Kuidas suhtuda Tartu toomkiriku varemetesse kavandatavasse restorani?

– – – Kuidas otsustatakse Tartu toomkirikus uue ehitamine?
LIISA PAKOSTA, muinsuskaitseameti peadirektor
Muinsuskaitseamet (amet) on saanud mitu ettepanekut n-ö triiphoone ehitus selle sobimatuse tõttu peatada. Ehkki väärtuskonflikt on teravalt õhus, ei saa amet praegu protsessi seisata seadust rikkumata. Tutvustan põhimõtteid, millest otsustamisel lähtutakse.
Seaduslikkus. Riigivõim tohib teha üksnes seda, milleks seadus talle voli annab. Igal juhul tuleb arvestada põhiõiguste kaitse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemisega. Omaniku õigus oma vara vabalt kasutada ja käsutada on põhiõigus. Lihtsustatult tohib Tartu toomkiriku omanik teha oma varaga kõike, mis pole keelatud, ja ametnik tohib piire seada ainult sedavõrd, kuis seadus lubab. Avalik huvi tuleb tasakaalustada igaühe õiguste ja vabadustega. Omaniku huvi oma kinnisvaralt näiteks tulu teenida on sama oluline kui riigi huvi mälestist säilitada ja nende kahe huvi vahel tuleb leida mõistlik tasakaalupunkt. Mis tahes piiride seadmisel on kohustus arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. See tähendab kaalumist, kas seatav piirang aitab saavutada seaduses toodud eesmärki omaniku õigusi vähimal määral riivates.
Kultuuripärandi kaitse. Muinsuskaitseseadus piirab ametit tegelema üksnes ainelise kultuuriga. Toomkiriku varemed on keskaegse tellisgootika näitena ehitismälestis number 6887. Varemete kui ehitise kaitse on ameti ülesanne ja amet saab seada omanikule selliseid piiranguid, mis aitavad säilitada autentset materjali järgmistele põlvkondadele. Ka lühemaajalised projektid peavad seda suurt eesmärki arvestama.
Mälestise omanikul on ehitise säilitamise kohustus. Omanik peab mälestist hooldama ja vajaduse korral remontima. Ehitismälestises tuleb alles hoida autentne substants. See kohustus on tavapärasest majapidamisest palju koormavam, pealegi ei saa mokka mööda lammutada ega ümber ehitada. Samal ajal ei pea omanik selliste lisakohustuste täitmiseks ootama vanaema pärandust. Sõnaselgelt võib ehitist kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, peaasi et ehitis säilib. Äri huvides mälestise kasutamises pole seaduse kohaselt midagi taunimisväärset ja Faro konventsioon kutsub majanduslikku kasu lausa taotlema, kuna fookuses on hoopis autentse materjali säilimine.
Kultuuripärandi arendus saab edeneda muinsuskaitse üldpõhimõtete alusel: need juhendavad omaniku ja avaliku huvi vahel tasakaalupunkti otsimist ning kaalumist. Näiteks on üldjuhul lubatud ehitisse uut lisada, see peaks toetama ja aitama varem loodud väärtusi esile tuua. Muudatused peavad tegelema ligipääsetavusega, arvestama inimeste erivajadustega. Omanik peab vähendama mälestise hävimise ohtu – selle alla käib ka näiteks laekuva rendi suunamine mälestise korrashoidu. Potentsiaalse terviklikkuse taastamine on soositud. Üks põhimõte on ka see, et riik ja omavalitsused peavad toetama pärandi kasutusel hoidmist.
Protsessi õiguspärasus ja ennustatavus. Seadustes olev protsessi kirjeldus selgitab ehitussooviga omanikule, mis järjekorras mis juhtub. Peale selle ei lase protsesside kirjeldused ametnikel hakata kaikaid kodaratesse loopima, venitama või suvaliselt otsustama. Muinsuskaitse eritingimused on see lõik teekonnal ehitusprojektini, mille eest amet vastutab. Eritingimustes kirjeldatakse mälestise säilimist tagavaid nõudeid ehitusprojekti jaoks. Projekti tegijail on õigus saada kõigepealt ametilt nõustamist. Nõustamisel augusti lõpus sai kirja eskiisprojektiks vajalike täienduste loetelu. Nimelt tuleb eritingimusi ametilt taotleda ja taotluses peab kõik vajalik olema esil, et eksperdid saaksid kavandatava ulatusest aru ning seda silmas pidades mälestise säilimist tagavad juhised kirja panna. Amet saab keelduda eritingimuste andmisest üksnes seaduses loetletud kolmel juhul, ent neid praeguseni teada pole. Põhjendatud vajadusel on ametil õigus eritingimuste tegemiseks nõutada uuringuid. Kui muidu tuleb ametil eritingimused valmis saada 30 päevaga, siis uuringu määramisel see tähtaeg peatub kuni uuringuaruande esitamiseni. Riik hüvitab osaliselt määratud uuringu tegemise kulu. Uuringutulemustele toetudes saab amet eritingimusi arutada koos ekspertkogudega. Selle artikli kirjutamise ajaks (23. septembril) ei olnud ametisse eritingimuste taotlust veel tulnud.
Teadvustamise põhimõte on pärandihoiu alus ja hing. Praegu saab öelda, et ainuüksi plaan uut lisada on juba väga palju aidanud varem loodut esile tuua. Olgu kiidetud kõik arvamusavaldajad ning jätkugu eri seisukohti ja ülevaateid veel pikalt! Mälestised väärivadki tähelepanu, kaasarääkimist, vaidlemistki. Mullu taotles ülikool ametilt toetust kiriku XIV sajandist pärinevate kapiteelide konserveerimiseks, ent need ei kogunud piisavalt punkte ning raha jäi saamata. Vahest läheks sellel taotlusel juba tänavu paremini!
Kõik aspektid tuleb läbi mõelda. – – –

sirp.ee 30.09.2022 https://station.ee/#46585066