PISA edu varjud

Eesti suurima päevalehe “Õhtulehe” 6. detsembri 2023 juhtkiri viitab nii haridusministrile, Lennart Merele kui ka mulle ning jõuab väga olulise mureni laste vaimse tervise pärast. Erakondadeüleme hariduslepe, millest kirjutasin, peab tõesti sisaldama ka samme laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks!

Õhtulehe juhtkirja tekst 06.12.2023:
JUHTKIRI | PISA testi edu varjud: laste hinded on head, aga vaimne tervis?

Justkui oleks pidupäev – meie üks Nokiatest (mäletate veel sellist president Lennart Meri loodud eduvõrdlust?) on ajast aega lisaks Skype’ile ja e-valimistele olnud ka hea esinemine hariduslikke võimeid mõõtvas PISA testis. Et pisikesed, aga tublid, õpivad hästi ja on üldse püüdlikud.

Peale koroonaaega tõi esimene PISA test paljudele riikidele peavalu, kuid meile vähemalt tabelite järgi mitte. Isegi Soomele tegime ära! Ja eriti tasub rõõmustada, et koolilaste seas nii ebapopulaarne mata – selles oleme Euroopas lausa Šveitsiga esikohta jagamas. „Maailma võrdluses oleme matemaatikas 7.–8. kohal, lugemises 2.–9. kohal ja loodusteadustes 4.–8. kohal. Eesti on esimene riik, mis järgneb Aasia riikidele,“ rõõmustas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Samas ütleb Kallase erakonnakaaslane Liisa Pakosta Õhtulehe arvamusloos: kui õpetajate pingutusi ei hinnata, pole Eestis varsti enam millegi üle uhkust tunda. „Vajadus erakondadeülese haridusleppe järgi on olnud esil aastaid, kuid lahendada pole seda seni suutnud ükski valitsus,“ kirjutas ta.
Üldise testirõõmu taustal ilmneb aga ka murelikke hääli. Meie lapsed tunnevad end testi järgi koolis küll turvaliselt, aga kas see tähendab ka vaimset tasakaalu? Mitu uuringut näitab, et noorte vaimse heaolu tase on languses. Ka Õhtuleht kirjutas nädal tagasi, et laste ja noorte täiskasvanute surmaga lõppenud vigastuste arvu kasv, sealhulgas suitsiidide sagedus, on väga murettekitav.

PISA test toob ühtlasi välja, et neil, kellel olid peres majanduslikud mured või teine emakeel peale eesti keele, olid tulemused nõrgemad. Haridus peaks olema kodusest keskkonnast sõltumatu, selleks on vaja tugevat kooli ja piisaval hulgal motiveeritud õpetajaid. Koolis on kõik asjad omavahel seotud ja head hinded on vaid osa meie laste tulevikust – tunneme küll nendest rõõmu, aga teeme siis ka nii, et laste mitte nii hea vaimne tervis saaks samuti kosuda.