Orbán, Fico, aga ka EKRE on Ukrainale 50 miljardi euro andmise vastu

„Kahjuks vastab see tõele. See on väga muret tekitav ning väljendasin seda ka komisjoni istungil. Et Eesti ühtsus on lõhenenud meie jaoks niivõrd olulises teemas, on erakordselt traagiline. Nad ei olnud nõus ühegi üleskutsega oma seisukohta muuta,“ ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (Eesti 200). Komisjoni protokollidest on näha, et suur osa seisukohti kujundatakse konsensuslikult.

Euroopa Liidu asjade komisjoni EKRE-lased hääletasid Ukrainale lisaraha andmise vastu.
Nädalavahetusel Kiievis käinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile, et Euroopa Liit toetab Ukrainat järgmisel neljal aastal 50 miljardi euroga. „Te ei võitle mitte ainult enda, vaid ka meie vabaduse, demokraatia ja tuleviku eest,“ lausus von der Leyen Ukraina ülemraada ees. Ta lisas: „Te võitlete Euroopa eest. See on meile valusal moel selgeks saanud. Head raada liikmed, head Ukraina inimesed, duže djakuju (suur tänu – H. K.)“
Mingil määral jagatakse Ukrainale raha lubades alles laskmata karu nahka, sest ülemöödunud nädalal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ei jõutud selles veel kokkuleppele. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut sellises mahus raha lubada, ent Brüsselis toimunud riigijuhtide kohtumisel väljendasid oma tõrksust Ungari peaminister Viktor Orbán ja Slovakkias taas ametisse saanud venemeelne valitsusjuht Robert Fico.
Oma põhjused
Ungaril on selleks oma põhjused, millest kõige kaalukamaks peavad vaatlejad nende soovi saada kätte miljardid eurod, mis on riigile euroliidu vahenditest ette nähtud, ent mida õigusriigi käsitluse ja muude vajakajäämiste tõttu neile seni antud ei ole. Lühidalt selgitades tähendab see seda, et peaministri võimupartei Fidesz on omale EL-i aluslepingutega vastuollu mineval moel liiga palju võimu haaranud. Orbán ütles, et Ungari on Ukrainale raha eraldamise vastu, kuni ta pole näinud „hästi põhjendatud ettepanekut“. „See, mis praegu arutluse all on, ei toimi. Momendil lükkame selle tagasi ja vaatame, kuhu detsembris [järgmisel ülemkogu kohtumisel] jõuame,“ sõnas Ungari peaminister.
Orbán on Ukrainale raha eraldamise vastu, kuni ta pole näinud „hästi põhjendatud ettepanekut“.
Robert Fico on nüüd teine euroliidu kõigevägevamate laua taga olev Ukraina-skeptik ja tema argumentatsioon aitamisele piduri peale panemise toetuseks on teistsugune. Tema sõnul ei tohiks anda abi enne, kui paketti on pandud ka garantiid selle kohta, et seda raha ei väärkasutata. „Ukraina on üks maailma enim korrumpeerunud riike. Meie tingimused on seotud sellega, et Euroopa Liidu, sealhulgas Slovakkia raha ei omastataks,“ lausus Fico.
Samal ajal on Fico venemeelne hoiak pikalt kestnud ja teada. Ta süüdistas 2008. aasta Gruusia-Venemaa sõja provotseerimises Gruusiat ja on olnud juba 2014. aastast vastu sanktsioonidele, mille Euroopa Liit Venemaale kehtestas. Samuti on Fico vastu Ukraina NATO-ga liitumisele. Alles mõni kuu tagasi ütles ta, et 2014. aasta Donbassi sõda algas sellepärast, et „Ukraina natsid ja fašistid mõrvasid Donbassi venekeelset elanikkonda.“ Tegu on üks ühele Kremli seisukohtadega.
Nagu Fico, nii ka EKRE
Selliseid argumente EKRE poliitikud muidugi ei kasuta, küll aga esitasid nad Euroopa Liidu asjade komisjonis 50 miljardi euro teemat arutades argumente, mis sarnanevad üsna palju korruptsiooniargumendiga, mille Fico ülemkogu kohtumisel välja käis.
Mida täpselt asjakohasel komisjoni istungil viibinud EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Arvo Aller ütlesid, seda sügisistungjärgu avalikest protokollidest ei leia.
Eesti Päevalehele ütles Poolamets, et EKRE arvates peaks Ukrainat toetama liikmesriigid eelkõige eraldi, mitte Euroopa Liidu vahendusel.
„Praegu ei ole selge, kui palju keegi peab panustama ning millises vormis. Ukraina rahastu kohta öeldaks segases väljenduses, et rahastamine toimub partnerluses EL-i liikmesriikide ja Euroopa finantseerimisasutustega Euroopa tiimina ning teiste rahvusvaheliste finantsasutustega. Milline saab olema liikmesriikide tegelik finantsiline panus, on siiani vastamata,“ rääkis Poolamets.
Tema sõnul tuleb Ukrainat toetada ja Eesti peab ka teisi riike selleks üles kutsuma. „Eriti peaksid panust Ukraina toetamiseks tõstma suuremad Euroopa Liidu riigid. Kui nad oleksid seda teinud Eestiga samas mahus, oleks Ukraina olukord oluliselt parem.“
Poolametsa sõnul oli Euroopa taasterahastu koroona põhjustatud kriisile viitava ettekäändega võetud föderaalne laen, mille eest vastutavad nüüd kõik liikmesriigid. „Kriisiolukordi ei tohi kasutada Euroopa liitriigi ehitamiseks, milleks kasutatakse ka ühislaenude võtmist või ühist laenude garanteerimist. Föderaalse Euroopa probleem ei ole teoreetiline, vaid Euroopa Liidu õigusega on juba seotud üle 50% meie seadusandlusest. Saksamaa on teinud äsja ettepaneku viia maksundus ja välispoliitika liidus häälteenamusega otsustamisele. Ühtki täiendavat võimu üleandmist ei ole võimalik teha ilma rahvahääletuseta,“ selgitas ta.
„Kahjuks vastab see tõele. See on väga muret tekitav ning väljendasin seda ka komisjoni istungil. Et Eesti ühtsus on lõhenenud meie jaoks niivõrd olulises teemas, on erakordselt traagiline. Nad ei olnud nõus ühegi üleskutsega oma seisukohta muuta,“ ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (Eesti 200). Komisjoni protokollidest on näha, et suur osa seisukohti kujundatakse konsensuslikult.
Euroopa Marshalli plaan
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles Ukraina ülemraadas, et Ukraina rahaline seis on kehv ja samamoodi on ka Ukraina majandusliku potentsiaaliga. „Aga Euroopa soovib teisse investeerida. Sellepärast tegimegi ettepaneku luua 50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu. Rahastu toetab Ukraina taastumist ja taasülesehitamist järgmise nelja aasta jooksul. Pannes selle perspektiivi: see on rohkem, kui sai ükski Euroopa riik USA Marshalli plaani alusel, millega Lääne-Euroopa pärast teist maailmasõda taas üles ehitati. Te väärite seda, teie riik väärib seda,“ rääkis ta.
Tegelikult ei ole kõnealune 50 miljardit eurot annetus. Lausa kaks kolmandikku ehk 33 miljonit eurot moodustaks väikese intressiga laen. Kolmandik ehk 17 miljardit oleks toetus, mida tagasi maksma ei pea.
Veel on euroliidu liidrite laual eraldi 20 miljardi euro suurune ettepanek eraldada vastav raha Euroopa rahurahastust selleks, et Ukraina ka sõjaliselt vastu peaks. Politico kirjutas möödunud nädalal, et seegi ettepanek toppab. Rahurahastust soovitakse anda Ukrainale tagasi raha, mis kulub relvastuse soetamisele.
Rahurahastu puhul on keeruline tuvastada, kes täpselt on see, kelle taga asi seisab. Politico kirjutab prantslastest, kes kartvat, et liiga palju raha läheks Euroopa Liidu välistele relvatootjatele. Eesti Päevalehele on vihjatud, et tegemist on Saksamaaga. Möödunud nädalal Eestis käinud Saksamaa rahandusminister Christian Lindner seda ei kinnitanud ja osutas nimetamata jäänud teisele riigile. „Liikmesriikide seas pole mingit vastuolu, mis puudutab Ukraina aitamist, küll ühe väikese erandiga,“ lausus Saksa rahandusminister. Sellega viitas ta Ungarile. Peaminister Kaja Kallas, kes Lindneriga kohtus, ütles olukorra kohta nii: „Saksa rahandusminister on väga toetav selles osas, aga neil on koalitsioonivalitsus ja see võtab aega.“
Anti Poolamets
Arvo Aller
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas nädalavahetusel Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile, et Euroopa Liit on valmis Ukrainat miljarditega aitama.

epl.delfi.ee 07.11.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120245533/orban-fico-aga-ka-ekre-on-ukrainale-50-miljardi-euro-andmise-vastu