Me ei kujuta ju ette, et riik hakkaks andma üksijätmise lubasid
Riigikogu arutab uut Lastekaitseseadust. See ei ütle, kui vanalt võib Laps üksi kodus olla.
Mitu USA osariiki on kehtestanud vanuse, millest alates võivad lapsed üksi kodus olla. Näiteks Marylandis peab laps olema 8 aastat vana, Illinoisis 14. Ühendkuningriigis ea alampiiri pole, kuid kehtib soovitus, et võetaks arvesse, et alla 12 aasta vanused lapsed on üksi kodus olemiseks harva piisavalt küpsed. Samasugune arusaam on belglastel. Teema pole uus ka Eestis. Praegu pole seadusega määratud vanust, millest alates võib laps üksi kodus olla. Riik eeldab, et iga lapsevanem mõistab ise oma lapse vajadusi ja tagab talle turvalisuse.
Mullu mais oli Eesti Noorteühenduste Liidu suvelaagris kõne all uue lastekaitseseaduse ettevalmistamine. Noored leidsid, et isegi I7aastase lapse pikaks ajaks üksi jätmisel peaks olema ettevaatlik. Kuu aega hiljem arutas lastekaitseseaduse eelnõu (ja üksi kodus olemist) rohkem kui sada lastekaitsega seotud inimest üle Eesti. Mingit vanusepiiri eelnõusse ei kirjutatud. Tuleval kolmapäeval toimub Riigikogus selle teine lugemine. Reformierakonna fraktsiooni juht, kahe poja (8 ja 11) isa Kristen Michal ütleb, et “seitsmeaastased saavad valdavalt ilusti hakkama. Hea, et on olemas mobiiltelefonid ja teadmine, kuidas abi küsida.” Tema sõnul paneks vanusepiiri kehtestamine väga keerulisse olukorda paljud tööl käivad vanemad.
“Näiteks / tuleb esimese klassi laps koju ja / ootab ema või isa tunni või poolteist, enne kui on aeg trenni minna. Mida siis selle piiri puhul teha? I Tulla töölt varem ära või leida ajutine hoidja? Aga kui ema või isa läheb 30 minutiks poodi süüa tooma ja palub lapsel seni multikat vaadata – mida siis teha?” Samale aspektile pöörab tähelepanu Lastekaitse Liidu presi dent Loone Ots: “Lihtne olukord: 1 laps on haige, üksikema peab minema rohtu ostma. Mida teha? Mõnes riigis saabub arst koos sotsiaaltöötajaga, kes jääb selleks ajaks j koju. Või näiteks õpib üksikvanem õhtukoolis. Sel juhul tagab KOV pädeva lapsehoidja ja maksab kinni tema õhtul taksoga koju viimise. Eesti peaks need asjad läbi mõtlema.” Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) märgib, et “on suur vahe, kas jätta kolmekuine imik 10 minutiks kuumal suvepäeval autosse või sama vana terve laps harjumuspärasel uneajal tunniks padjata ja õhukese hingava tekikesega võrevoodisse omaette magama, sellal kui ema vanemat last nakkushaiglasse vaatama lippab. Ja mis kasu on algkoolilapsele temaga koos kodus istuvast vanemast, kes tihub nutta, sest ei saa suuregi lapse tõttu tööl käia ja seetõttu on pere nii vaene?”
Monika Liiv (IRL) Saue Noortekeskusest ütleb, et “kindlasti ei tohiks üksi koju jätta alla seitsmeaastast last. Kuni kümneaastase lapse puhul oleks hea, kui järgmise söögikorra ajaks oleks täiskasvanu tagasi. Öösel ei tohiks ta kindlasti üksi kodus olla. Kuni kolmeteistaastast last ei tohiks ööseks üksi koju jätta.” Ent kui seadusesse kirjutada alampiir, siis milline oleks sobiv vanus? Michal küsib, kas see peaks olema seitse aastat. Või hoopis üheksa. “Ühest vanust, mis kõigile sama arengutaseme tagaks ja oleks piisav, pole kerge leida.” Ja isegi kui laps on alampiirist vanem, jääb lapsevanemale kohustus teda kaitsta ja ohte näha. Riigikogu liige, endine justiitsminister Rein Lang (Reformierakond) ütleb, et inimesed, sh lapsed, on erinevad ja ka maailma kõige targem inimene ei suuda ette näha kõiki ettetulevaid situatsioone. “Ettenägematute õnnetuste eest ei ole keegi kaitstud, kuid hoolsuskohustus on meil kõigil omas vallas olemas.” Rahvasaadik Igor Gräzin (Reformierakond) naerab, et tal on 56 aastane kolleeg, keda ei tohiks üksi tänavalegi lasta ega talle tikke kätte lubada.
“Ainus, mis aitab õiget otsust langetada, on vanemate armastus, mille sisu ju ongi lapse hea käekäik. “See sõltub väga palju konkreetsest kodust, konkreetsest lapsest, lapse iseloomust, tervisest, tema varasemast kogemusest ja käitumisest.” Suur jätkab; “Kui pikaks ajaks | ja kui kaugele eemaldudes saab lugeda lapse üksi jäetuks? Nii mõnigi õnnetus juhtub, kui lapsevanem viibib lapse vahetus läheduses või on eemaldunud väga lähedale ja \ lühikeseks ajaks. Ma ei kujutaks ka ) ette, et me moodustaksime mingid / ekspertide grupid, mis siis hakkak- ‘ sid perioodiliselt kõiki meie lapsi hindama, ja väljastama lapsevanemale n-ö üksijäämise lubasid…” “Miks me eeldame, et sel juhul hakkaksid kõik seadust kõrvalekaldumatult täitma? Trahvihirmus? Vaevalt,” ütleb Lastekaitse Liidu vanematekogu liige, advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg. “Heaks lapsevanemaks ei sünnita, selleks kasvatakse, küllap kasvatakse koos lapsegagi, ning kõike ei saa ega ole mõtet reguleerida seadusega. Lapsi tuleb kaitsta eeskätt südamega.”
KRISTEN MICHAL: “Isegi kindla vanusepiiri puhul jääb kehtima vanema ülesanne kaitsta oma last.”
KRISTEL VOLTENBERG: “Iga lapsevanem peaks suutma hinnata, kui iseseisev, arusaaja, tubli-tragi tema laps on.”
Eesti Ekspress, 29. okt 2014