Mõttekoda

MÕTTEKODA. Kui praegu kehtib koolikohustus 17-aastaseks või põhikooli lõpudiplomi saamiseni, siis loodav koalitsioon kavatseb seda tõsta 18-aastaseks saamiseni või kuni kutse omandamiseni. Kas toetate seda plaani? Milliseid meetmeid tuleks õpilaste koolidest väljalangemise vähendamiseks veel kaaluda?

LIISA PAKOSTA
Eesti 200

Vähemalt 2400 alaealist noort ei õpi ega tööta. Sellel on suuresti kaks põhjust: pole erivajadusi arvestavat õppekohta või on noore püüdlused pere või senise kooli poolt juba maha tambitud. Mõlema murekoha vastu aitab õppimiskohustuse pikendamine täisealiseks saamiseni või kui keegi jõuab kutse omandamiseni enne seda, siis selleni.
Õppimiskohustus tähendab seda, et enne põhikooli lõpetamist vaadatakse koos noorega tema edasine tee läbi – kas ta jätkab gümnaasiumis, kutsekoolis või saab vajaliku väljaõppe näiteks töökohal. Kõik see eeldab nii senisest paindlikumaid õppimisvõimalusi kui ka erivajadustega noorte edasiõppimise täiesti loomulikuks pidamist.
Õppimiskohustus peab kaasa tooma ka põhikoolijärgse hariduse omandamise kulude vähenemise. Madalast enesehinnangust ja pere toetuse puudumisest tulenev lootusetusetunne väheneb õppimiskohustuse sisseviimisel samuti – kui põhikooli järel on ühel või teisel moel edasi õppimine lapseealistele kohustuslik, siis ei saa pere ega senine kool enam öelda, et sa niikuinii ei saa millegagi hakkama. Muutus, mida tahame, on iga noore väärtustamine ja igale noorele võimaluste andmine.

Postimees 23.03.2023