PÄEVA TEEMA | Liisa Pakosta: Eesti pole mitte ainult ainus automaksuta maa, vaid ka erakordselt kehva ühistranspordiga maa

Täpselt samal ajal, kui riik hakkab linnade autostumist väiksemaks nügima, tuleb välja Keskerakonna ja sotside ehk Tallinna linnavõimu plaan muuta Pirita ühistransport senisestki palju hõredamaks. Tervest Kose asumist väljub buss linna vaid kahel korral tunnis, nalja teete või?
Arutelu mootorsõidukite keskkonnamaksu üle on alanud, see on värskendavalt ja ülimalt vajalik. Tunnustan põhjaliku ettevalmistuse eest Mart Võrklaeva ja tema meeskonda. Äge lugemine! Järgmiseid valikuid tuleb hakata tegema kuu aja pärast, tagasisidet ja inimeste arvamusi arvesse võttes.
Mis on tõsiseltvõetav alternatiiv inimeste liikumisvajaduse rahuldamiseks? Eesti pole mitte ainult ainus automaksuta maa, vaid ka erakordselt kehva ühistranspordiga maa.
Millal täpselt tulevad välja valitsuskoalitsiooni ühistransporti oluliselt parandavad algatused? Millal tehakse korda ruumilise planeerimise nõuded nii, et need vähemasti ei soodusta autostumist?
Me ei tohi jätta maainimeste ja puuetega inimeste õlgadele maksutõusu, samal ajal midagi asemele pakkumata – järelikult tuleb riigil kas leevendada vajaduse tõttu liikujate maksuosa või toetada seda nõudetranspordiga.
Miks peab igal ministril olema ametiauto, kui autoparki saaks jagada nagu riigiasutustes juba tavaks? Voliniku kantseleil polnud näiteks ühtegi ametiautot.
Miks ei võiks autode arvu vähendamist alustada erasektorist õppides? Näiteks nii, et töökoha autosid saab tööst vabal ajal väga mõistliku kilomeetrihinna eest kasutada. Sellel ajal ju töösõite ei tehta. Võimalusi on palju. Millal need kasutusele võetakse?
Miks me nõuame endiselt, et ühe korteri kohta peab olema välja ehitatud 1-2 auto parkimiskohta, kui mujal, vastupidi, piiratakse parkimist?
Füüsilises elukeskkonnas vajalikud muudatused kestavad kaua ja otsused tehakse pikalt ette. Ei saa olla nii, et riik teeb küll mootorsõidukimaksu (sest seda on lihtne teha), aga jätab tegemata keskkonnasõbralikuma liikuvuse jaoks vajaliku (sest seda on keeruline teha).
Miks me nõuame endiselt, et ühe korteri kohta peab olema välja ehitatud 1–2 auto parkimiskohta, kui mujal, vastupidi, piiratakse parkimist?
Miks me sunnime noori kodu ostvaid või rentivaid peresid lapsesse investeerimise asemel investeerima parkimiskohtadesse? Eriti olukorras, kus Eestis on üle 220 000 sõiduki (kujutlegem nüüd seda massi ruumiliselt ette, palun!), mis on liiklusregistris mitteaktiivsena arvel.
Heakene küll, automaks nügib neid lõpuks ringmajandusse jalust ära saatma, aga miks me endiselt nõuame neile parkimiskohti? Miks me ehitame endiselt nii, et ratastoolis inimesel või lapsevankriga vanaisal on tõsiselt ebamugav või lausa võimatu pärale jõuda?
Automaks tuleb. Eriti tõsiselt tuleb mõelda, kuidas tulevad toime inimesed, kellele auto on hädavajalik tarbeese igapäevaseks toimetulekuks.
Linnainimestel poleks autot enamasti üldse tarvis, kui ühistransport toimiks normaalselt. Kui pood, lasteaed, kool ja perearst oleks kuni veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel. Kui pikemateks sõitudeks oleks mugavalt võtta jagatavad autod.
Kui talvel lükataks rattateed lahti esimestena, nagu seda teeb näiteks Helsingi. Linnainimesed saaks hulga raha kokku hoida, kui linnaruum oleks kujundatud inimese järgi ja ühistransport puhas, mugav, tihe, ja mis kõige olulisem, viiks kohale.
Täpselt samal ajal, kui riik hakkab linnade autostumist väiksemaks nügima, tuleb välja Keskerakonna ja sotside ehk Tallinna linnavõimu plaan muuta Pirita ühistransport senisestki palju hõredamaks. Tervest Kose asumist väljub buss linna vaid kahel korral tunnis, nalja teete või?
Uue plaani järgi ei saa ka lapsed enam bussiga number 8 otse kesklinna kooli ega huviringidesse. Küll aga lohutab linnavõim, et see-eest loomaaeda saab. Nüüd saab ühe-kahe ümberistumisega.
„Tuleb küll ümberistumine, aga muidu läheb paremaks,“ lohutab linnavõim. Ilmselt lähebki paremaks autojuhtidel, sest nende teel on nüüd vähem busse ees.
Ja näiteks Tabasalust ei saa ka inimene bussiga mõistlikult pealinna toimetama, kuigi ootus on olnud hästi suur juba aastaid. Kas me sellist Tallinna tahtsime?
Automaks tuleb, mis kujul täpselt, on vara rääkida, kuid nendele küsimustele tuleks vastata ja leida ka lahendused. Eriti tõsiselt tuleb mõelda, kuidas tulevad toime inimesed, kellele auto on hädavajalik tarbeese igapäevaseks toimetulekuks.

epl.delfi.ee 19.07.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120217927/paeva-teema-liisa-pakosta-eesti-pole-mitte-ainult-ainus-automaksuta-maa-vaid-ka-erakordselt-kehva-uhistranspordiga-maa