Liisa Pakosta: ennetame üleskutseid teistel nina sisse lüüa. Vaenukõne vajab selgemat definitsiooni

Tuleb ennetada olukorda, kus keegi organiseerib kampaania, et lähme lööme tšuhnaadel ninad sisse ja seejärel küüditame nad Siberisse, nagu võis näha üleskutseid 1990ndate alguses.
Pikemat aega on olnud mure inimeste turvalisuse pärast, nüüd eriti Ukrainas suure sõja taustal. Sellele eelnes pikk Venemaa-poolne ässitus, millised need ukrainlased kõik väidetavalt olevat ja et nad tulebki hävitada. Tegemist on vaenu õhutamisega grupitunnuse (nagu rahvuskuuluvuse) alusel.
Vaenu õhutamine ei saa olla kuritegu alles siis, kui on juba tekkinud raske tagajärg, näiteks inimene on ära tapetud või sandistatud. Praegu Eestis nii on ja see ei vasta ka põhiseadusele. Põhiseaduse §12 on ainuke koht terves tekstis, kus karistust nõutakse just sellise vägivallale õhutamise eest.
Rahvas hääletas selle poolt nii nõukogude okupatsiooni kui ka laiemalt teise maailmasõja õuduste pärast. Kahjuks teame nii ajaloost kui Ukrainast, milleni selline vägivallale ja diskrimineerimisele õhutamine viia võib.
Eesti 200 seisukoht on siin, et pendel ei tohi lennata teise otsa. Igast internetikraaksatusest ei peaks ka kohtuvaidlust sündima. Väljendusvabadus on ka väga oluline põhiõigus ja see sisaldab ka õigust öelda asju, mis on kellelegi ärritavad. Demokraatiaks on sõnavabadust tarvis.
Seega peab vaenukõne olema piiritletud ilma laialivalgumisteta, võimalikult kitsalt ja täpselt. Ka oht avalikule korrale peab olema täpsemalt paika pandud. Isegi see, mis see avalik kord täpsemalt on, mida ohustada ei tohi.
President on väga tänuväärselt kehastunud keskmiseks inimeseks, kes peaks selgelt paragrahvist suutma aru saada. Ja tõsi on see, et kui on selline piirang, mida võib hakata väga laialt kasutama, võib seda ühel päeval keegi hakata kuritarvitama.
Põhimõte on ikka selles, et ühe inimese õigus rusikatega vehkida lõppeb seal, kust algab teise inimese nina. Piltlikult öeldes tuleb ennetada olukorda, kus keegi organiseerib kampaania, et lähme lööme tšuhnaadel (halvustav nimetus eestlaste kohta) ninad sisse ja seejärel küüditame nad Siberisse, nagu võis näha üleskutseid 1990ndate alguses. Sätte kitsendamine ja mõistete täpsustamine aitab inimeste turvalisust hoida ja kaitsta ka sõnavabadust, mõlemad õigused on tõesti väga olulised.

epl.delfi.ee 15.03.2023 https://epl.delfi.ee/artikkel/120157868/liisa-pakosta-ennetame-uleskutseid-teistel-nina-sisse-luua-vaenukone-vajab-selgemat-definitsiooni