LIISA PAKOSTA: Laste turvalisuse arvelt ei saa automaks tulla

Mistahes maks ei tohi ebaõiglaselt riivata inimesi, kes peavad riigi pandud kohustuse tõttu midagi teisiti tegema, näiteks sõitma suurema autoga, kirjutab riigikogu liige Liisa Pakosta (Eesti 200).

Üks õudsemaid hetki mu elus toimus Pirita teel Tallinnas. Mu päevinäinud kaheukseline Renault süttis sõidu ajal lühisest põlema. Imiku kiire kättesaamine tagaistmelt õnnestus ainult tänu sellele, et kohe peatus ka auto mu taga ja üks väga abivalmis meesterahvas sööstis appi turvahälli kinnitusi avama. Jah, mul oli vana auto, sest polnud raha uue ostmiseks – ent lapse turvavarustuse pealt ma kokku ei hoidnud. Toonane lugu lõppes õnnelikult.

Pere kasvades läks vaja seitsmekohalist autot, kuna endistviisi oli lastele nõuetekohase turvavarustuse kasutamine mulle oluline. See tähendas ikkagi, et viie lapsega me ei mahtunud terve perega korraga selleski autolaevas sõitma, sest kolme turvatooli kolmesele tagumisele istmele lihtsalt ei mahu. Auto enda vajadus tulenes kõige enam sellest, et lasteaiakohad olid erinevates linnaosades, mis polnud isegi kõrvuti. Isegi ideaalse ühistranspordi korralduse juures oleks laste edasi-tagasi vedamine ilma autota võtnud mitu tundi. Tänaseks on mu lapsed nii suured, et seitsmekohaline auto on minevik.

Arukale lugejale pole vaja juurde lisada, et seitsmekohaline auto kaalub väiksemast oluliselt rohkem. Ilmaasjata suure auto soetamine pole ühiskonnale kasulik, kuna raskem auto lõhub teed rohkem ja nii on kokkuvõttes kulud teeremondile suuremad. Seega on iseenesest õige, et raskemate autode omanikud panustavad omalt poolt teeremonti vastavalt rohkem. Aga selle juures on üks suur «aga». Keskkonna ja teedeehituse olukorra parandamiseks mõeldud automaks ei tohi riivata paljulapselisi peresid.

Suur auto riigi suunisel

Liiklusseaduse kohaselt peavad lapsevanemad tagama laste turvalisuse autos ja kasutama selleks ette nähtud turvahälle ja -toole või -aluseid. Laste turvavarustuse standardid on üle Euroopa Liidu kokku lepitud kuni 12-aastastele (kaasa arvatud). Iga lapsevanem teab, et selline turvavarustus võtab autos ruumi rohkem, kui võtaks istmepinda inimeste lihtsalt üksteise kõrvale istuma sättimine. Me võime pagasiruumi paigutatavad kärud siinsest arutluskäigust isegi kõrvale jätta, sest ainuüksi lastele turvavarustuse kasutamise nõuded nõuavad suuremat autot. Teisisõnu raskemat autot. Seega on riik pannud paljulapselise pere lapsevanemale liiklusseadusega sisuliselt kohustuse kasutada suuremat autot, sest väikesesse ei mahu nõuetekohane turvavarustus ära. Tavaauto tagaiste on mõeldud kolmele täiskasvanule, mitte kolmele turvatoolile.

Oluline on saavutada Eestis olukord, kus naine ei ütleks mehele, et kuule, kallis, las meie kolmas laps ootab, sest suurema auto ostmine ja selle aastamaks käiks meile üle jõu.

Muidugi on peresid, keda automaks tõesti ei puuduta. Aga näiteks maal ei olegi tegelikult paljulapselisele perele sobiva ühistranspordi väljaarendamine kuluefektiivne. Panna buss viis korda päevas taluhoovi sõitma pole mõistlik. Lastele parema ja puhtama keskkonna jätmisel tasub meeles pidada, et suurpered on ühe inimese kohta väga säästlikud autokasutajad. Seitsmeliikmelises peres on üks suur auto seitsme hinge kohta, mitte seitse autot seitsme inimese kohta. Üks keskkonnakaitselisi eesmärke on vähendada üksinda autos sõitjate osakaalu. Suurperede jaoks võibki isiklik auto olla hea ja keskkonnasõbralik lahendus.

Laste turvalisus ei tohi väheneda

Mistahes maks ei tohi ebaõiglaselt riivata inimesi, kes peavad riigi pandud kohustuse tõttu midagi teisiti tegema, näiteks sõitma suurema autoga. Automaksu tõttu ei tohiks suurperede lastel kaduda võimalus saada huviringi, arsti juurde või sõbra sünnipäevalt koju sõidutatud. Õigluse nimel tuleb seetõttu peredele, kus on kolm või enam last, pakkuda automaksu tasumisel soodustust.

Samale järeldusele on jõutud mujalgi. Näiteks Belgias on automaksu suurust peredele vähendatud alates kolmandast lapsest, alates neljandast lapsest on vähendus veel suurem. Prantsusmaal on automaks vähendatud alates pere kolmandast alaealisest lapsest. Küpros on aga õiglust loomas autoostutoetustega, mille suuruseks oli mullu paljulapselisele perele 10 000 eurot ja elektriauto ostmisel 11 000 eurot. Eestis oleks lihtne ühendada riiklikud andmebaasid nii, et kolme ja enama lapse kasvatamise eest lapsetoetust saav vanem saab auto omaniku või vastutava kasutajana automaatselt ja ilma vastavat avaldust esitamata näiteks poole võrra auto registreerimismaksust ja aastamaksust soodustust.

Oluline on saavutada Eestis olukord, kus naine ei ütleks mehele, et kuule, kallis, las meie kolmas laps ootab, sest suurema auto ostmine ja selle aastamaks käiks meile üle jõu. Eluliselt tähtis on, et ükski pere ei peaks kitsikuse pärast vähendama laste turvalisust liikluskeerises.

arvamus.postimees.ee 30.10.2023 https://arvamus.postimees.ee/7886819/liisa-pakosta-laste-turvalisuse-arvelt-ei-saa-automaks-tulla