Liisa Pakosta – Kui palju vajab Saaremaa võõrtöölisi?
Liisa Pakosta
Reedel teatris. Henn Põlluaas räägib, Juku-Kalle Raid tema kõrval vaatab kõrgilt läbi päikeseprillide kaugusse, Hannes Hanso resigneerunud muigega põrandale, Liisa Pakosta näpib nutitelefoni ja muigab samuti. Margus Hanson on vait.
Kirgi kütnud valimisdebatt immigratsiooni ja võõrtööjõu teemadel, mis peeti Kuressaare Linnateatris reedel, jagas väitlejad isegi pisut kummaliselt kahte leeri: kõik teised rahvuskonservatiiv Henn Põlluaasa vastu. Olukorda võib kummaliseks pidada vahest seetõttu, et tegelikult rääkisid kõik osapooled üsna arusaadavat ja mõistlikku juttu, kuid mõistete definitsioon ja nende asetamine konteksti oli osapoolte jaoks täiesti erinev. Kahju, sest ühel mõõtkaval mängimise puhul oleks vastasseis veelgi põnevam olnud. Pealtvaatajale võis tunduda, et EKRE esindaja, Saue linnapea Henn Põlluaas oli võtnud selleks debatiks tavapärasest erineva, hoopiski agressiivsema tooni, lähenedes paiguti parteikaaslase Martin Helme retoorikale.
Seda adudes asusid oponendid kaitsele, siis ründele ja tegid Põlluaasale miskis mõttes kambaka. Järeldused tehkem ise. Allpool refereeritud väitlus, see osa, mis puudutas immigratsiooni, pagulaspoliitikat ja võõrtööjõudu. Juku-Kalle Raid (JR): “Olen äärmiselt avatud maailma poolt. Selle märksõnaks võiks olla avatud süsteemiga oma kultuuri hoidmine, mille aluseks on haritus.“ Hannes Hanso (HH): “Lõu-na-Euroopa riikide jaoks ei ole teema number üks Ukraina ega Venemaa, vaid meeletud põgenikemassid, paadipagulased. Kreeklane ütleb, et Venemaa on teie probleem. Meie ei saa näha ennast Euroopa keskel.“ Moderaator (MOD): “EKRE on jäiga immigratsioonipoliitika toetaja. Kas te ei näe selles vastuolu tööjõu vaba liikumise või ääremaade tühjenemisega seoses?“
Henn Põlluaas (HP): “Ei. /–/. Põhjusi, miks Eesti alad on tühjenenud, tuleb otsida EL-i tegevusest ja Eesti Vabariigi tegevusetusest. /–/. Kui toome oma välismaale lahkunud inimeste asemele immigrandid, kaovad ära ka need vähesed töökohad, mis meil on. Te leiate, et igati kasulik on tuua sisse välistööjõudu. Näide lähedalt. Helsingi rahvastik on kasvanud 10 000 inimese võrra
aastas, kuid maksutulu kasvanud ei ole. Järelikult kasvab sootuks hüvede kasutajate hulk ehk sotsiaalturism.“
Liisa Pakosta (LP): “Mõnikord juhtub ka selline “apsakas“, et mees või naine naaseb Eestisse kaaslasega, kelle eesnimi ei ole Linda või Kalev. Kuidas te jagate, kellel lubaksite siia tulla?“
HP: “Te panete meile suhu sõnu ja mõtteid, mida me pole iialgi rääkinud. Pooldame inimeste vaba liikumist ning ei poolda mingit sunnismaisust. Küsimus pole selles, et me takistaksime inimestel ära minna, vaid luua tuleks normaalsed elamis- ja töötingimused. Palgad, et poleks põhjust minna. Teiseks, remigratsioon ja segaperekonnad on lihtsalt üks ilus müüt. Statistika näitab, et sotsiaalmaksu maksjaid on meil 100 000 vähem kui 2008. a. Need inimesed ei ole surnud, vaid lahkunud. Ma räägin kontrollimatust immigratsioonist, mitte meie inimeste tagasitulekust.“
HH: “Millisest kontrollimatust immigratsioonist sa räägid? Tead sa kedagi? Siin ruumis?“
HP: “Jah. Teie ise räägite Kreeka, Itaalia ja Portugali kaudu kulgevast ning EL-i pagulaste jagamise poliitikast.“
HH: “Ärgem ajagem segamini pagulasi ja tööjõu vaba liikumist…“
LP: “Me räägime täiesti erinevatest asjadest.“
HP: “Ei räägi. Sa rääkisid, et kui pere tuleb tagasi John-ny-nimelise lapsega, siis ma ütlen, et ega see laps ole mingi tööjõud.“
HH: “Oletame, et Venemaa ründab Ukrainat. Kas võtame vastu sõjapõgenikke või paneme piiri kinni?“
HP: “Kui võtame, ei tähenda see, et me ei peaks neid tagasi saatma, kui olukord Ukrainas rahuneb.“
HH (naerab): “Kõikide pagulastega on nii. Eestlased on pagulasrahvas, kes sattus kümnete tuhandete kaupa eri maailma otstesse…“
HP: “See on täiesti erinev olukord. Eestlane oli haritud, töökas…“
HH (süttib): “Hakkame nüüd alavääristama teisi põgenikke… Muutume rassistlikuks ja ütleme, et ärme seda lolli neegrit või moslemit küll võta. Loen välja, et nad on harimatud…“
HP: “Aga ongi. Need paadipõgenikud, kes Vahemerelt tulevad, ei ole piisavalt motiveeritud, et siin tööühiskonda sulanduda.“
JR (oodanud jupp aega mikrofoni): “Ma ei ole nii ksenofoobset iba kuulnud juba ammu! Meil on tööjõupuudus…“
HP: “On, sest inimesed lähevad ära.“ JR: “Ongi normaalne. Inimene läheb sinna, kus talle rohkem makstakse.“
HP: “Eestis tulekski palka rohkem maksta.“
JR: “Aga kuidas? Sul on raha või?“
MOD: “Nüüd läks väga haaravaks. Aga kes peaks jäiga poliitika puhul tegema neid töid, mida eestlane teha ei taha?“
HP: “Eestlane teeks neid töid hea meelega, kui tal oleks normaalsed töötingimused ja palk.“
HH: “Tõstame kõigi palku kaks korda ja probleem on lahendatud…“
HP: “Kõige lihtsam on inimesed välja lastaja riik ei sekkuks protsessi kuidagimoodi. President ja peaminister on öelnud, et las lähevad, see on nende vaba valik. Aga ei ole. Kui sul pole perele süüa lauale panna, siis see pole vaba, vaid sundvalik.“
LP: “Lisaksin niipalju, et mõni Eesti naine isegi armub võõramaa mehesse…“
JR: “See peaks keelatud olema!“
Publikust: “Mida teha massiliselt Itaaliasse saabuvate immigrantidega? Kas Eestil on mõistlik võtta vastu pagulasi Kreekast, Itaaliast, Portugalist jt riikidest, samal ajal kui noodsamad riigid seisavad vastu sanktsioonidele Venemaa suunas? Meenutagem, et meil endil on üle 30 % integreerimata muulasi.“
HH: “Olen elanud väga rahvusvahelistes linnades ja kinnitan, et mõõdukas kogus muust rahvusest inimesi ainult annab värvi ja väärtust kultuuri ja kogukonnale. Kuressaares ma näiteks näen, et meie madal eluiga on osalt seotud ka meie kehvade toitumisharjumustega… Oleks tore, kui siin oleks paar korralikku Hiina, Tai või India söögikohta, kus toimetaksid kokad nende originaalriigist. Tegelikult nad rikastavad meie kultuuri ja sageli on just nemad novaatorlike ideede algatajad. Me ei räägi ohjeldamatust immigratsioonist, vaid mõnekümnest inimesest aastas, milles ma ei näe erilist probleemi.“
LP: “Kui räägime solidaarsest põgenike jaotamise mustrist, siis kindlasti võetakse arvesse ka Eesti eriolukorda ehk muukeelse elanikkonna suurt osakaalu.“
HP: “Küsimus ei ole paarikümnes inimeses, vaid miljonites põgenikes. Suurem osa neist on kirjaoskamatud, madala haridustasemega. Tean, et on olemas eelnõu, mis näeb ette, et iga pagulane hakkab Eestis kahe aasta jooksul saama tuhat eurot kätte, lisaks töötukindlustus ning haigekassa. /–/. Kui see kehtestatakse, siis tamm murdub ja sellest saab pidurdamatu protsess. Kogemus on näidanud, et varem või hiljem nõustub Eesti kõigi EL-i ettepanekutega.“
JR: “Ei maksa arvata, et kogu migratsioon koosneb lollidest neegritest. Meil Eestis, tõsi, on vaja tarka migratsiooni: Eestis on nii tööjõu- kui ajude puudus. Ise olen näiteks kutsunud Eestisse elama Venemaal täielikus kumiiri staatuses oleva Artjom Troitski, kes hakkab siin õpetama ülikoolis ning keda venelased kuulavad enam kui ühtki Eesti poliitikut. Riskin nüüd muidugi Põlluaasalt vastu pead saada…“
Margus Hanson (kaua “targalt vaikinud“): “Oleme kümme aastat tagasi oma valiku teinud. Mis oleks teine valik? Kas meile tuli vähe kutsumata külalisi 50 aasta jooksul? Me ei saa Euroopas valida eranditult häid asju.“
HP: “Probleem ei ole targas migratsioonis, vaid vastupidi. Meil on mõistlik aidata neid inimesi, ka rahaliselt, nende enda kodumaal. (Räägib loo Kuressaare perest, kes toetab Nigeeria tüdruku koolitamist, mis maksab vaid 44 eurot aastas.) Siin hakkame neile maksma tuhat eurot kuus. Milleks meile lisaprobleemid? Meenutagem Pariisi, Londoni ja Malmö sündmusi – kas meil on seda vaja?“
HH: “Ma ei taha enam midagi öelda. Selline paranoia meenutab keskaegset mõtlemist. Põgenike abistamine on rahvusvahelise õiguse põhiprintsiip. Kuidas nii karbis saab üldse mõelda?“
Hakkame nüüd alavääristama teisi põgenikke… Muutume rassistlikuks ja ütleme, et ärme seda lolli neegrit või moslemit küll võta. Loen välja, et nad on harimatud…” Hannes
Meie maa, 20.mai 2014