Avaleht Seisukohad Muistiseid saab uurida vaid maaomaniku loal

Muistiseid saab uurida vaid maaomaniku loal

Muinsuskaitseameti peadirektor Liisa-Ly Pakosta pidas vajalikuks hoiatada hiidlasi detektoriga metalliotsijate eest, kes võivad teeselda koostööd muinsuskaitseametiga.
“Kujutlege, et teie kinnistul leitaksegi midagi haruldast, näiteks midagi viikingiajast, siis see tõstab teie kinnistu väärtust, aga kui lasete selle ära varastada ja väljamaale müüa, siis jääb Eesti vaesemaks, Hiiumaa jääb vaesemaks, aga vaesemaks jääte ka te ise,” tõi peadirektor näite.
“Kui teie maa peal käib keegi ringi selle seadeldisega [metallidetektoriga] ilma teie käest luba küsimata, siis see on juba igal juhul kurjategija,” ütles Pakosta.
Ta soovitas toimuva üles pildistada ning võimalikult kiiresti teavitada politseid ja muinsuskaitseametit.
“Detektorist peab esmalt küsima maaomanikult luba ja detektorist peab näitama teile muinsuskaitseameti välja antud luba, tal peab olema tehtud ka otsinguteavitus. Luba tõendab, et see inimene on koolitatud ja et ta teeb koostööd Eesti riigiga – see tähendab, et ta aitab Eesti kultuuripärandit uurida,” selgitas peadirektor.
Juhul, kui uurimisloa küsijal ei ole muinsuskaitseameti luba ja otsinguteavitust ette näidata, saab helistada muinsuskaitseametisse, et seda kontrollida või siis helistada 112 ja teavitada politseid.
Selgub, et Hiiumaalgi võivad aeg ajalt tegutseda libadetektoristid-kurjategijad, kelle ebaseaduslikud kaevetööd muististel kahjustavad mullapõues leiduvat ajaloopärandit jäädavalt.

Paar juhtumit
Pakosta rääkis hiljutisest juhtumist, kus ühe maaomaniku juurde oli tulnud keegi, kes öelnud, et nad on muinsuskaitseametist, tahavad kaevata ja küsinud luba. Maaomanik oli seepeale öelnud, et lubab küll kaevata. “Muinsuskaitseameti töötajad ei käi kunagi niimoodi küsimas,” rõhutas Pakosta, “maaomanikud ise peaksid ka olema väga valvsad ja kui tuleb keegi maaomaniku käest seda luba küsima, siis kontrollima.”
Ühe Kõpus lahtikaevatud muistise juhtum on pärit paari aasta tagusest ajast. Muinsuskaitseameti nõunik Dan Lukas rääkis, et tema sai tookord sellest teada mitu kuud hiljem. “Kahjuks ei jõua meieni see info,” kutsus ka Lukas sellistest juhtumitest kiiresti teada andma.
Muinsuskaitseameti Hiiumaa nõunik Katrin Koit lisas, et saarel on kaks koolitatud detektoristi, kes ametiga koostööd teevad – kooskõlastavad otsingud ja esitavad aruanded. Kui nemad kelleltki uuringuluba küsima tulevad, on neil kaasas muinsuskaitseameti tõend, mida maaomanikul tuleks kindlasti näha küsida. Soovitav oleks ühendust võtta ka ameti Hiiumaa nõunikuga telefonil 524 8184 ja üle kontrollida, kas kõik õige.

Keskaegsed mündid
Tulevase vabadussõja mälestusmärgiga seotud väljakaevamistel Pühalepa kiriku esisel tuli välja keskaegseid münte. Pakosta ütles, et kogu Eesti mõistes ei olegi need ehk nii olulised, aga kuna need leiti just Hiiumaalt, annab see väga palju uut infot saare ajaloo kohta.
“Hiiumaa eripära on see, et siin on kultuurkiht ühtpidi väga sügav, teistpidi väga hõre ja iga leid, mis maa seest välja tuleb, võib olla täiesti pöördelise tähtsusega,” selgitas ta. “Ja kui Hiiumaalt tuleb mõni leid, mida siin on niigi vähe, ja mis võib rääkida meie juurtest ja elust siin Hiiumaal, ja kui see leid sattub mõne ahne ja lolli inimese kätte, kes selle rahaks teeb, maha müüb, leiukoha segi pöörab ja varastab ära meie ühise ajaloo, siis….”
Pühalepa kiriku kaitsevööndis tehtud väljakaevamisi juhtinud arheoloog Martin Malve ütles, et kirikuesisele aegade jooksul kaotatud münte oli tõepoolest 12.-13. sajandist kuni nõukaaegsete kopikateni.
“Seal oli ka ühe nõukaaegse rahakoti sisu – aegade jooksul on ju kiriku ees kõike tehtud, käidud koos ja ka napsu võetud – nii ka rahakotitäis kopikaid ära kaotatud,” rääkis Malve.
Leitud mündid on praegu numismaatiku käes tuvastamisel. Teiste seas leiti varaseid Gotlandi münte, mis on haruldased. “Üks neist oli kindlasti Gotlandi münt, mille daatumit ma peast ei tea, aga see on nendest üks varasemaid,” ütles Malve, kes ei saanud infot täpsustada, kuna on puhkusel.
Väljakaevamised Pühalepas kestsid paar päeva. Sügiseks valmib aruanne ja siis saab leidudest teha põhjalikuma ülevaate. Luustik, mille haud väljakaevamistele ette jäi, on veel Tartus teadlaste uurimislaual. Ka sellest, mida kunagi elanud mehe kohta veel teada saadi, kuuleb ehk sügisepoole.
HARDA ROOSNA Muinsuskaitseameti direktor Liisa-Ly Pakosta Hiiumaa muuseumis.

HARDA ROOSNA

Hiiu Leht 05.08.2022