LIISA PAKOSTA | Samasoolised paarid on saanud lapsendada juba pikemat aega. Eestis on registris 90 last, kelle vanemad samast soost

Abieluvõrdsuse pärast on mõnel inimesel päriselt hirm. Hirm on tõsine, päris tunne ja seetõttu on kahju, kui hirm on ilmaasjata. Pärast nädalaid kuulamisi ja rääkimisi perekonnaseaduse muutmisel võib öelda, et osa hirmust on seotud harjumatusega teistsuguste perede suhtes, aga osa on täitsa alusetu. Ehk läheb kellegi päev paremaks, kui saame asjatut muretsemist vähemaks. Seetõttu järgnevalt väike ülevaade, et millega perekonnaseaduse muutmise eelnõu üldse EI tegele.
Suure murena on välja toodud, et kes kellega intiimsuhtes on ning täpsemalt kuidas. Ent perekonnaseadus ei räägi seksist üldse, mitte koi kiuksugi. Seega ei saa ka seaduse muutmisega siin mitte midagi muuta. Tõsi on see, et ülemöödunud sajandil oli seksuaalsuhe abieluga seotud, sest võimetus selleks võis olla toona abielu lahutamise üks vähestest alustest. Ilmselt on nii vanast ajast inimestel kuklamälu olemas ja nii arvataksegi ekslikult, et abieluseadused tegelevad seksiteemadega tänaseni. Ei tegele. Abielu on perekonnaseaduses mitte sakrament, vaid ilmalik leping, mis räägib varade kogumisest ja jagamisest ning teineteise hooldamisest.
Abielu pole seotud ka iibega. Vast on samal ajaloolisel põhjusel mõnel kindel veendumus, et abielu on laste tootmisüksus. Lastetus oli tõesti kaugel ajal üks väheseid võimalusi lahku minna. Ent juba ammu võivad inimesed lahutada siis, kui nad või üks neist lihtsalt tahavad lahutada. Ning paari lähevad ka pensioniealised, seega pole kuskilt otsast abielu eeltingimuseks või üldse tingimuseks laste saamine. Tõsi on ka see, et juba pikka aega sünnib Eestis rohkem lapsi väljaspool abielu kui abielust. Üldiselt iibe üle muretsemiseks põhjust on, aga perekonnaseaduse muutmine ei ole kuidagi iibemurega seotud.
Kardetakse, et pärast perekonnaseaduse muutmist on keeruline kristlane olla. Ei ole. Kristlane olla on isegi lihtsam, sest ligimesearmastus puudutab kõiki inimesi. Ja veel – usu tõttu kellegi halvemini kohtlemine või veel hullem, tagakiusamine on Eestis keelatud ja jääb keelatuks, siin ei muutu mitte midagi. Perekonnaseaduses jääb nagu praegugi alles kirikutele õigus laulatada vaid selliseid abielusid, mis sobivad selle kiriku usutunnistusega. Ka siin ei muutu mitte midagi.
Soomuutjad teevad muret eriti teismeliste laste vanematele. Mure on taas täitsa arusaadav, aga ei ole kuidagi seotud perekonnaseaduse muudatustega. Perekonnaseadus tegeleb abikaasade omavaheliste varasuhete ja põlvnemisega ja ei tegele üldse sellega, kui keegi soovib oma sugu muuta.
Kardetakse, et homopropaganda hakkab lapsi homodeks muutma. Ainult et perekonnaseadus pole kuskilt otsast propaganda. Kui oleks, siis oleks ju päevselge, et sajandeid kestnud mehe ja naise vaheline abielu oleks ammu homoseksuaalsuse välja propageerinud. Aga ei ole. Seadus on lihtsalt seadus.
Hirm on selle ees, et nüüd hakkavad samasoolised paarid lapsendama. Kinnitus, et samasoolised paarid on saanud lapsi lapsendada juba pikemat aega, vist hirmu maha ei võta. Eestis on registris 90 last, kelle mõlemad vanemad on samast soost.
Rida muresid algab sõnadega: „See on alles algus, nüüd järgneb kindlasti… (isa ja ema mõiste kaotamine, surrogaatemadus, kõikide abielude lahutamine jne)“. Tulevaste põlvede mõtteid ei oska keegi ennustada, ei ühele ega teisele poole. Praegu küll miski ei viita, et Eestis keelatud surrogaatvanemlust keegi seadustama hakkaks, ema ja isa mõistet kaotama hakkaks või et keegi oma kallima vaid seepärast maha jätaks, et samasoolised ka Eestis abiellumisõiguse saavad.
Kardetakse liberaalset pööret ühiskonnas. Aga kas tegelikult ikka toimub pööre, kas me pöördume kuskile? Me kuulume ju ammu õhtumaisesse väärtusruumi. Rohkem sallivust ühiskonnas on õhtumaine väärtus.

ohtuleht.ee 14.06.2023 https://www.ohtuleht.ee/1086995/liisa-pakosta-samasoolised-paarid-on-saanud-lapsendada-juba-pikemat-aega-eestis-on-registris-90-last-kelle-vanemad-samast-soost