Liisa Pakosta: Tants kestab veel! Jüri Rataski tantsigu ka pärast telesaate lõppu
Liisa Pakosta
“Ehk oleks hoopis parem , kui sõpradega koos tantsimist oleks rohkem? Kui see oleks taas täiesti normaalne ja isegi tore vaba aja veetmise viis?” kirjutab Liisa Pakosta algselt Eesti Päevalehe Arvamusveebis ilmunud kolumnis.
Enne oma riigi taasiseseisvuspäeva pidustusi saime kõikidest uudisekanalitest lugeda majasokulikke pealkirju Soome peam inistri Sanna Marini tantsimisest koos sõpradega.
Videoklippidel on rahum eelne pidu korteris, kus mõõduka joviaalsusega veidi ka tantsitakse. Midagi tavapärasem at annab otsida.
Meenusid vanavanemate kirjeldused selle kohta, kuidas teise maailmasõja ajal tantsiti kui pöörased, sest mida pingelisem aeg, seda rohkem on tantsimisest abi. Meenusid ka täitsa teisest otsast kogetud tantsupeod Brüsselis, kus öhe suubuva tantsumaratoni juurde käis mõõdukalt alkoholi – tegevust m arkeeritakse bürokraatlikus keeles sotsialiseerumise ja meeskonnatunde loomisena.
Pidutsemise inimlik vajadus peegeldub isegi ajaloolises arhitektuuris – annab otsida võimukandjate lossi ilma tantsusaalita, meie rehetuppa või -alusesse m ahutunud tantsijad on piltidele talletatud. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon on maailmatähenduslikuna UNESCO vaimse kultuuripärandi loetelus. Nii m eeste tantsupeo kui üldtantsupidude piletid m üüakse kiiresti viimse istekohani välja – tants paelub meid vaatajatenagi. Millal on meie kultuuris toimunud muutus, kus sellist täiesti tavalist ja ohutut auru välja laskmist nagu veidikene tantsimist, taunitakse?
Ehk oleks hoopis parem , kui sõpradega koos tantsim ist oleks rohkem? Kui see oleks taas täiesti normaalne ja isegi tore vaba aja veetmise viis? Ma tahaksin väga, et oleks rohkem selliseid pidusid, kus näiteks:
Eestlased ja venelased tantsivad koos Ukrainlased ja eestlased tantsivad koos Ukrainlased, eestlased ja venelased tantsivad koos Ukrainlased tantsivad sõja võidu puhul oma kodumaal Ukrainas, mis on vaba ja oma algsetes piirides Vanemad inimesed tantsivad Täitsa vanad inimesed tantsivad Lapsed panevad ekraanid kõrvale ja tantsivad pikemalt, kui on vaja TikToki video jaoks Liikumispuudega inimesed tantsivad selleks kohandatud saalides Tantsupidu toimub hooldekodus Nende spordiväljakutel toimuvate tantsupidude järel säiliks traditsioon, tantsida edasi linnaväljakutel Jüri Ratas tantsib edasi ka pärast tantsusaate lõppu ning see olekski Eestis ka normaalne, et pingelist tööd tegevad inimesed tantsides lõõgastuvad ja ei muutugi tigedaks Noored emad pidutsevad nii et keegi ei õienda ning lapsed on ka hoitud jne Kui juba soovimiseks läks, siis ma tahaks, et igaühel oleks sõltumata vanusest, soost või rahvusest selliseid sõpru, kellega saaks koos tantsida ja pidutseda. Et igaühel oleks selliseid sõpru, kellega koos saaks auru välja lasta, aga kes ei postitaks peomeeleolust klippe sotsiaalmeediasse ilma kõikidelt luba küsimata. Et korterites toimuvad peod oleks sellised, kus ei lasta ilutulestikku, ei ahistata kedagi ega jooda ennast täis.
Kõige rohkem unistan tantsim isest Odessa või Novofedorivka rannas, jalgupidi miinivabas merevees, rahus oma riiki ehitava Ukraina iseseisvuspäeval, 24. augustil.
“Ma tahaks, et igaühel oleks sõltumata vanusest, soost või rahvusest selliseid sõpru, kellega saaks koos tantsida ja pidutseda.”
LIISA PAKOSTA Muinsuskaitseameti peadirektor
Hiiu Leht 02.09.2022
Enne oma riigi taasiseseisvuspäeva pidustusi saime kõikidest uudisekanalitest lugeda majasokulikke pealkirju Soome peam inistri Sanna Marini tantsimisest koos sõpradega.
Videoklippidel on rahum eelne pidu korteris, kus mõõduka joviaalsusega veidi ka tantsitakse. Midagi tavapärasem at annab otsida.
Meenusid vanavanemate kirjeldused selle kohta, kuidas teise maailmasõja ajal tantsiti kui pöörased, sest mida pingelisem aeg, seda rohkem on tantsimisest abi. Meenusid ka täitsa teisest otsast kogetud tantsupeod Brüsselis, kus öhe suubuva tantsumaratoni juurde käis mõõdukalt alkoholi – tegevust m arkeeritakse bürokraatlikus keeles sotsialiseerumise ja meeskonnatunde loomisena.
Pidutsemise inimlik vajadus peegeldub isegi ajaloolises arhitektuuris – annab otsida võimukandjate lossi ilma tantsusaalita, meie rehetuppa või -alusesse m ahutunud tantsijad on piltidele talletatud. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon on maailmatähenduslikuna UNESCO vaimse kultuuripärandi loetelus. Nii m eeste tantsupeo kui üldtantsupidude piletid m üüakse kiiresti viimse istekohani välja – tants paelub meid vaatajatenagi. Millal on meie kultuuris toimunud muutus, kus sellist täiesti tavalist ja ohutut auru välja laskmist nagu veidikene tantsimist, taunitakse?
Ehk oleks hoopis parem , kui sõpradega koos tantsim ist oleks rohkem? Kui see oleks taas täiesti normaalne ja isegi tore vaba aja veetmise viis? Ma tahaksin väga, et oleks rohkem selliseid pidusid, kus näiteks:
Eestlased ja venelased tantsivad koos Ukrainlased ja eestlased tantsivad koos Ukrainlased, eestlased ja venelased tantsivad koos Ukrainlased tantsivad sõja võidu puhul oma kodumaal Ukrainas, mis on vaba ja oma algsetes piirides Vanemad inimesed tantsivad Täitsa vanad inimesed tantsivad Lapsed panevad ekraanid kõrvale ja tantsivad pikemalt, kui on vaja TikToki video jaoks Liikumispuudega inimesed tantsivad selleks kohandatud saalides Tantsupidu toimub hooldekodus Nende spordiväljakutel toimuvate tantsupidude järel säiliks traditsioon, tantsida edasi linnaväljakutel Jüri Ratas tantsib edasi ka pärast tantsusaate lõppu ning see olekski Eestis ka normaalne, et pingelist tööd tegevad inimesed tantsides lõõgastuvad ja ei muutugi tigedaks Noored emad pidutsevad nii et keegi ei õienda ning lapsed on ka hoitud jne Kui juba soovimiseks läks, siis ma tahaks, et igaühel oleks sõltumata vanusest, soost või rahvusest selliseid sõpru, kellega saaks koos tantsida ja pidutseda. Et igaühel oleks selliseid sõpru, kellega koos saaks auru välja lasta, aga kes ei postitaks peomeeleolust klippe sotsiaalmeediasse ilma kõikidelt luba küsimata. Et korterites toimuvad peod oleks sellised, kus ei lasta ilutulestikku, ei ahistata kedagi ega jooda ennast täis.
Kõige rohkem unistan tantsim isest Odessa või Novofedorivka rannas, jalgupidi miinivabas merevees, rahus oma riiki ehitava Ukraina iseseisvuspäeval, 24. augustil.
“Ma tahaks, et igaühel oleks sõltumata vanusest, soost või rahvusest selliseid sõpru, kellega saaks koos tantsida ja pidutseda.”
LIISA PAKOSTA Muinsuskaitseameti peadirektor
Hiiu Leht 02.09.2022