Kool nõudis õpilaselt raskema eksami tegemist, võrdsete võimaluste volinik keelas selle ära

Selle õppeaasta lõpus tekkisid ühe Harjumaa kooli ja õpilase vahel eriarvamused, kui kakskeelsest perest pärit õpilane soovis teha 12. klassi lõpus vene keele koolieksamit.
Tema kodune keel oli samuti vene keel. Siiski õppis ta täismahus eestikeelsel õppekaval ja läbis selle samadel tingimustel nagu teised klassikaaslased.
Jaanuaris tuli igal abituriendil ennast registreerida riigieksamitele ja õpilane pani end kirja eesti keele kui emakeele eksamile. Aprillis selle eksami sooritanuna ootas teda mai lõpus ka koolieksam, mille ta sai ise valida.
Õpilane soovis teha vene keele eksami, ent aineõpetaja ja kool olid seisukohal, et tema puhul tuleb rakendada rangemat eksamikorraldust, kuna tema kodune keel on vene keel. Jutt käis 60–90 minuti pikkusest kirjalikust eksamist, mis koosneks grammatika ja sõnavara harjutustest. Samal ajal oleksid teised sama eksami valinud õpilased, kel kodune keel oli eesti keel, teinud kolmel dialoogil põhineva suulise eksami.
Loosse tõi selguse võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta, kes ütles, et koolieksami korraldamisel tuleb koolil lähtuda haridus- ja teadusministri vastavast määrusest.
Pakosta kinnitusel ei ole koolil seaduslikku voli määrata õpilasele raskem võõrkeele eksam tema kodukeele alusel, kui too on täismahus eestikeelse õppekava läbinud ja sooritanud eesti keele riigieksami emakeele eksamina.
Lisaks mainis ta, et kodune keel on määratlemata õigusmõiste ja isiklike tunnetuste põhjal on õpilasele raskema eksami tegemine nende vanemate rahvuse alusel õigusvastane.
Kool andis seepeale alla ning õpilane sai eksami teha teistega samadel alustel. Toimetus suhtles kooliga, ent direktor polnud juhtumi detailidega kursis ega osanud seda kommenteerida.

ekspress.ee 14.07.2022 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120031716/kool-noudis-opilaselt-raskema-eksami-tegemist-vordsete-voimaluste-volinik-keelas-selle-ara