ainult! Me oleme maailmas teisel kohal tubakatoodete tarvitamise kasvu poolest. Nimetame siin juurde, et kuni [eelnõu] kolmanda lugemise lõpetamiseni oleme me Euroopa Liidus ainuke riik, kes ei ole tubakatootjatelt küsinud lõive ega tasusid, vaid on kõik need kulud maksnud Eesti maksumaksja rahast tervisekulude arvelt. Sealjuures oleme me tervisekulude poolest OECD riikidest alla keskmise. Meil on absoluutne maailmarekord registreeritud tubakatooteid, mille kõik on pidanud läbi töötama Eesti ametnikud. Ja seda ilmselt põhjusel, et me oleme ainuke riik, kes on tasuta riigipoolseid kontrolle teinud. Eesti 200 muudatusettepanekud lõpetasid selle olukorra ja sätestasid loodetavasti tõhusad ja tervisevaldkonda aitavad lõivud tubakatoodetele,“ rääkis Pakosta.
Lisaks otsustati eelnõuga määrata riigilõivud tubakatoote teate läbivaatamise, muutmise, avaldamise ja hoidmise eest ning tasud teabe hindamise eest.
Peab esitama aruande
Elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid, sealhulgas nikotiinisisalduseta sigarette ja nende täitepakendeid, tootev ettevõte peab esitama kuus kuud enne toote kavandatavat turuleviimist ja iga olulise muudatuse puhul terviseametile elektroonilises vormis aruande.
Pakosta selgitas, et tubakaseaduse (TubS) § 81 räägib nikotiinisisalduseta sigarettidest, e-sigarettidest ja nende täitepakenditest. Need tooted on välimuselt samasugused nagu e-sigaretid, aga ei sisalda nikotiini. „Neid tooteid turundatakse lastele, et tekitada tarbimisharjumust. Kuumutatav vedelik, mida laps sisse hingab, on seni teadaolevate teadusuuringute põhjal tervisele kahjulik. Kuna TubS seda juba reguleerib, siis ka riigilõivude osas tuleks täiendada §101 1. lõike esimest lauset nii, et see hõlmaks ka nikotiinisisalduseta e-sigarette ja nende täitepakendeid,“ selgitas Pakosta komisjoni istungil, kus muudatusi arutati.
Lastele on keelatud ka nikotiinisisalduseta e-sigaretid, aga toodete turundamine on suunatud lastele.
Aive Telling, sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling lisas, et lastele on keelatud ka nikotiinisisalduseta e-sigaretid, aga toodete turundamine on suunatud lastele. „Muret tekitab kuvandi loomine, et ainuke ohtlik asi on nikotiin. Tervist kahjustavad on ka teised tubakatoodetes sisalduvad ained,“ kinnitas Telling.
Teemat käsitlev eelnõu on saadetud kolmandale lugemisele.
delfi.ee 30.05.24
Selle muudatusettepaneku tegi praegu riigikogus lugemisel oleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu kohta Eesti 200 fraktsioon. Sotsiaalministeeriumi pakutud esialgne riigilõiv oli 740 eurot ja see oli mõeldud tasuna terviseameti tehtud töö eest, iga uue toote ohutuse kontrolli eest. Seni pole Eesti ainukese euroliidu riigina tubakatootjatelt mingit lõivu küsinud, kuigi tubakadirektiiv annab selleks võimaluse.
Võib lähtuda kahju suurusest üldisemalt
Sotsiaalkomisjon otsustas ettepanekut toetada ja selgitas ühist otsust sellega, et Euroopa Liidu tubakadirektiivi järgi võib lõivu suurust määrates lähtuda ka tubakatoodete tekitatud kahju suurusest üldisemalt, mitte üksnes sellest, kui palju töötunde ametnikel iga teate läbivaatamiseks kulub.
Komisjon lähtus asjaolust, et nikotiinil on tervist kahjustav mõju, nikotiini tarvitamisest tingitud surmasid on lihtsam ära hoida ja nikotiini tarvitamise sotsiaal-majanduslik kulu on palju suurem kui terviseametile usaldatud konkreetseid kontrolle puudutav kulu.
Nikotiinist tekitatud kulu Eesti riigieelarvele on hinnanguliselt 90 miljonit kuni 225 miljonit eurot.
„Eesti tervisekuludest läheb nikotiini tehtud kahjude tasandamiseks hinnanguliselt 6–15% kõikidest tervisekaitsekuludest. Seega on nikotiinist tekitatud kulu Eesti riigieelarvele suurusjärgus 90 miljonit kuni 225 miljonit eurot, mis on sedavõrd suur sotsiaal-majanduslik kulu, et põhjendatud on kasutada riigilõivuseaduse §4 2. lõikes toodud proportsionaalsuse alust, mis peab silmas ka toimingu sotsiaal-majanduslikku mõju,“ selgitas sotsiaalkomisjon oma ühist otsust.
„Sotsiaalkomisjon vaatab lõivu kehtestamist sotsiaal-majanduslikust ja tervishoiu vaatenurgast,“ selgitas otsust sotsiaalkomisjoni istungil komisjoni esimees Õnne Pillak. „Tubakatoodete puhul on tegemist tervist kahjustavate toodetega, mille tarbimise tagajärjel võivad suureneda riigi tervishoiukulutused. Sotsiaalkomisjon ei soovi neid riske suurendada uute toodete lihtsamalt turule lubamisega,“ põhjendas Pillak.
„Viimaste uuringute järgi, mis puudutavad küll 2020. aastat, oli näiteks Philip Morrise käive üle 65 miljardi euro ja tubakatootjate kasumimarginaal on 55,3% alates. Samal ajal on tubakatoodete tarvitamine või nikotiini tarvitamine, kaasajal ka tehislikult toodetud nikotiini tarvitamine kõige paremini ennetatav terviserisk üldse,“ selgitas eile õhtul riigikogus toimunud eelnõu teisel lugemisel Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa Pakosta.
Liisa Pakosta
Liisa PakostaFOTO: SVEN ARBET | DELFI MEEDIA
Pakosta tõi esile ka hiljutise OECD terviseraporti. „Eesti on maailmas noorte hulgas suurima veipijate hulgaga riik. Mitte ainult! Me oleme maailmas teisel kohal tubakatoodete tarvitamise kasvu poolest. Nimetame siin juurde, et kuni [eelnõu] kolmanda lugemise lõpetamiseni oleme me Euroopa Liidus ainuke riik, kes ei ole tubakatootjatelt küsinud lõive ega tasusid, vaid on kõik need kulud maksnud Eesti maksumaksja rahast tervisekulude arvelt. Sealjuures oleme me tervisekulude poolest OECD riikidest alla keskmise. Meil on absoluutne maailmarekord registreeritud tubakatooteid, mille kõik on pidanud läbi töötama Eesti ametnikud. Ja seda ilmselt põhjusel, et me oleme ainuke riik, kes on tasuta riigipoolseid kontrolle teinud. Eesti 200 muudatusettepanekud lõpetasid selle olukorra ja sätestasid loodetavasti tõhusad ja tervisevaldkonda aitavad lõivud tubakatoodetele,“ rääkis Pakosta.
Lisaks otsustati eelnõuga määrata riigilõivud tubakatoote teate läbivaatamise, muutmise, avaldamise ja hoidmise eest ning tasud teabe hindamise eest.
Peab esitama aruande
Elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid, sealhulgas nikotiinisisalduseta sigarette ja nende täitepakendeid, tootev ettevõte peab esitama kuus kuud enne toote kavandatavat turuleviimist ja iga olulise muudatuse puhul terviseametile elektroonilises vormis aruande.
Pakosta selgitas, et tubakaseaduse (TubS) § 81 räägib nikotiinisisalduseta sigarettidest, e-sigarettidest ja nende täitepakenditest. Need tooted on välimuselt samasugused nagu e-sigaretid, aga ei sisalda nikotiini. „Neid tooteid turundatakse lastele, et tekitada tarbimisharjumust. Kuumutatav vedelik, mida laps sisse hingab, on seni teadaolevate teadusuuringute põhjal tervisele kahjulik. Kuna TubS seda juba reguleerib, siis ka riigilõivude osas tuleks täiendada §101 1. lõike esimest lauset nii, et see hõlmaks ka nikotiinisisalduseta e-sigarette ja nende täitepakendeid,“ selgitas Pakosta komisjoni istungil, kus muudatusi arutati.
Lastele on keelatud ka nikotiinisisalduseta e-sigaretid, aga toodete turundamine on suunatud lastele.
Aive Telling, sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling lisas, et lastele on keelatud ka nikotiinisisalduseta e-sigaretid, aga toodete turundamine on suunatud lastele. „Muret tekitab kuvandi loomine, et ainuke ohtlik asi on nikotiin. Tervist kahjustavad on ka teised tubakatoodetes sisalduvad ained,“ kinnitas Telling.
Teemat käsitlev eelnõu on saadetud kolmandale lugemisele.
delfi.ee 30.05.24