Pada sõimab katelt? Kooseluseadus on ühiskonna lõhestanud

Liisa Pakosta: “Mõlemalt poolt, see on tegelikult nii õudne, kohe väga õudne.”

Riigikogus arutati eile taas kooseluseadust, ent kaugele ei jõutud. Samal ajal on ühiskond kärisenud – pooldajad vihkavad vastaseid, ja vastupidi. Riigikogulane Liisa Pakosta (IRL) leiab, et praegu peetakse vaid vihakõnesid, sotsid aga arvavad, et parem on rääkida kui vaikselt teemat ignoreerida.

Teisipäeva hommik, kell näitab veidi üle kümne. Taksojuht peatub Toompea lossi ees ja osutab pilkavalt eemal seisvale umbes kümnepealisele loosungitega seltskonnale. “Näete, see homofoob Tiidrek Nurme on ka seal. Ilmselt jooksis plakatiga Balti jaamast siia.”

Pikamaajooksja kõrval seisab seltskonna pea – kooseluseaduse esivastane Varro Vooglaid. Ta kurdab ajakirjanikule kibedalt, et neid naeruvääristatakse. Vooglaid toonitab mitu korda, et riigikogu käitub rahva tahte vastaselt. Samal ajal arutatakse saalis IRLi eelnõu, millega kooseluseadus pandaks rahvahääletusele. Rahvasaadikud voorivad saalist välja ja sisse.

Tundub, et väga tõsiselt asja ei võeta. “Näe, kirjuta, et tema on ka pede, ta tuleb kapist välja,” lõõbib üks riigikogulane ajakirjaniku ees kolleegi üle.

Kui peaks õhkkonda lühidalt kirjeldama: viha, vastaste arvamuste naeruvääristamine ning tühjus. Ka IRLi eelnõu arutamise ajal kõlavad üldiselt argumendid teemal, kas ühiskond on valmis või ei. Rahvasaadik Viktor Vassiljev (Keskerakond) sõnab, et sihtgrupp ehk seksuaalvähemused on kolm protsenti populatsioonist.

“Kui algas sügisene sessioon meil riigikogus, siis president ütles, et meie ees seisab kõige tähtsam küsimus, kooseluseaduse lahendamine. Kuidas see asi Eesti rahva jaoks niivõrd valusaks on muutunud?” imestab ta.

“Rahvas on aetud kahte leeri, sõda on laiali, mingid miitingud käivad tänavatel. Kes selle asja taga on – kas illuminaadid, Brüsseli kapsas või kes?” uurib ta IRLi eelnõud tutvustanud Urmas Reinsalult. Saal muigab, ent tõenäoliselt mõistab Vassiljevi sarkasmi, asjad on läinud üle võlli.

“Ka mitmesugused avaliku arvamuse uuringud väljendavad seda, et vastasseis või ka sallimatus on ühiskonnas pigem kasvanud, kuigi võiks arvata, et selle sammu tulemusena see pigem nii-öelda leeveneks,” ütleb Reinsalu.

Istung lõppeb kell 13, jõudmata mitte kuskile. Rahvahääletuse eelnõu esimese lugemisega jätkatakse täna ja seejärel võetakse ette kooseluseaduse eelnõu teine lugemine.

Riigikogu saalist väljas jätkub madistamine online-meedias ning suhtlusportaalides. Facebookis on seaduse toetajate profiilipiltidel juures “koos” ning toonitatakse, et vastased pole seaduseelnõuga tutvunudki.

Oma arvamuse ütleb välja Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits, kes saadab riigikogulastele kirja, kus märgib, et on tähelepanelikult jälginud kooseluseaduse debatti ning teda hämmastab, millise hoolimatuse ja arrogantsiga paljud parlamendisaadikud sõidavad rahva arvamusest üle ning peavad rahvast hukkamõistu vääriliseks. “See on olnud mulle isiklikult väga solvav.”

“Ühtlasi kinnitan, et teen endast kõik oleneva, et tuletada nende nimesid, kes ei austa meie kultuuri alusväärtusi ja perekonna ning abielu ideaale, valimiste eel kõigi vahenditega meelde ka kõigile neile kümnetele ja sadadele inimestele, keda tunnen ja tean ning kellest paljud peavad lugu minu arvamusest.”

Liisa Pakosta: muretsetakse liiga palju

IRLi kuuluv seaduse vastane Liisa Pakosta märgib, et on tohutult tore, kui inimesed ühiskonna asjade üle arutlevad, aga just nimelt ASJADE, praegu on lihtsalt vihakõnede pidamine.

“Mõlemalt poolt, see on tegelikult nii õudne, kohe väga õudne. Ma saan aru, et ollakse mures, aga ülemuretsemine on tugevasti üle piiri läinud.”

Ta märgib, et tallegi on laste õiguste teemal kirjutanud mitu inimest, arutledes jõuti järeldusele, et vajalik on reguleeritud ka olemasolevate seadustega.

“Tegelikult peaks ka seaduseelnõu algajate tegema rohkem selgitustööd, et see paragrahv hakkab tööle nii, teine naa. Arusaamatus ja teadmatus tekitab alati hirmu.” Ta märgib, et poliitikute sildistamine toimub mõlemalt poolt rinnet. Kui seaduse poolt hääletad, oled mustas nimekirjas ja su nimi jäetakse meelde, kui aga poolt ei hääleta, kukud sügavasse keskaega.

“Üks positiivne asi, tuhanded inimesed on lõpuks avastanud, kes need 101 inimest riigikogus on,” lõõbib ta.

Sotsid: olge rahulikud!

Seadust toetav sotsiaaldemokraat Marianne Mikko räägib, et ilmselt on kellelegi väga kasulik, et ühiskond on vastastikku usaldamatu ja vihane. Ta kurvastab, et osalt oleme haritud rahvas ja ammu Euroopa Liiduski, aga mõistmatust on nii palju.

“Saan aru, et ka kooseluseaduse pooldajate mõõt hakkab täis saama, nad tahavad oma mõtted välja öelda,” arutleb ta.

“Kutsun üles rahulikkusele. Oleme ikkagi euroopaliku mõtteviisiga riik. Öeldakse, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, aga see ei tähenda, et taoliste seadustega lõputult ootama ja viivitama peaks.”

Tema parteikaaslane Rainer Vakra toonitas Delfile antud intervjuus, et pärast kooseluseaduse vastuvõtmist ja 1. jaanuaril 2016 kehtima hakkamist ei kuku maailm pilbasteks, ei tule maailma lõppu ega ei sure ka Eesti rahvas välja.

Ta leiab, et seaduse vastaste tõttu on arut-elu kohati kurb jälgida, aga vähemasti teemast üldse kõneldakse paljudes riikides ei võigi sellest rääkida.

Gräzin: “Mulle öeldi, et ma ei peakski edasi elama.”

Seaduse vastu olev reformierakondlasest riigikogulase Igor Gräzini sõnul on kogu selle seaduse saaga palagan.

“Mulle on ka kirjutatud, et olen nii vana ning ei saa aru, ma ei peakski edasi elama,” märgib ta.

“Aga ma ei võta seda ähvardusena ega pöördu politseisse. Inimesed käituvad emotsionaalselt ega mõtle läbi, mida nad ütlevad,” ütleb Gräzin.

“Hüsteeria on olemas. Vastasseis on läinud teravamaks ning eri osapoolte kampaaniad pole võrreldavad ajaga, kui Facebooki polnud. Siis ei saanud seda nii massiliselt teha.”