ÕPETAJATE STREIK | Liisa Pakosta: ka direktoril on kohustused ehk Koolijuhi kümme käsku

Õpetajate streigi tuules kordub kurtmine ülinõudlike, liigkriitiliste või pretensioonikate lapsevanemate üle, kes tüütavad õpetajat hilisõhtuni välja. Kelle tõttu on õpetaja töökoormus liiga suur. Kelle tõttu osa õpetajaid koolitöölt pageb. Kõlavad üleskutsed olukorda muuta.
Tõsi, mõõdutundetult oma lapse eest seisev või ka teistpidi – puhta ükskõikne lapsevanem võib olla õpetaja jaoks tubli ports närvilist lisatööd. Tegelikult on lahendused seadustes kirjeldatud ja need seadused on praegugi kehtivad. Õpetajat peab kaitsma koolijuht ja seda õpetajate õigust pole vaja muuta, sest see on juba olemasolev õigus, isegi streigituhinas. Kooli omanik, enamasti omavalitsus või riik, võib sõlmida lepingu üksnes koolijuhiga, kes õpetajat seadusi järgides kaitseb. Tuletame meelde, kuidas täpsemalt:
1. Õpetajal on õigus kaitsele stressi eest
Õpetaja stressi maandamise eest vastutab koolijuht koos töötajate esindajaga. Eestis ei tohi seaduste kohaselt inimene töö tõttu haigeks jääda ja seetõttu tuleb tööandjal ehk koolidirektoril töötajat kaitsta selliste asjade eest, mis võivad töötaja tervist rikkuda. Näiteks stressi eest. Iga töökollektiiv peab kirja panema tööst tulenevad ohutegurid tervisele ja kokku leppima meetmed, millega neid ohte vähendatakse või ohtude mõju leevendatakse. Näiteks võib terviseohuks olla hilisõhtune lapsevanema kõne ja selle terviseohu kõrvaldamiseks peab koolijuht kehtestama lapsevanematele selged reeglid, millal ja mis kanalis võib õpetajaga suhelda. Et inimesed ausalt oma muredest räägiks, siis peab olema sellise plaani tegemise juures ka töötajate endi poolt valitud töökeskkonnavolinik, kes õpetajate kõik mured kirja paneb ja neile koos tööandjaga lahendused otsib. Eestis on tervist edendavate koolide võrgustikus ligi 200 kooli, seal toimetavad lausa tervisenõukogud.
2. Õpetajal on õigus kaitsele kiusu ja ahistamise eest
Kui lapsevanem on õpetaja suhtes kriitiline, võib tegemist olla õpetaja kiusamise või ahistamisega. Töötaja kaitsmine kiusu või ahistamise eest on samuti koolijuhi ülesanne, lisaks kohustavad seadused koolijuhti sellist pingeallikat ka veel aktiivsete meetmetega ennetama. Veidi sarnaneb see ülesanne eelmises punktid toodud stressi- ja teiste terviseohtude ennetamisega, ent siin peab lähenemine olema personaalsem ja kindlasti diskreetne. Kaitse kiusamise ja ahistamise eest peab kooli juhtkond tagama õpetajale peale vahetu suhtluse ka internetikeskkondades. Ja isegi meediarünnakute korral, mis – olen kahjuks isegi näinud – võivad olla täiesti lahmivad.
3. Õpetajal on õigus süütuse presumptsioonile
Igal õpetajal peab olema inimene, kellega oma muret ilma laiema kärata arutada ja kindlustunne, et tema õigused on kaitstud ka lapsevanema võimaliku kaebuse korral. See tähendab, et koolijuhil peavad olema ette valmis ja kõigile teada antud tegevused, kuidas võimaliku ahistamise korral kool täpselt õpetaja õigusi kaitseb. Need nõuded tulevad samuti seadusest ja kehtivad kõikidele tööandjatele. Õpetaja süütuse presumptsioon kehtib ka lapsevanema vaates igati asjakohase kaebuse puhul õpetaja vastu. Lapse huve esikohale seades peab koolijuht korraldama lapsevanema kaebuse läbivaatamise, unustamata kordagi süütuse presumptsiooni, tõendite vajalikkust ja tasakaaluka asjaolude uurimise kasulikkust ka lapsele endale. Väga mõistlik on kasutada professionaalide abi.
4. Õpetajal on õigus kokku lepitud tööajale
Õpetaja töökoormuse arvestus on koolijuhtidele üks suuremaid pähkleid, kuna tegelik ajakulu ei lähe kokku paberil olevaga. Taas tuleb tõdeda, et kool ei ole mingi kosmoselaev – ületunnitöö on ületunnitöö ja seda saab töötajalt nõuda vaid eelneval kokkuleppel, pakkudes vastu kas vaba aega või lisatasu. Laps vajab täiskasvanuga isiklikku suhtlemist. Me tegelikult saame kõik aru, et tehisintellekti poolt koostatud testid, mida õpilased lasevad samal tehistaibul täita ja millele õpetaja arvutis omakorda genereeritakse tagasiside, ei ole mõttekad. Täpselt sama hästi saame me aru, et kui riikliku õppekava tunnijaotusplaanile lisada otsa keerukamad arenguvestlused, konsultatsioonid murelastega, mitmekordsed järeltööd, lapse huvides peetavad personaalsed koosolekud lapsevanematega, alati ootamatud üleriigilised testid ja koolile kaugemad õppekäigud, siis on tööaeg pauguga lõhki. Ja see pole veel kõik: suur hulk tööst on etteplaneerimatu – teed küll plaanid, aga lapsel tekkiv mure lööb need kõik uppi. Aga erinevalt lapsevanemast peaks õpetajal tegelikult olema võimalus aineväliste muredega õpilane sotsiaalpedagoogile või psühholoogile n-ö „üle anda“.
5. Õpetajal on õigus keskenduda õpetamisele
Kui me räägime, et õpetajaid olla Eestis võrreldes teiste riikidega paljuvõitu, jätame seejuures tähelepanuta täiskasvanute hulga laste kohta laiemalt. Õpetaja õpetab oma ainet ja laste muredega tegeleb ridamisi tugipersonali, alates abiõpetajast ja lõpetades koolipsühholoogiga. Päriselus on aga kahjuks nii, et kool saab koolitusloa ainult siis, kui aineõpetajad on olemas. Seega on koolijuhil esmaseks mureks õpetajakohtade mehitamine. Mõnikord ei jää pärast seda tugispetsialistidele enam suurt midagi maksta ja nii tõuseb mõistagi ka õpetaja töökoormus. Kuna praeguses loos keskendume õpetaja tööle, on õpetajal igatahes õigus oodata, et lapse sotsiaalsete muredega tegeleb tema asemel sotsiaalpedagoog ja vaimse tervise muredega koolipsühholoog, pretensioonika vanemaga koolijuht(kond) ja erivajadustega õpilasega tunnis abiõpetaja.
6. Õpetajal on õigus täiendkoolitusele
Õpetajatele palgalisa otsides on seda „leitud“ õpetajate täiendkoolituste arvelt. Tegelikult on õpetajal samasugune õigus enesetäiendamisele nagu teistelgi töötajatel, nii et kui nõuetekohaseks töö tegemiseks on mingite muutuste tõttu vajalik koolituda, siis on tööandja kohustus vastavad koolitused tagada ja rahastada. Pole ühtegi õppeainet, kus muutusi ei toimuks. Lisaks muutuvad ka muud asjad, näiteks on koolidesse jõudnud e-sigaretid ja õpilaste telefonidesse tehistaip. Nõuetekohaseks töötegemiseks vajalike oskuste ja teadmiste koolitustel osalemine on õpetaja kohustus, aga seda tööajast, mitte vabast ajast.
7. Õpetajal on õigus normaalsele pereelule
Samamoodi nagu teistelgi töötajatel on ka õpetajal õigus oma perekondlikke kohustusi täita. Tööandja ehk koolijuht peab kasutusele võtma meetmed selleks, et perekondlike kohustustega töötjat täiendavalt aidata ja toetada. Näiteks võib selliseks meetmeks olla tunniplaani muutmine nii, et lapsevanemast õpetajal tuleb lapsehoid korraldada vaid kahel päeval nädalas, või korraldab kool koos omavalitsusega lapsehoiu alla pooleteiseaastasele lapsele kontakttundide andmise ajaks. Võimalusi on väga palju. Lahendused peavad vastama konkreetse perekonna vajadustele. Lisaks peab koolijuht tagama, et lapsevanemast õpetajat keegi ei ahista tema lapsevanemaks olemise tõttu, kuna diskrimineerimise ennetamine on samuti koolijuhi kohustus.
8. Õpetajal on õigus väljendusvabadusele ja õigus streikida
Mõlemad on põhiseaduslikud õigused, mida võib põhjendatud juhtudel kitsendada üksnes seadusega. Eestis ei ole seadusega piiratud ei õpetajate sõnavabadust ega streigiõigust.
9. Õpetajal on õigus ka mitte streikida
Lapsevanematega suheldes ajab osasid peresid praegu kõige rohkem närvi see, et osad õpetajad ei streigi ja nende ainetunnid toimuvad. See õigus õpetajatel on. Ka bussijuhtide streigi ajal võib olla nii, et mõni liin töötab ja mõni mitte. Õpetajal on õigus nii tööd teha kui ka streikida. Kummalgi juhul pole lapsevanemal õigust õpetaja kohta seetõttu halvasti öelda. Nagu eespool nägime, vastutab selle eest koolijuht, kes peab ise tegelema õpetaja kaitsmisega kritiseeriva lapsevanema eest.
10. Peale lapse õiguse abile on ka õpetajal õigus abile
Lapse õigused ei tähenda seda, et need oleksid piiritud ja et neid saaks tagada vaid õpetaja aja ja närvide arvelt. Kõik saavad ju aru, et kurnatud õpetaja polegi võimeline last parimal moel aitama. Seadus näeb ette terveid abimeeskondi, nende korraldamine on taas koolijuhi õlul, ent mitte ainult – siin on hulk ülesandeid ka kohalikul omavalitsusel. Seda abi võiks omavalitsused palju julgemalt ka ise välja pakkuda. Kõige rohkem võidaksid sellest koolilapsed ja nende tulevikuväljavaated. Meie tulevik. Ometi on selleks vaja koolijuhtidele nii raha kui ka pealehakkamist, mitte järjekordset reformi.

LIISA PAKOSTA
ohtuleht.ee 24.01.2024 https://www.ohtuleht.ee/1099981/opetajate-streik-liisa-pakosta-ka-direktoril-on-kohustused-ehk-koolijuhi-kumme-kasku