Liisa Pakosta | Kõik kallid emad

Enne emadepäeva pidukõnesid tasub meenutada, et emadus on väärtuslik kogu oma mitmekesisuses. Iga pere, kus kasvab vähemalt üks laps, on õnnelik pere.

Nüüdisajal pole mitte kellelgi põhjust oma emadepäeva rikkuda mõtetega, et “mul pole midagi nii, nagu peab”.

Kaks naist

Teise maailmasõja ajal ja järel elasid paljud emad kahekesi ühe perena koos. Mehi lihtsalt polnud ja kahekesi oli palju kergem, mõnikord ka ainuvõimalik lapsi kasvatada. Keegi ei näidanud näpuga ega ammugi polnud viisakas tunda huvi teiste inimeste eraeluliste romantiliste suhete kohta, eestlased on ellujäämisse ja toimetulekusse alati väga suure austusega suhtunud. Viimase rahvaloenduse andmetel (siin ja edaspidi kasutatud 31.12.2011 seisu) kasvatas Eestis 48 naist 24 samasoolises paaris kokku 42 alaealist last. Veel neljas peres elas peale kahe ema ja nende laste ühtlasi täiskasvanuks saanud laps. Samasoolistes meespaarides (kokku 106) lapsi polnud. Nii võib viimase aja ühe hitt-teema kohta öelda, et 24 igati tubli paari on saanud ühiskonnas mitu korda enam tähelepanu kui 61 357 üksikema.

Iga neljas alaealine laps kasvab üksikvanemaga peres, reeglina emaga. On ka tublisid üksikisasid. Kokku palju lugusid, miks just nii on läinud. Imetlust väärivad kõik emad, kes oma lapsi kasvatavad või laste kasvamist materiaalselt toetavad, kellel on sealjuures veel ka jõudu austada oma lapse teist, eemalelavat vanemat ja teha valikuid, kus esikohal on lapse huvid. See on võimalik, ent väga raske. Riigi tuge on kindlasti rohkem tarvis.
109 436 last tegi rahvaloenduse päeval Eestis oma kallistuse 57 593 emale, kellel sõrmes abielusõrmus. Umbes 40 000 ema kasvatab oma last või lapsi (kokku 66 000) registreerimata kooselus.

Emadel tuleb üha enam elada koos oma täiskasvanud lapsega, sest järeltulija pole omaette elama kolinud ega teise linna õppima läinud – oma täiskasvanud lapsega koos elades võtab emadepäeva vastu 30 000 lapse isaga abielus ja 34 000 üksinda elavat ema, lisaks elab täiskasvanud lapsi oma emaga koos veel mitmes peretüübis.

Vaid ligi 30 000 lapsel kogu Eestis on teoreetiline võimalus, et koju tulles ootab neid ees vanaema sooja toiduga. Samal ajal kasvab üksi elavate vanaemade ja vanavanaemade arv. Osadel juhtudel on põlvkonnad jõukuse kogunedes omaette kolinud, teisal otsitakse allaandmata suuremat elamispinda, et oleks ometi võimalik vanavanematega koos elada. Pisikorterite kinnisvaraturg on mitme põlvkonna peremudeli praktiliselt võimatuks muutnud. 738 igati auväärset vanavanemat (reeglina vanaemad) kasvatas lapselapsi üksinda, kokku 976 last.

Igatahes tuleb tõdeda, et noortele emadele ei saa enam öelda, et ära muretse, küll vanaema lapse järele vaatab, ainuüksi Tallinna linnas oli lasteaiajärjekorras 5611 ema. Järgmisest aastast puudutab emapensioni kärpekava umbes 200 000 lapsevanemast pensionäri, kelle pension on laste kasvatamise tõttu väiksem, kui olema peaks. Iga kuues last kasvatav ema elab koos oma lapse või lastega vaesuses.

Kurbus on rõõmu kaksikvend

Emadepäeval mõtleme ühtlasi nendele, kes on oma lapse kaotanud. Mõni laps lahkub meie hulgast enne, kui ta jõuab nimegi saada. Vaikselt sündinute surnuaed on üks viis, kuidas leinaga toime tulla. Lapsed ja noored satuvad Eestis õnnetustesse suurema tõenäosusega kui paljudes teistes arenenud riikides – olukorda saab kindlasti parandada, ent juba kaotatud elusid või tervist see enam tagasi ei too.

2012. aastal sündis Eestis elusalt 14 369 last, ent 3567 neist haigena, kokku diagnoositi vastsündinutel 6118 haigust. Saada emaks on suur rõõm, ent mõtleme toetavalt nendelegi emadele, kes peavad päevast päeva toime tulema oma lapse haiguse või erivajadusega, sest isegi väikese inimese nohu võib päevaplaanid täiesti segamini lüüa, kõigest muust rääkimatagi.

Tõrvatilgaks meepotis on emad, kes on peaaegu reeglina alkoholi- või uimastisõltuvuse tõttu oma laste suhtes hoolimatud. Tõsiste muredega esimest korda arvele võetud laste arv paraku kasvab, mullu oli esimest korda arvele võetud lapsi 3190, ehk ühe sünniaasta laste arvuga võrreldes juba peaaegu neljandik. Siin hulgas on ka ema surma tõttu hätta sattunud lapsed, kelle ees langetame leinates pea, ja väga raskelt haigete vanemate lapsed.

Sõltuvusprobleemiga peresid püüab sotsiaalsüsteem viimase võimaluseni koos hoida ja kui midagi ei aita, kui viin ja/või narkootikumid on ematunded põletanud, siis laste huvides otsitakse neile uus kodu. Nii oli Eestis mullu hooldus-, eestkoste- ja lapsendaja peres kasvamas 3399 last, au nende abivalmis emadele! On vaid mõned, väga üksikud emad, kes ei kahetse sügavalt laste vastu toimepandud vägivalda või hoolimatust ja ei püüa ennast parandada, siiski eraldati eelmisel aastal peredest 465 last (võrdluseks: 2002 oli see number 1301). Lapsendamise teel leidis mullu uue kodu 114 last, neist Eestis 105.

Midagi läheb ikka valesti ka kõige paremate kavatsuste korral kõikidel emadel, pole võimalik olla 100% perfektne. Pigem rõõmustagem laste üle, kes on leidnud endale uue ja armastava kodu! Eriti kui mõelda, et nendel lastel on läinud palju paremini kui abordilastel, keda on aastas ligi 8000, ja kelle saatust paljud emad kibedasti kahetsevad.

Lasteröövid tunduvad olevat toimunud kusagil väga hämaras minevikus, ent paraku kõnnib meie keskel üha enam emasid, kelle laps elab “juriidiliselt korrektselt” koos isaga mõnes teises riigis. Emal on küll õigus käia oma last vaatamas, ent lennukipiletite ostuks vajaliku raha kokkusaamine on meeleheitlik pingutus, võõral maal elu- ja töökohta leida veel keerulisem, ehkki paljud emad võtavad selle katsumuse siiski ette. On palju õnnelikke lugusid piiriülesest armastusest, ent kasvav hulk selliseidki, kus pärast lapse sündi ilmneb isa huvi vaid lapse omamise vastu.

Osad lapsed kasvavad südames. Naiste arv, kes väga tahavad emaks saada, ent kellel see ühel või teisel põhjusel ei õnnestu, kasvab eriti kiiresti. Arstid räägivad hormonaalsüsteemi ja viljakustervist mõjutavatest keskkonnateguritest ja sotsiaalteadlased toovad välja, et partneri leidmine ongi muutunud problemaatilisemaks. Järjekorrad kunstliku viljastamise kabinettide uste taga venivad üha pikemateks. 1211 õnnelikku sünnitust viimase kolme aasta jooksul innustavad üha enam naisi.

Selle tohutu õnne üle, kui laps on sündinud, on raskest haigusest ja suurest õnnetusest pääsenud, ja kui keegi sellest lapsest tõeliselt hoolib, on põhjust alati rõõmu tunda. Mitmekordse koormaga emadele kuulub emadepäeval eriline au. Head emadepäeva kõikidele laste, täiskasvanute ja veel sündimata laste Emadele!

 

Õhtuleht, 10. mai 2014