Liisa Pakosta: Vooglaid ja EKRE ei tahagi debatti. Täna visatakse mind „loomuliku pere toetusrühmast“ välja

Abieluvõrdsus on vaid väike kild kogu perekonnaelu reguleerimisest. Juba aastaid sünnib enam lapsi väljaspool abielusid.Loomulikke ja traditsioonilisi perekondi on palju enam kui abielupaare. Õnnelik ja loomulik pere võib olla mitmel väga erineval moel. Näiteks on levinud pere, kus kaks naist – vanaema ja ema – on jäänud kahekesi last kasvatama. See pere väärib tingimusteta ühiskonna lugupidamist.Riigikogus peab saama viisakalt arutleda. Riik peab pereasjus sekkuma nii vähe kui võimalik. Läbi aegade on riigikogu liikmetel olnud pereasjades eriarvamusi, see on täiesti loomulik. Läbi aegade on riigikogu pereasju kaasajastanud. 1924. aastal jõustus näiteks meeste eestkoste lõpetamine ja lahutamise oluline lihtsustamine. Väärtusküsimustena olid needki eriarvamuste tallermaaks. Kaasaegses riigikogus on parlamendiaruteludeks loodud erinevaid formaate.Kohvikus saab alati lobistada täitsa vabalt ja riigikogu suures saalis on arutelu väga jäigalt reguleeritud. Sinna vahele jäävad riigikogu komisjonid, mis palju vähem reeglitega koormatud ning parlamendirühmad, mis konsensust otsides arutavad kitsamast huvist lähtuvaid küsimusi.Arutelu on väärtuslikParlamendirühmad töötavad toetudes headele tavadele. Kokku leppimine ei tule samast asjast huvitatutel sugugi kergesti ja nii on olnud, et mõnes rühmas jõutakse ühele meelele õige väheses.Just selle tõttu, et parlamendirühmas ei teki alati ja kõiges konsensust, on selline arutelu väärtuslik. Kui ühised huvid on inimesi kokku toonud, on see suurepärane alus teineteise ärakuulamiseks ja selle pealt ühisosade välja sõelumiseks. Nii hoitakse ka kokku tööaega riigikogu komisjonis.Veelgi enam, sageli tullakse komisjoni opositsiooni ja koalitsiooni poolt toetusrühmas juba välja selgitatud kompromissiga. Kuna riigikogu liikmed esindavad kogu rahvast, siis on selline töö koosmeele leidmiseks kasvõi osadeski küsimustes riigikogu liikmete põline töö. Parlamendirühmades on peetud oi-kui-tuliseid debatte ja mõnikord on kokku lepitud vaid väheses, aga seda väärtuslikum see on.Loomuliku perekonna küsimusVarro Vooglaid (EKRE) lõi riigikogus eelpool kirjeldatud aruteluks „Loomuliku (traditsioonilise) pere ja abielu toetusrühma“. Loomulik pere ja traditsiooniline pere on Eesti kultuuris olnud ja on ka praegu väga mitmekülgselt esindatud. Nagu Põltsamaa pastor Hupel juba 18. sajandil kirjeldas, olid eestlaste arusaamad neitsilikkusest ja abielust sootuks teised ja oluliselt vabameelsemad kui sakslastel.Eestlaste ja sakslaste vahelised erinevused traditsioonilise perekonna mõtestamisel olid juba siis ilmsed. Ega peagi kõik inimesed ja kultuurid ühtemoodi mõtlema. Tänasesse päeva tulles on täiesti ilmselge, et loomulik (traditsiooniline) pere on nii pere, kes pole abielus kui ka pere, kes abielus on.Ehk et pere ja abielu pole kuidagi samatähenduslikud mõisted. Teiseks on päevselge, et loomulik pere on iga pere, kus üksteist armastatakse ja mis vastab Eestis kehtivale õigusele. Euroopaliku kultuuri osana saab juba traditsiooniliseks pidada ka samasoolist abielu, kuna seda on siinkandis olnud terve see sajand. Eesti põhiseaduslik väärtus on inimväärikuse tagamine ja ainuüksi sellest tulenevalt on ülioluline mitte jagada õiguspäraseid Eesti peresid loomulikeks ja ebaloomulikeks. Liitusin pere toetusrühmaga, sest soovisin seista selle vastu, kui ausaid peresid keegi sooviks loomulikeks ja ebaloomulikeks jagada. Parlamentaarses tavas otsustavad parlamendirühmad konsensuslikult. Loomulikult olin valmis arutama ka abieluvõrdsuse teemadel, otsides ühisosa. Näiteks võiks ühisosaks olla kirikute õigus laulatada üksnes selliseid abielusid, mis on selle kiriku usulise veendumusega kooskõlas.Kui debatti ei tahetaVarro Vooglaid näib debatile eelistavat aga teisitimõtlejate blokeerimist. Kuna tema arvates ma ei jaga loomuliku perekonna osas EKRE arvamusi, siis tegi ta veel enne, kui „Loomuliku pere toetusrühm“ jõudis oma tööga alustadagi, ettepaneku mind rühmast välja arvata. Ei mingit arutelu, vaid teisitimõtlemisest loomuliku pere asjus piisab, et inimene välistada.Mul on alati kahju, kui riigikogus debatti pole. Usun arukate arutelude võimalikusesse ja jõusse. Usun sellesse, et riigikogu on see koht, kus tuleb riigimehelikult ühisosasid leida. Seepärast on mul kahju, et ühisosa leidmine tundus EKREle nii hirmutav, et sellest loobuti juba eos.See ei olnud muidugi esimene kord. 2015. aastal, kui riigikogu XIII koosseisu alguses püüdis Martin Helme samasugust toetusrühma teha, ei tahtnud ta ka seal mingitki arutelu ja jooksis argpükslikult rühma algatamisel teiste erakondade esindajate eest lihtsalt ära. Kahjuks ei ole EKRE aru saanud senimaani, et poliitiliste seisukohtade esitamiseks on riigikogus fraktsioonid, omavaheliseks aruteluks erakondade üleselt aga parlamendirühmad ja komisjonid.Ma vähemalt püüdsin arutelu ergutada ja kõiki arvamusi ära kuulata. Kui aga arutelu ei taheta, siis nii on.

epl.delfi.ee 27.04.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120179496/liisa-pakosta-vooglaid-ja-ekre-ei-tahagi-debatti-tana-visatakse-mind-loomuliku-pere-toetusruhmast-valja