Liisa Pakosta: peab vähendama juhtumeid, kus riik vaidleb riigiga
Liisa Pakosta
ISTUNG › Läinud neljapäevalreedel oli Võrumaal väljasõiduistungil riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK). Teisel päeval toimus Rõuges Ööbikuoru villas komisjoni hübriidkoosolek, millel osalesid peale riigikogu liikmete ka rahandusministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse esindaja, samuti Rõuge vallavanem Britt Vahter.
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas andis ülevaate 2014- 2020 struktuurifondide edenemisest ja lõpetamisest ning perioodi 2021-2027 käivitamisest ja taastekava rakendamisest. Riigi tugiteenuste keskuse (RTK) juhataja Urmo Merila rääkis levinuimatest vigadest ja parimatest praktikatest ning jagas soovitusi projektide elluviimisel. Rõuge vallavanem Vahter tutvustas valla kogemusi ja rääkis sellest, mida saaks paremini teha.
Rulluisurada võib algatada muudatused
Istungi Rõuges korraldamisel oli kaalukas põhjus. Nimelt on Rõuge vald võitnud esimeses kohtuastmes RTKd rolleriraja asjas. Rõuge vald küsis 2020. aastal eurotoetust, et rajada Haanja puhke- ja spordikeskusesse asfaltkattega rollerirada ja kunstlume tootmise taristu. Kuna hange vaidlustati, siis sai töödega alustada alles augustis ja asfalteerimistööd jäid novembrisse. Siis tuli lumi maha. Rõuge vald otsustas anda projektile pikendust, olles enne seda küsinud RTK-lt korduvalt nõu, kuid vastust ei saanud. 2021 mais andis RTK teada, et pikendust poleks tohtinud anda ja Rõuge vallale esitati hanketingimuste rikkumise eest toetusraha 25protsendine tagasinõue. Vallale tähendas see üle 300 000 euro suurust matsu. Nii viidigi vaidlus kohtusse, kus Tallinna halduskeskus andis Rõuge vallale õiguse. RTK kaebas otsuse edasi.
ELAKi istungil tõstatus seegi küsimus, kas ei peaks üle vaatama riigihangete seadust. Kui seda saab nii paljudel erinevatel viisidel tõlgendada ehk vajab seadus täpsustamist, et ei tekiks Rõuge vallaga sarnast olukorda, kus kohus kiitis valla tõlgenduse heaks, aga keegi rahandusministeeriumis tõlgendas jälle omamoodi.
„See ongi nüüd olukord, kus riik sisuliselt vaidleb riigiga. Vaja on leida lahendus, et riik iseendaga kohut ei käiks,” ütles Pakosta. „Rulluisurajast võib saada muudatuste algus.”
Innovaatilised hanked
Pakosta tõdes, et igast hankeprojektist võib leida vea. Enamasti ei ole need tehtud kurja tagamõttega. Seega on üks ettepanek, mis RTK-le tehtigi, selline, et RTK võiks pakkuda väiksematele omavalitsustele nende eest hangete äravormistamist. „RTK-l on hangetealane kompetents ja ei ole mõtet koolitada välja 79 + x arv hankespetsialiste. Kui kohalik omavalitsus soovib, siis teeb RTK tema eest hanke ära. RTK lubas mõelda,” lisas Pakosta.
Pakosta osutas veel ühele Euroopa Liidu toetusraha kasutamise võimalusele. Nimelt võimaldab EL teha innovaatilisi hankeid, kus raha ei küsita konkreetseks objektiks, vaid näiteks sportimisvõimaluste parandamiseks. „Eestis on seda võimalust sanktsioonide kartuses kasutatud ülivähe. ELAK tahab seista selle eest, et innovaatilised hanked muutuks vabamaks, sest vaja on tulemusi, aga selleks omakorda suuremat paindlikkust,” lubas Pakosta.
ELAK otsustas oma väljasõiduistungil, et kõik osapooled panevad 14. septembriks kirja, mida peaks ELis tegema teistmoodi, et toetusfondi raha paremini kasutada.
Riigikogu komisjon külastas veel Metsavenna talu, mis on tuntud oma innovaatiliste lahenduste poolest. Seal tuli muu hulgas jutuks, et riik võiks intensiivpõllumajanduse toetuste arvelt suunata põllumehi rahalise virgutusega kasutama vähem taimekaitsevahendeid.
Metsamees Mart Erik viis riigikogulased mitmeks tunniks metsa, kus näitas, kuidas näevad välja erinevad metsad: alates looduskaitsealustest kuni erineval ajal metsastatud endiste raielankideni välja. „Väga silmi avav, selline metsaekskursioon peaks olema kohustuslik kõigile riigikogu liikmetele, kes metsandusest tahavad sõna võtta,” ütles Pakosta.
Liisa Pakosta.
Kalev Vilgats
Võrumaa Teataja 25.07.2023