Liisa Pakosta Kaja Kallase skandaalist: kus on naise koht? Miks on naisel nii palju raha?
Liisa Pakosta
Naine tohib olla abielus, vaikides mehele oma ärisaladustest ja mitte urgitseda mehe omades.
Naistelt oodatakse poliitikas rohkem kui meestelt. Kas see tuleb sellest, et naised suudavadki rohkem, või sellest, et sajanditepikkusesse meesteritta on naised astunud alles üsna hiljuti, polegi nii oluline.
Võrdleme poliitilise tasakaalu huvides mõningaid rünnakuid keskerakondlase Mailis Repsi ja reformierakondlase Kaja Kallase vastu. Vaatame, mis on selliste rünnakute tegelik taust.
Miks on naisel (nii palju) raha?
Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli Eestis lääneeuroopalik perekonnaõigus. Selle kohaselt oli perepea ja majandusasjade otsustaja mees. 1920. aasta põhiseadus tegi abikaasad võrdõiguslikuks, naise mehe võimu alt välja toomine tegi Eestist toona ühe maailma kõige edumeelsema riigi. Paljudes lääneriikides juhtus see hiljem.
Nii võibki olla tänase päevani mõnel inimesel mõte, et perepea saab olla ainult mees, kes hoiab ühtlasi ka rahakotiraudu. Oma mehest jõukamat naist peetakse mõnel pool lausa häbiasjaks. EKRE küsimus, et kust Kaja Kallas nii palju raha võttis, on sellise ajaloolise hoiaku näide. Enam kui 100 aastat naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning Muinas-Eesti naiste väga kõrge positsioon ei ole suutnud lääneeuroopalikku mõtlemist lõplikult kõigutada.
Miks ema tööl käib?
Väga lühikest aega, 1930. aastatel jõudsid Eesti rikkamad perekonnad mudelini, kus tööl käis mees ja naine kasvatas kodus lapsi. Traditsioonilises Eesti perekonnas ühitasid töö- ja pereelu varahommikust hilisõhtuni nii naised kui mehed, teisiti polnud see lihtsalt võimalik. Ema viis hälli heinamaale mitte sellepärast, et beebi saaks linnulaulu kuulata, vaid kibeda heinateo kõrval tuli ka kast kasvatada.
Kaasajal on paratamatu, et tööl käivad nii naised kui mehed, sest mõlemal on mahukad kodused tööd tänapäeval kadunud. Sellegipoolest on paljude inimeste mällu sööbinud 1930. aastate seltskonnaajakirjanduse fotogaleriid, kus üksikud valgekrae staatusesse jõudnud mehed kehastasid ühiskondlikku ideaali – mees teenib perele leiva ja naine kasvatab linnakorteris lapsi. Nii võibki tänase päevani olla mõne inimese ettekujutus, et väikelaste ema tööl ei käi.
Miks nad lõunalauas tööst ei räägi?
Abielu on sajandeid olnud majandus-, mitte armastusühendus. Abielu täitis tänasega võrreldes palju enamaid funktsioone, alustades sotsiaalhoolekandest ja pensionimaksetest kuni sissetulekute korraldamiseni välja. Alles tööstusrevolutsioon muutis senist perekeskse ettevõtluse mudelit.
Seega pole imestada, et ajaloost tulenevatel põhjustel tundub paljudele loogiline, et abikaasad teavad üksipulgi teineteise ettevõtlusest. Üsna hiljaaegu on tekkinud ka täiesti uued mõisted nagu ärisaladus ja abieluvara lahusus. Inimesed ei peagi teadma ettevõtete ärisaladuse kaitse üksikasju, kui see just nende enda töölepingus kirjas ei ole.
Varalahususe valiku ees seisavad abiellujad alles alates 2010. aastast. Nii võibki tänase päevani olla ettekujutus, et abikaasadel pole teineteise ees ärisaladusi või et abielu tähendab leibade ühes kapis hoidmist.
Miks on naistel poliitikas raske?
Lisaks sellele, et meil on olemas poliitikud ja naispoliitikud, pikk ajalooline rivi väljapaistvaid riigimehi ja riigikogu esimees, tuleb naistel pista rinda ka ajaloolise taaga ja survega. Kuigi seadused, ühiskonnakorraldus ja kogu tööelu on ammu muutunud, kiputakse naispoliitikutele süüks panema asju, milles nad kaasaegse mõtlemise kohaselt kuidagi süüdi ei ole.
Poliitikul peabki olema kahjuks olema paksem nahk, sest igaühel on õigus neid kritiseerida. Oluline on selle kõige juures, et poliitikute tümitamise kõrvalsaaduseks ei oleks naiste positsiooni ja õiguste kasvõi mõtteline vähenemine. Seega tasub üle korrata, et igal naisel oma vääramatu õigus saada oma tööga jõukaks, kasvatada väikelapsi ja teha samal ajal vastutusrikast tööd ning kasutada selleks kõiki töö- ja pereelu ühitamise meetmeid. Samuti tohib ta olla abielus, vaikides mehele oma ärisaladustest ja mitte urgitseda mehe omades.
epl.delfi.ee 08.09.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120230349/liisa-pakosta-kaja-kallase-skandaalist-kus-on-naise-koht-miks-on-naisel-nii-palju-raha
Naistelt oodatakse poliitikas rohkem kui meestelt. Kas see tuleb sellest, et naised suudavadki rohkem, või sellest, et sajanditepikkusesse meesteritta on naised astunud alles üsna hiljuti, polegi nii oluline.
Võrdleme poliitilise tasakaalu huvides mõningaid rünnakuid keskerakondlase Mailis Repsi ja reformierakondlase Kaja Kallase vastu. Vaatame, mis on selliste rünnakute tegelik taust.
Miks on naisel (nii palju) raha?
Kuni Eesti Vabariigi loomiseni oli Eestis lääneeuroopalik perekonnaõigus. Selle kohaselt oli perepea ja majandusasjade otsustaja mees. 1920. aasta põhiseadus tegi abikaasad võrdõiguslikuks, naise mehe võimu alt välja toomine tegi Eestist toona ühe maailma kõige edumeelsema riigi. Paljudes lääneriikides juhtus see hiljem.
Nii võibki olla tänase päevani mõnel inimesel mõte, et perepea saab olla ainult mees, kes hoiab ühtlasi ka rahakotiraudu. Oma mehest jõukamat naist peetakse mõnel pool lausa häbiasjaks. EKRE küsimus, et kust Kaja Kallas nii palju raha võttis, on sellise ajaloolise hoiaku näide. Enam kui 100 aastat naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning Muinas-Eesti naiste väga kõrge positsioon ei ole suutnud lääneeuroopalikku mõtlemist lõplikult kõigutada.
Miks ema tööl käib?
Väga lühikest aega, 1930. aastatel jõudsid Eesti rikkamad perekonnad mudelini, kus tööl käis mees ja naine kasvatas kodus lapsi. Traditsioonilises Eesti perekonnas ühitasid töö- ja pereelu varahommikust hilisõhtuni nii naised kui mehed, teisiti polnud see lihtsalt võimalik. Ema viis hälli heinamaale mitte sellepärast, et beebi saaks linnulaulu kuulata, vaid kibeda heinateo kõrval tuli ka kast kasvatada.
Kaasajal on paratamatu, et tööl käivad nii naised kui mehed, sest mõlemal on mahukad kodused tööd tänapäeval kadunud. Sellegipoolest on paljude inimeste mällu sööbinud 1930. aastate seltskonnaajakirjanduse fotogaleriid, kus üksikud valgekrae staatusesse jõudnud mehed kehastasid ühiskondlikku ideaali – mees teenib perele leiva ja naine kasvatab linnakorteris lapsi. Nii võibki tänase päevani olla mõne inimese ettekujutus, et väikelaste ema tööl ei käi.
Miks nad lõunalauas tööst ei räägi?
Abielu on sajandeid olnud majandus-, mitte armastusühendus. Abielu täitis tänasega võrreldes palju enamaid funktsioone, alustades sotsiaalhoolekandest ja pensionimaksetest kuni sissetulekute korraldamiseni välja. Alles tööstusrevolutsioon muutis senist perekeskse ettevõtluse mudelit.
Seega pole imestada, et ajaloost tulenevatel põhjustel tundub paljudele loogiline, et abikaasad teavad üksipulgi teineteise ettevõtlusest. Üsna hiljaaegu on tekkinud ka täiesti uued mõisted nagu ärisaladus ja abieluvara lahusus. Inimesed ei peagi teadma ettevõtete ärisaladuse kaitse üksikasju, kui see just nende enda töölepingus kirjas ei ole.
Varalahususe valiku ees seisavad abiellujad alles alates 2010. aastast. Nii võibki tänase päevani olla ettekujutus, et abikaasadel pole teineteise ees ärisaladusi või et abielu tähendab leibade ühes kapis hoidmist.
Miks on naistel poliitikas raske?
Lisaks sellele, et meil on olemas poliitikud ja naispoliitikud, pikk ajalooline rivi väljapaistvaid riigimehi ja riigikogu esimees, tuleb naistel pista rinda ka ajaloolise taaga ja survega. Kuigi seadused, ühiskonnakorraldus ja kogu tööelu on ammu muutunud, kiputakse naispoliitikutele süüks panema asju, milles nad kaasaegse mõtlemise kohaselt kuidagi süüdi ei ole.
Poliitikul peabki olema kahjuks olema paksem nahk, sest igaühel on õigus neid kritiseerida. Oluline on selle kõige juures, et poliitikute tümitamise kõrvalsaaduseks ei oleks naiste positsiooni ja õiguste kasvõi mõtteline vähenemine. Seega tasub üle korrata, et igal naisel oma vääramatu õigus saada oma tööga jõukaks, kasvatada väikelapsi ja teha samal ajal vastutusrikast tööd ning kasutada selleks kõiki töö- ja pereelu ühitamise meetmeid. Samuti tohib ta olla abielus, vaikides mehele oma ärisaladustest ja mitte urgitseda mehe omades.
epl.delfi.ee 08.09.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120230349/liisa-pakosta-kaja-kallase-skandaalist-kus-on-naise-koht-miks-on-naisel-nii-palju-raha