Riigikogu toetab Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise pikendamist
Liisa Pakosta
Komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et kuivõrd Venemaa sõda Ukrainas jätkuvalt kestab, paljud kodud ja töökohad Ukrainas on hävitatud ning tsiviilelanikke endiselt mõrvatakse, siis on sõjapõgenike jätkuv toetamine loomulikult vajalik. „Paljudel polegi võimalik koju naasta, sest nende kodu pole enam või tuleb öösiti joosta varjendisse. Riigikogu otsustas Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmist pikendada – see võimaldab igal Ukraina perel ise otsustada, kas nad vajavad jätkuvalt ajutist kaitset ja millal nad saavad koju naasta, sest enne tuleb uued kodud, töökohad või ka terved uued asulad üles ehitada,“ sõnas Pakosta.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas istungil Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks Eesti seisukoha, mille järgi toetab Eesti ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamist 2025. aasta märtsini, et tagada Ukraina sõjapõgenike ühtsetel alustel toetamise jätkamine.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et kuivõrd Venemaa sõda Ukrainas jätkuvalt kestab, paljud kodud ja töökohad Ukrainas on hävitatud ning tsiviilelanikke endiselt mõrvatakse, siis on sõjapõgenike jätkuv toetamine loomulikult vajalik. „Paljudel polegi võimalik koju naasta, sest nende kodu pole enam või tuleb öösiti joosta varjendisse. Riigikogu otsustas Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmist pikendada – see võimaldab igal Ukraina perel ise otsustada, kas nad vajavad jätkuvalt ajutist kaitset ja millal nad saavad koju naasta, sest enne tuleb uued kodud, töökohad või ka terved uued asulad üles ehitada,“ sõnas Pakosta.
Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et Ukraina on huvitatud oma inimeste koju naasmisest, ent praegu on riigil siiski kõige enam vaja relvi, et oma maa ja vabaduse eest võidelda. „Praegu pole Ukraina sõjapõgenikel kuhugi naasta. Kui see aeg on käes, siis loomulikult oleme valmis seda toetama,“ sõnas Jufereva-Skuratovski. Ta lisas, et enne on arusaadavalt vaja Ukrainas teha ulatuslikke ülesehitustöid.
Istungil märgiti, et üheaastane pikendamine tähendab 1,6 miljoni euro suurust lisavajadust, mis katab nii rahvusvahelise kui ka ajutise kaitsega seotud kulud. Samuti toodi välja, et kui sõda kestab ka aasta pärast, siis saab ajutise kaitse direktiivi rakendamist uuesti pikendada, ent see peab olema kõigi liikmesriikide otsus.
Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungiks, mis toimub neljapäeval Brüsselis. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajad jäid hääletusel erapooletuks, viidates, et eraldi tuleks tegeleda väejooksikutega, kelle ülalpidamine pole nende hinnangul õige.
jarvateataja.postimees.ee 28.09.2023