Kõne riigikogus seoses arupärimisega rekordmadala sündide arvu kohta
Liisa Pakosta
Summary
Liisa Pakosta rõhutab Riigikogus, et Eesti peaks olema kõige lapsesõbralikum riik ja kutsub üles naiste väärikale kohtlemisele, sõltumata nende valikutest ja elusituatsioonist. Ta toonitab, et laste ja iibega tegelemine saab olla edukas ainult põhiseaduslikke väärtusi austades, mitte naiste valikuid hinnates. Pakosta kutsub kõiki üles olema eeskujudeks, rõhutades meeste võrdseid kohustusi perekonnas ja kiidab neid, kes lapsi kasvatavad või aitavad. Ta väärtustab kõiki Eesti naisi ja kutsub poliitikuid üles loobuma naiste halvustamisest.
Aitäh! Arupärimised on täiesti normaalne tööriist parlamendi töös, aga see ei anna meile voli käituda ebaväärikalt. Ma tulen siia pulti praegu naisena, paljulapselise emana ja Eesti 200 programmi toel. Meie programmis on kirjas, et Eesti peaks olema kõige lapsesõbralikum riik maailmas. Me selle eest seisame. Ma kutsun seda saali üles väärikusele, väärikusele naiste suhtes. Ärme halvusta mitte ühtegi naist, vaid parem kiidame kõiki naisi. Kiidame kõiki naisi, sõltumata sellest, kas naine sünnitab või mitte. Võib-olla tuleb üllatusena, et see pole päris oma valik. Kiidame kõiki naisi, sõltumata sellest, kas ta sünnitas ühe või mitu last. Ei tule ilmselt ka üllatusena, et see pole mitte kellegi oma valik. Ja kiidame kõiki naisi, sõltumata sellest, millele või kellele ta pühendub. Kiidame ja toetame Eesti naisi.
Eesti Vabariigi kõik valitsused – kõik valitsused – on laste- ja iibeteemadega tegelenud. See saab olla edukas ainult siis, kui me põhiseaduslikke väärtusi au sees peame, kui me vaidleme poliitiliste meetodite üle, poliitiliste pakettide üle, aga mitte ei vaidle selle üle, millised naised on loomulikud või ebaloomulikud, millised naised on õiged või valed, millised naised meie ühiskonda sobivad või ei sobi. Siin kutsuti üles lasterikkuse kampaaniale. Me ise olemegi see kampaania, meie ise olemegi need ideaalid. Meie ise olemegi need, kes ei ütle ligimesele halvasti. Meie ise olemegi need, kes ei ütle teiste perekondade kohta halvasti. Meie ise olemegi need, kes ei ütle mitte ühegi perekonna kohta halvasti. Meie olemegi need, kes kiidavad neid inimesi, kes Eestis lapsi kasvatavad. Ja meie ise olemegi need, kes kiidavad neid, kes aitavad teiste lapsi kasvatada.
Ma kutsun üles opositsiooni, tegelikult kogu saali, loobuma naiste halvustamisest, mida siin on nii palju kordi kuulda olnud. Ja üks üleskutse veel Eesti 200-lt, tervelt erakonnalt, kõikidelt meie ägedatelt naistelt ja meestelt. Meile teadaolevalt on lapse sünniks vaja ühte spermatosoidi ja ühte munarakku. Muuseas, see sobib nii eri- kui ka samasoolistele paaridele. Ent ikkagi meeste roll selles asjas on ka üks asi, mis vajab rääkimist: me peame olema eeskujudeks. Meil on perekonnaseaduses mehed ja naised, isad ja emad. Isad ja emad on meie perekonnaseaduses võrdsete õiguste ja – palun protokolli märkida kassisuuruste tähtedega – võrdsete kohustustega. K o h u s t u s t e g a! See tähendab ka seda, et meestel on täpselt võrdne kohustus last nunnutada, lapse järelt koristada, mähkmeid vahetada, mähkmeid pesta, haiget last ravida, aidata õppetükke teha ja nii edasi ja nii edasi. Mehed, see on Eesti meheks olemise mõõt, enda või kellegi teise last aidata üles kasvatada. Aitäh!