Muinsuskaitseameti juht: aardekütid hävitavad kultuuripärandit
Liisa Pakosta
Saaremaad külastanud muinsuskaitseameti juhi Liisa Pakosta sõnul ohustab meie arheoloogiapärandit ennekõike illegaalne detektorism.
Riigikogu on tellinud muinsuskaitseametilt ettepanekud seadusandluse muutmiseks, et paremini tagada arheoloogiapärandi kaitse. See puudutab paljusid valdkondi alates metsandusest ja kõikvõimalikest kaevetöödest kuni merepõhja ja vrakkideni välja.
Kõige teravam mure on Pakosta sõnul aga arheoloogiapärandi vargused aardeküttidest detektoristide poolt, keda ei tohi segi ajada legaalsete detektoristidega. “Ma pean väga lugu kaladest ja puudest, aga rikutud vooluveekogusse tulevad kalad õnneks uuesti tagasi. Kultuuripärand maa sisse iialgi enam tagasi ei tule, kahju on pöördumatu,” nentis ta.
Seetõttu kutsus muinsuskaitseameti uus juht kõiki kinnistuomanikke kohe teavitama politseid ja muinsuskaitseametit, kui nad avastavad oma maadelt loata aardeotsijad. “Kui keegi on teie maal otsinguloata, siis ta rikub seadust ja on kultuurivaras,” selgitas Pakosta. Ta lisas, et otsingulube väljastab muinsuskaitseamet, mis aga ise kunagi selliseid otsinguid ei tee. Samas on juhtunud, et ebaseaduslikku tegevust püüti rüütada suisa muinsuskaitseameti värvidesse ja otsingupaik piirati ka vastava lindiga.
Tavakodanikud puutuvad muinsuskaitseametiga enamasti kokku siis, kui nende kinnisvara asub muinsuskaitseliste piirangutega alal või on neile kuuluv hoone kaitse all. Tihtipeale tõstatub küsimus, kuidas viia kokku arhitektuuripärandi säilitamine ja kaasaegsed ehitusnõuded. Pakosta sõnul on paljud vanad hooned energiatõhususe mõttes ehitatud üsna mõistlikult. Muidugi võib neis aja jooksul olla tehtud ka muudatusi, mis olukorda halvendavad, näiteks väljalõhutud ahjud, mis iseenesest annavad hoonele energiatõhususes lisapunkte. “Üldiselt on kõiki vanu maju võimalik teha oluliselt energiatõhusamaks. Muinsuskaitse seda soosib ja toetab. Igal konkreetsel juhul leitakse sobiv lahendus,” rääkis ta.
Pakosta märkis, et Saaremaal annab sel teemal tasuta nõu insener-nõunik Üllar Alev ja maja loomuliku surma asemel on omanikul kindlasti kasulikum hoone korda teha. Seeläbi tõuseb kinnisvara väärtus, pealegi on võimalik muinsuskaitseametist erinevatele töödele ka toetust saada.
LIISA PAKOSTA: “Kui keegi on teie maal otsinguloata, siis ta rikub seadust ja on kultuurivaras.” MAANUS MASING
Mehis Tulk
Saarte Hääl 09.09.2022
Riigikogu on tellinud muinsuskaitseametilt ettepanekud seadusandluse muutmiseks, et paremini tagada arheoloogiapärandi kaitse. See puudutab paljusid valdkondi alates metsandusest ja kõikvõimalikest kaevetöödest kuni merepõhja ja vrakkideni välja.
Kõige teravam mure on Pakosta sõnul aga arheoloogiapärandi vargused aardeküttidest detektoristide poolt, keda ei tohi segi ajada legaalsete detektoristidega. “Ma pean väga lugu kaladest ja puudest, aga rikutud vooluveekogusse tulevad kalad õnneks uuesti tagasi. Kultuuripärand maa sisse iialgi enam tagasi ei tule, kahju on pöördumatu,” nentis ta.
Seetõttu kutsus muinsuskaitseameti uus juht kõiki kinnistuomanikke kohe teavitama politseid ja muinsuskaitseametit, kui nad avastavad oma maadelt loata aardeotsijad. “Kui keegi on teie maal otsinguloata, siis ta rikub seadust ja on kultuurivaras,” selgitas Pakosta. Ta lisas, et otsingulube väljastab muinsuskaitseamet, mis aga ise kunagi selliseid otsinguid ei tee. Samas on juhtunud, et ebaseaduslikku tegevust püüti rüütada suisa muinsuskaitseameti värvidesse ja otsingupaik piirati ka vastava lindiga.
Tavakodanikud puutuvad muinsuskaitseametiga enamasti kokku siis, kui nende kinnisvara asub muinsuskaitseliste piirangutega alal või on neile kuuluv hoone kaitse all. Tihtipeale tõstatub küsimus, kuidas viia kokku arhitektuuripärandi säilitamine ja kaasaegsed ehitusnõuded. Pakosta sõnul on paljud vanad hooned energiatõhususe mõttes ehitatud üsna mõistlikult. Muidugi võib neis aja jooksul olla tehtud ka muudatusi, mis olukorda halvendavad, näiteks väljalõhutud ahjud, mis iseenesest annavad hoonele energiatõhususes lisapunkte. “Üldiselt on kõiki vanu maju võimalik teha oluliselt energiatõhusamaks. Muinsuskaitse seda soosib ja toetab. Igal konkreetsel juhul leitakse sobiv lahendus,” rääkis ta.
Pakosta märkis, et Saaremaal annab sel teemal tasuta nõu insener-nõunik Üllar Alev ja maja loomuliku surma asemel on omanikul kindlasti kasulikum hoone korda teha. Seeläbi tõuseb kinnisvara väärtus, pealegi on võimalik muinsuskaitseametist erinevatele töödele ka toetust saada.
LIISA PAKOSTA: “Kui keegi on teie maal otsinguloata, siis ta rikub seadust ja on kultuurivaras.” MAANUS MASING
Mehis Tulk
Saarte Hääl 09.09.2022