Omavalitsused ootavad muinsuskaitseametilt rohkem raha ja paindlikkust
Liisa Pakosta
Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta kutsus Ida-Virumaal omavalitsusjuhtidega kohtudes neid ametiga sisutihedat koostööd tegema ja lubas elanikele senisest rohkem ka venekeelset infot ja suhtlust pakkuda.
Toila vallavanem Eve East rääkis uhkusega Toila alevikus Pikal tänaval määratletud miljööväärtuslikust alast, kus asub ka mitu muinsuskaitse all olevat ehitist, ent pidi tõdema, et Kukruse mõisa vana kuivati konserveerimisega jäid nad rahahätta.
“Saime küll muinsuskaitseametilt toetust, ent hinnapakkumine tuli kolm korda kõrgem kui olime koos valla osalusega arvestanud. Nii et kandsime toetuse tagasi ja see töö on siiani tegemata. Muinsuskaitse on väga mõistev olnud ja pole meilt seda konserveerimist ka pingeliselt nõudnud.”
Lüganuse vallas oleks vaja Maidla mõisa kahe häärberi katus välja vahetada, sest kui need 30 aastat tagasi tehti, oli katusekivi kehva kvaliteediga. Ühte kiriku naabruses asuvat kurvas seisus hoonet soovib kirik nüüd endale, Lüganuse koolimajas jätkab esialgu kool ja sellele pole esialgu vaja uut kasutust leida. Lüganuse ringhoone ostis vallalt ära eraomanik, kes seal praegu hoolega toimetab.
Matti Kamara (Pohjarannik)
Arheoloogiapärand sai Sillamäel lisa
Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks Sillamäe varauusaegse kalmistu, mis avastati 2020. aastal Kesk tänava rekonstrueerimistööde käigus. 16. sajandi teisest poolest 18. sajandi esimese pooleni kasutusel olnud kalmistu on ainus teadaolev omataoline Sillamäe linnas ja selle lähedal.
Arheoloogiliste uuringute käigus leiti seal 118 luustikku ning hauapanuste järgi on kalmistut kasutanud nii eestlased, slaavlased kui vadjalased. Näiteks eristusid hauad, kus surnutel olid slaavipärased õigeusu kaelaristid, ja vadjapärased hauad, kus olid vadjalastele iseloomulikud kõrvarõngad.
Tänu happelisele pinnasele on kalmistul erakordselt hästi säilinud orgaaniline materjal, näiteks karvad ja puit. Arheoloogilised leiud viitavad kõrge teadusliku väärtusega matmispaigale, mis on eeskätt selle piirkonna, kuid ka kogu Eesti ning Kirde-Euroopa ja Loode-Venemaa kontekstis eripärane ja ainulaadne.
Kohtla-Järve muretseb vana koolimaja tuleviku pärast
Kohtla-Järve on mures endise Sompa kaevanduse peahoonega, millel on hoonestusõiguse alusel küll omanik, ent mis iga aastaga aina rohkem laguneb.
“Seal algas suurem lagunemine 2000ndate aastate algul, kui soe seest ära võeti, pööningul olnud suur veemahuti lõhki külmus, kõik see vesi alla tuli ja puitkonstruktsioone mädandama hakkas,” teadis Ida-Virumaa omavalitsusliidu projektiekspert Hardi Murula.
Nii Murula kui Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova on seda meelt, et muinsuskaitseamet võiks kaaluda, kas seda hoonet on mõistlik jätkuvalt kaitsta.
Järveküla tee veeres asuva Järve mõisa tuuleveskiga ei suutnud eelmine omanik midagi ette võtta ja müüs selle maha. Uus omanik tahab selle ilmselt konserveerida, teadis muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai.
Kõige suurem murekoht on Kohtla-Järve linnal vana koolimaja Spordi tänaval. Varem kasutasid seda vähemalt võimlejad, kes pärast uue spordihoone valmimist sinna üle kolisid. Uut otstarvet pole koolimajale seni suudetud leida.
Pakosta sõnul on see kurb näide olukorrast, kus tõesti üle-eestiliste tähtsusega ja heas korras kultuurimälestis jääb tühjaks, sest sama funktsiooni jaoks ehitatakse maksumaksja raha eest uues hoone.
“Esiteks tuleks alati mõelda, ehk saab vana hoonet taaskasutada ja kohandada, teiseks ei tohiks uude raha kütma hakata enne, kui vanale on ka kasutus asemele leitud. Kultuuripärandi kaitse on sel moel keskkonnahoidliku mõtteviisi osa,
Rannapungerja muuli plaan võib uut hoogu saada
“Mõisatega me saame ise hakkama, aga vaat see Rannapungerja muul,” võttis Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar jutuks kolm aastat tagasi kõrvale pandud projekti. Siis juhtis muinsuskaitseamet tähelepanu jõesuudmes asuvale kiviaegsele asulakohale, mida planeeritavad tööd kahjustada võiksid ning nõudis, et vald peab kogu alal tegema geoarheoloogilise uuringu.
Ala, millest jutt, on oluliselt suurem kui muuli ehitamiseks vaja ning vald ei pidanud mõistlikuks, et kohalik maksumaksja peab riigile vajaliku uuringu kinni maksma.
Hardi Murula sõnul on Rannapungerja jõesuudme süvendamine ja muuli ehitamine oluline kogu maakonna veeteede jaoks.
“Paadiga võiks Narvast mõistlikku ketti pidi Tartusse välja jõuda. Mustvees ja Kallastel on sadam olemas, Vasknarvas nüüd ka, Rannapungerja on kahtlemata oluline lüli.”
Liisa Pakosta ütles, et laevad ei peaks muinsuskaitse pärast põhja kinni jääma ja mõistlik lahendus on kindlasti võimalik. Kõike ei pea korraga uurima, esimese etapi uuringud saab teha ehitusalusel alal ja hiljem nendega edasi minna.
Eelnev uuring aitab ehitusaegseid üllatusi vältida
Kui Alutaguse vald oma uut üldplaneegut tegi, tuli sinna lisada nõue hinnata arheoloogiapärandi prognoosalasid. Mis tähendab, et see kohustus läheb edasi tulevastele detailplaneeringute koostajatele.
Liisa Pakosta sõnul tahetakse sel moel õigusruumi selgemaks muuta. Et omanikule oleksid võimalikud piirangud juba ette teada ja selgemad ning ka rahastamine oleks selgem. Nii saab vältida olukorda, kus omanik hakkab juba ehitama ja välja tuleb mingi leid, mis sunnib töö täitsa ootamatult peatama.
Ettepanekud, mille muinsuskaitseamet arheoloogia teemadel juba sügisel riigikogu kultuurikomisjonile esitab, saaksid sisukamad, kui omavalitsused kaasa mõtleksid, ütles ta.
pohjarannik.postimees.ee 04.08.2022
Toila vallavanem Eve East rääkis uhkusega Toila alevikus Pikal tänaval määratletud miljööväärtuslikust alast, kus asub ka mitu muinsuskaitse all olevat ehitist, ent pidi tõdema, et Kukruse mõisa vana kuivati konserveerimisega jäid nad rahahätta.
“Saime küll muinsuskaitseametilt toetust, ent hinnapakkumine tuli kolm korda kõrgem kui olime koos valla osalusega arvestanud. Nii et kandsime toetuse tagasi ja see töö on siiani tegemata. Muinsuskaitse on väga mõistev olnud ja pole meilt seda konserveerimist ka pingeliselt nõudnud.”
Lüganuse vallas oleks vaja Maidla mõisa kahe häärberi katus välja vahetada, sest kui need 30 aastat tagasi tehti, oli katusekivi kehva kvaliteediga. Ühte kiriku naabruses asuvat kurvas seisus hoonet soovib kirik nüüd endale, Lüganuse koolimajas jätkab esialgu kool ja sellele pole esialgu vaja uut kasutust leida. Lüganuse ringhoone ostis vallalt ära eraomanik, kes seal praegu hoolega toimetab.
Matti Kamara (Pohjarannik)
Arheoloogiapärand sai Sillamäel lisa
Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestisteks Sillamäe varauusaegse kalmistu, mis avastati 2020. aastal Kesk tänava rekonstrueerimistööde käigus. 16. sajandi teisest poolest 18. sajandi esimese pooleni kasutusel olnud kalmistu on ainus teadaolev omataoline Sillamäe linnas ja selle lähedal.
Arheoloogiliste uuringute käigus leiti seal 118 luustikku ning hauapanuste järgi on kalmistut kasutanud nii eestlased, slaavlased kui vadjalased. Näiteks eristusid hauad, kus surnutel olid slaavipärased õigeusu kaelaristid, ja vadjapärased hauad, kus olid vadjalastele iseloomulikud kõrvarõngad.
Tänu happelisele pinnasele on kalmistul erakordselt hästi säilinud orgaaniline materjal, näiteks karvad ja puit. Arheoloogilised leiud viitavad kõrge teadusliku väärtusega matmispaigale, mis on eeskätt selle piirkonna, kuid ka kogu Eesti ning Kirde-Euroopa ja Loode-Venemaa kontekstis eripärane ja ainulaadne.
Kohtla-Järve muretseb vana koolimaja tuleviku pärast
Kohtla-Järve on mures endise Sompa kaevanduse peahoonega, millel on hoonestusõiguse alusel küll omanik, ent mis iga aastaga aina rohkem laguneb.
“Seal algas suurem lagunemine 2000ndate aastate algul, kui soe seest ära võeti, pööningul olnud suur veemahuti lõhki külmus, kõik see vesi alla tuli ja puitkonstruktsioone mädandama hakkas,” teadis Ida-Virumaa omavalitsusliidu projektiekspert Hardi Murula.
Nii Murula kui Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova on seda meelt, et muinsuskaitseamet võiks kaaluda, kas seda hoonet on mõistlik jätkuvalt kaitsta.
Järveküla tee veeres asuva Järve mõisa tuuleveskiga ei suutnud eelmine omanik midagi ette võtta ja müüs selle maha. Uus omanik tahab selle ilmselt konserveerida, teadis muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai.
Kõige suurem murekoht on Kohtla-Järve linnal vana koolimaja Spordi tänaval. Varem kasutasid seda vähemalt võimlejad, kes pärast uue spordihoone valmimist sinna üle kolisid. Uut otstarvet pole koolimajale seni suudetud leida.
Pakosta sõnul on see kurb näide olukorrast, kus tõesti üle-eestiliste tähtsusega ja heas korras kultuurimälestis jääb tühjaks, sest sama funktsiooni jaoks ehitatakse maksumaksja raha eest uues hoone.
“Esiteks tuleks alati mõelda, ehk saab vana hoonet taaskasutada ja kohandada, teiseks ei tohiks uude raha kütma hakata enne, kui vanale on ka kasutus asemele leitud. Kultuuripärandi kaitse on sel moel keskkonnahoidliku mõtteviisi osa,
Rannapungerja muuli plaan võib uut hoogu saada
“Mõisatega me saame ise hakkama, aga vaat see Rannapungerja muul,” võttis Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar jutuks kolm aastat tagasi kõrvale pandud projekti. Siis juhtis muinsuskaitseamet tähelepanu jõesuudmes asuvale kiviaegsele asulakohale, mida planeeritavad tööd kahjustada võiksid ning nõudis, et vald peab kogu alal tegema geoarheoloogilise uuringu.
Ala, millest jutt, on oluliselt suurem kui muuli ehitamiseks vaja ning vald ei pidanud mõistlikuks, et kohalik maksumaksja peab riigile vajaliku uuringu kinni maksma.
Hardi Murula sõnul on Rannapungerja jõesuudme süvendamine ja muuli ehitamine oluline kogu maakonna veeteede jaoks.
“Paadiga võiks Narvast mõistlikku ketti pidi Tartusse välja jõuda. Mustvees ja Kallastel on sadam olemas, Vasknarvas nüüd ka, Rannapungerja on kahtlemata oluline lüli.”
Liisa Pakosta ütles, et laevad ei peaks muinsuskaitse pärast põhja kinni jääma ja mõistlik lahendus on kindlasti võimalik. Kõike ei pea korraga uurima, esimese etapi uuringud saab teha ehitusalusel alal ja hiljem nendega edasi minna.
Eelnev uuring aitab ehitusaegseid üllatusi vältida
Kui Alutaguse vald oma uut üldplaneegut tegi, tuli sinna lisada nõue hinnata arheoloogiapärandi prognoosalasid. Mis tähendab, et see kohustus läheb edasi tulevastele detailplaneeringute koostajatele.
Liisa Pakosta sõnul tahetakse sel moel õigusruumi selgemaks muuta. Et omanikule oleksid võimalikud piirangud juba ette teada ja selgemad ning ka rahastamine oleks selgem. Nii saab vältida olukorda, kus omanik hakkab juba ehitama ja välja tuleb mingi leid, mis sunnib töö täitsa ootamatult peatama.
Ettepanekud, mille muinsuskaitseamet arheoloogia teemadel juba sügisel riigikogu kultuurikomisjonile esitab, saaksid sisukamad, kui omavalitsused kaasa mõtleksid, ütles ta.
pohjarannik.postimees.ee 04.08.2022