SÕNA ON NAISTEL | 8. märtsi lillesadu – kas iganenud või endiselt väärikas traditsioon?

„I can buy myself flowers…“ (Ma võin osta iseendale lilli – toim, sõnad laulja Miley Cyruse laulust „Flowers“ ) on viimasel ajal olnud paljude noorte naiste nn hümniks. Kuidas siis on: kas enamik naisi põlgab ära tähtpäeva, mis on just neile pühendatud? Mida arvab vanem generatsioon ja kuidas suhtuvad naistepäeva nooremad neiud?
Naistekas uuris eri vanuses Eesti naiste käest, kuidas nemad suhtuvad 8. märtsi ehk rahvusvahelisse naistepäeva.
Arvamust avaldasid luuletaja ja laulja Kristiina Ehin, rahvusvaheliselt edukas ettevõtja Karoli Hindriks, tiktokker Arija Helmvee ehk Roosabanaanike, poliitik Liisa Pakosta ning sisulooja ja ettevõtja Anita Sibul. Sõna saavad ka neli Eesti naist, kes palusid anonüümsust.
Kristiina Ehin: „Minu jaoks on see vahvate naiste päev!“
„Minu jaoks ei ole see iganenud, vaid tähistab üleüldse vahvate naiste päeva ja tegelikult ka julgete ja mõnikord oma elu ja hea mainega riskivate feministide päeva, tänu kellele meil tänapäeva naistena mingisugused õigused on. Ma pean silmas sellist saja aasta tagust ja isegi rohkemat naisõiguslikkuse ja feminismi algaastate liikumist, aga ka kõike seda, mis on järgnenud. Ilmselge on ju see, et inimõiguste eest tuleb võidelda kogu aeg ja naiste õiguste eest võitlemine on selle väga tähtis osa.
Võiks arvata, et meil Euroopas ja Ameerikas oleks sellega nagu kõik justkui hästi, aga see on ainult pisike osa maailmast, nagu näitab lähiajalugu. Ka siin on vaja kõige selle eest seista, mis on juba kätte võideldud.
Inimõiguste eest tuleb võidelda koguaeg ja naiste õiguste eest võitlemine on selle väga tähtis osa.
Hoopis teine asi on selline naistepäeva tähistamine, kus oodatakse hirmsasti vastassugupoole ehk siis meeste tunnustust – see on minu silmis tõesti natukene iganenud, et kui pole mehi ümber ja siis on see päev justkui kurb…
Olen selle päeva endale mõtestanud nii, et märkan naisi enda ümber ja miks mitte ka neile lilli kinkida, õnnitleda ning öelda, et ole äge naine edasi ja ära anna alla! See on minu jaoks selle päeva uudne varjud. Muidugi on eriti rõõmustav, kui see päev on ka põlvkondadeülene, et ka vanemad ja päris noored naised saavad oma tähelepanu ja nii võiksid ka lapsed märgata neid naisi, kes on neid siin elus armastanud, on nad siis emad või mitte. See ei mängi siin päeval tähendust ja sellegipoolest on see üks suure südamega päev.“
47-aastane Karin: „Eks ta selline generatsioonide teema on. Lilli pole kunagi liiga palju.“
„Lilli, tähelepanu ja tähistamisi pole kunagi liiga palju ja minule pole kuidagi alandav või võõras saada naistepäevaks lilli! Ikka tore, kui on rõõmu rohkem, mis iganes põhjusel. Samas võiks olla iga tähtpäev ja selle tähistame mitte kohustus, vaid seestpoolt tulenev soov tähistada või tähelepanu avaldada. Eks ta selline generatsioonide teema on, nooremad tähistavad näiteks valentinipäeva ja Halloween’i, vanemad naistepäeva. Minu meelest võib kõike tähistada ja kasvõi iga päev, kui on tunne ja soov!“
Arija Helmvee ehk @Roosabanaanike: „See päev on võimalus ka pereliikmetele armastust välja näidata.“
„Ma arvan, et kui sul on õige meesterahvas kõrval, siis ei ole see traditsioon kuhugi kadunud. Minu jaoks on armas, kui mehed peavad sellel päeval meeles oma emasid, vanaemasid. Mina kuulen iga päev, et ta mind armastab, aga see päev on just võimalus ka pereliikmetele armastust välja näidata ja nendel meeles hoida, et nad on tähtsad ja armastatud.“
20-aastane Marili: „Igale naisele meeldib, kui teda meeles peetakse ja tunnustatakse.“
„Minu arvates võiks ikka traditsioone hoida ja usun, et igale naisele meeldib, kui teda meeles peetakse ja tunnustatakse. Muidugi peaks see tunnustus tulema südamest, mitte lihtsalt kohustusest. Kas või üks lilleõis või mõni muu žest võib päeva ja naiseks olemise veelgi ilusamaks teha.“
Liisa Pakosta: „Miks mitte, tähistamine on ju alati tore!“
„Kui mõelda selle peale, kuidas see ajas muutunud on, siis tasubki meenutada, et naistepäeva tähistamist on seostatud eelkõige naiste töötingimuste parandamisega. Vabrikutes olid töötingimused 19. sajandil kohutavad ja eriti hull oli olukord veel naiste ja laste jaoks, nii et surmad, vigastused ja püsivad tervisekahjustused olid tavapärased. Kaasajal oleme Eestis jõudnud ikkagi selleni, et kõik tööd on muutunud tervist hoidvaks. Kuna enam mitte ükski töö ei tohi kahjustada kellegi tervist, kaotati juba 2009. aastal ka Eestis viimane naistele keelatud tööde nimekiri. Tööelus on naiste õiguste tuumprobleemideks nii võimalus tööd ja pereelu ühitada kui ka turvaline, ahistamis- ja kiusamisvaba töökeskkond. Töö ja pereelu ühitamiseks peavad tööandjad pakkuma just sellele emale vajalikku abi ja meetmeid, aga siin on teadlikkust vähe, isegi avalikus sektoris, lisaks on paljud tööandja kohustused samal ajal erisoodustusmaksustatud.
Üheks teemaks on ajalooliselt olnud ka naiste valimisõigus, kus Eesti on olnud maailmas esirinnas: 1917. aasta 30. märtsil (uue kalendri järgi 12. aprillil) kinnitas ajutine valitsus määruse, kus eestlaste nõudmise järgi liideti Eestimaa kokku üheks kubermanguks ja ühtlasi anti ka naistele valimisõigus. Kuna nüüd on ka just valimised olnud, tuleb tänada kõiki valijaid, kes valisid naiste ja naiste õiguste hoidmise eest, sest kõik sellised saavutused on ju läbi aja ikkagi poliitikute tehtud ja just nimelt valijate toel tehtud. Tegelikult peetakse naistepäeva ju selliste õigusalaste saavutuste tähistamiseks.
Tänavu on naistepäeva peateemaks naiste digiõigused: naiste väga vähene esindatus digitöökohtadel ning küberkius ja -ahistamine. Uuringud on näidanud, et naisi on digitöökohtadel vähem nii seetõttu, et et neile antakse sama haridustaseme juures kergemaid ülesandeid kui meestele ja seetõttu on karjääri raskem teha, kui ka selle pärast, et ikka veel on meil koole, kus on tüdrukutele kudumine ja heegeldamine ning poistele vahvad programmeeritavad masinad.
Peaasi et see poleks selline ainus päev aastas, kus naine tõstetakse justkui objekt pliidi ja rusika vahelt välja ja siis surutakse nelgid kähku pihku.
Väga oluline teema on näiteks tehisintellekti ja masinõppe tekitatav ebaõigluse kumuleerumine, kuna sisendandmed võetakse olemasolevast olukorrast ja piltlikult öeldes võimendab sel juhul iga järgmine samm sedasama ebavõrdsust. Toon lihtsa näite: sotsiaalmeedia algoritmid pakuvad meestele kõrgemapalgaliste töökohtade kuulutusi palju sagedamini kui naistele, sest mehed on vaadanud rohkem autoreklaame, autod aga maksavad väga palju ja seetõttu arvab algoritm, et tegemist on rikkamate inimestega, kellele tulebki pakkuda kõrgema palgaga töökohti. Tehisintellekt avab seega naiste õiguste teemades nii uusi võimalusi kui ka uusi ohtusid.
Kui keegi tahab naistepäeva täna tähistada lillede ja õnnitlustega, siis miks mitte, tähistamine on ju alati tore. Peaasi et see poleks selline ainus päev aastas, kus naine tõstetakse justkui objekt pliidi ja rusika vahelt välja ja siis surutakse nelgid kähku pihku.
Nõukogude okupatsiooni ajal, mil naiste tegelike õiguste ja punaloosungite vahel valitses kisendav kuristik, lörtsiti paljude muude asjade hulgas ka naistepäev ära. Mulle isiklikult meeldiks, kui sellel päeval pöörataks ühiskonna tähelepanu naiste õigustele ja räägitaks näiteks täna naiste õiguste kaitsest digimaailmas.“
37-aastane Raili: „Poolvägisi üritused on nii õudselt piinlikud ja nõmedad!“
„Mulle naistepäev meeldib, aga ainult siis, kui need soovid tulevad päriselt siiralt ja hea kavatsusega. Mingid poolvägisi üritused stiilis „ma pean lilli kinkima, sest PEAB“ on nii õudselt piinlikud ja nõmedad! Personaalsed ja siirad tähelepanuavaldused saavad mu meelest hea tagasiside ka nende poolt, kes muidu naistepäeva kui sellist eriti oluliseks ei pea, sest no olgem ausad – kellele ei meeldiks korraks teada/tunda/tajuda, et lähed kellelegi ikkagi korda. Ma ei pane pahaks ja ei pea viha, kui mu sotsiaalmeediasõbrad või kolleegid naistepäeval midagi ei ütle, aga lähemad sõbrad ja pereliikmed ikka nagu võiks.
Karoli Hindriks: „Tänu naistele, kes on aidanud meile vabadused ja võimalused saada.“
Ma arvan, et naistepäev annab võimaluse au anda kõigile nendele naistele, kes oma eeskuju ja raske tööga on aidanud meid siia päeva, kus mul naisena on võimalik ehitada rahvusvahelist ettevõtet; kus meie riiki juhib võimas naine, kelle toetus just pühapäeval Eestis rekordeid purustas ja kus väikese tüdruku unistus saada astronaudiks võib päriselt teoks saada.
Tööd on meil koos palju veel teha, aga olen südamest tänulik nendele naistele, kes on aidanud meile need vabadused ja võimalused saada. Ja küsimus, et kas mina lilli ja õnnitlusi soovin. Mulle võib alati lilli kinkida. Nii nagu Karupoeg Puhh ütles, et on võimatu olla masenduses, kui sul on õhupall, siis lilled teevad alati rõõmu ja neid võib kinkida nii naistepäeva kui ka lihtsalt kolmapäeva puhul.“
26-aastane Anne: „Kellele siis üllatused ei meeldiks, naised?“
„Lilled sümboliseerivad hoolivust ja armastust ning usun, et naistele lillede viimine ei peaks olema ainult traditsioon 8. märtsil, vaid osa argipäevast olenemata päevast ja aastaajast. Teisalt tekib kuidagi eriline tunne, kui meeskolleegid saadavad vahetult enne naistepäeva põneva pealkirja ja sisuga meili, kus kutsuvad päise päeva ajal salapäraselt kõiki naiskolleege kokku, et üllatada. Ja kellele siis üllatused ei meeldiks, naised?“
Anita Sibul: „Sellisest tähelepanust ma kindlasti ära ei ütle!“
„Ma hindan väga tähtpäevi ja traditsioone, sest usun, et need on tekkinud põhjusega. Ja mis saaks olla kaunim kui tähistada naisi ja naiseks olemist! Sellisest tähelepanust ma kindlasti ära ei ütle.“

naistekas.delfi.ee 08.03.2023 https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120153934/sona-on-naistel-8-martsi-lillesadu-kas-iganenud-voi-endiselt-vaarikas-traditsioon