Kõne riigikogus: Jahindus ja väiksemad riigilõivud relvadele
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 05.06.2024, 14:00
Järele vaadatav: https://www.youtube.com/watch?v=4x7leJ-PEi0&t=1567s
“Austatud esimees! Head kolleegid! Ma alustaksin siin – vabandust küll, et öösel teie aega võtan, aga siiski – oma vanaisa Karl Künnise meenutamisega. Ta oli nimelt jahimees, südamest looduse ja loomaarmastaja, kogu aeg koolitsemas loomade, toidu ja tervise pärast. Ja ma olen temalt terve elu jooksul ainult ühe korra riielda saanud. See oli siis, kui ma olin Tallinna loomaaia loomade sõprade ringis ja me pidime suvel koguma loomaaia loomadele kuusevõrseid. Ja kui vanaisa selle avastas, ta oli väga kurb, ja tõesti see oli ainuke kord, kus ma riielda sain, sest ülesannet täites olin ma tema sõnade järgi kuuseokstelt kuuse lapsed ära lõiganud.
Lisaks jahimeheks olemise oli ta üdini eestimeelne mees. Ta küll kahjuks ei näinud Eesti Vabariigi taastamist, aga hiljem leidsime arhiividest, et ta oli olnud ka metsavend.
Nüüd, mitte ainult sellepärast ei taha ma natuke selgitada ka siin üles kerkinud küsimust, et miks me Eesti 200 poolt me otsustasime jahimehi ja laskesportlasi toetada. Kindlasti on väga oluline, et kõik inimesed, kes tunnevad, et üks või teine eelnõu neile liiga teeb, kindlasti Riigikokku sellest kirja saadaksid. Ja siin tervitustega ka Eesti Ekspressi toimetusele, et Riigikogus me tõepoolest vaatame üle neid eelnõusid, see ongi Riigikogu liikme töö. Ja isegi kui meie otsused on teistsugused kui Vabariigi Valitsusel, siis ikkagi on see Riigikogu töö, neid otsuseid ümber vaadata ja teha otsused parimateks võimalikeks.
Relvaluba tuleb pikendada iga kahe aasta järel ja viiekordne tõus, mis alguses eelnõus oli, oli tõepoolest ebamõistlik. Ja olgem ausad, riik on vahepeal ju ka arendanud infotehnoloogilisi süsteeme, vabastanud inimesi töölt, kes selle lubade paberkujul menetlemisega enne tegelesid. Protsessid on viidud arvutisse, on viidud palju efektiivsemaks, ja me tegelikult ei taha täna näha, et riigi administratiivsed kulud suureneksid viiekordselt samal ajal kui elukallidus on tõusnud alla 70%.
Ja me kuidagi ei saanud ka Eesti 200 poolt nõustuda sellega, et jahimehi käsitleti seaduseelnõu puhul hobiinimestena ja relva omamist kui hobiga kaasnevat privileegi, mille hobiga tegeleja peaks kinni maksma. Kaasaegne jahindus siiski, olgem ausad ja rõhutagem, ei ole mitte ainult hobi, vaid see on ka tähtsate riigi poolt antud ülesannete täitmine näiteks ulukite arvukuse reguleerimisel, ulukikahjude vähendamisel, põllu- ja metsamajanduses, karjakasvatuses, mesinduses ja kalanduses. Ulukite arvukuse vähendamise tingimused ja kvoodid antakse jahimeestele ette riigi ja kogukonna, seega maakondlike jahindusnõukogude poolt. Ja mõningatel juhtudel on tellimused antud lausa käsu vormis, mille mittetäitmine on sanktsioneeritud, näiteks sellisel juhul, kui Keskkonnaamet on kehtestanud metssigade küttimismahud.
Nii et selles olukorras on jahirelv jahimeestele ka tööriist ühiskonna poolt antud ülesannete täitmiseks, mitte üksnes hobi harrastamise luksusese. Seega me Eesti 200 poolt leidsime, et tõepoolest see viiekordne lõivude tõus ei ole õigustatud, ei ole põhjendatud, see ei ole ka õige ega õiglane. Ja me kuidagi ei tahaks näha seda, et jahimehed loobuksid jahipidamisest või pikemas perspektiivis tekiks riigile probleem, et kes seda ulukite arvukust üle riigi reguleerib. Ja kui riik peaks hakkama seda probleemi otsast ise lahendama, siis tõenäoliselt oleks selle kulu veel palju suurem.
Aga olgem ausad, Ukrainas käib sõda ja Ukraina sõja näitel oleme me kahjuks pidanud tunnistama seda, et vaatamata sellele, et relvaseaduse järgi ei ole loomulikult jahimeestel mingit rolli riigikaitses, see kõik käib kas Kaitseliidu või mõnel muul korraldatud viisil, aga kahjuks me näeme praktikast, et riigikaitses kas või näiteks diversioonigruppide avastamisel või sellele reageerimisel või küla kaitsmisel selles olukorras, kus kõik kaitseliitlased on juba metsas, on ikkagi ka jahimeestel oma roll.
Eesti 200 poolt õiguskomisjonis me tõstsime esimesest koosolekust alates ka seda küsimust, et siin peab ikkagi väga vastutustundlikult käituma ja pidama silmas kõiki võimalikke riigi vajadusi ja neid võimalusi, mida tubli jahimees väikses kohas oma kogukonna hoidmisel pakkuda saab. Jahimees küll ei pruugi alati olla kaitseväelane, aga hea motivatsiooni korral on ta väga kiiresti välja õpetatav.
Ja olgem ka selles osas täpsed, et maksupoliitikal on alati sotsiaalne mõju. Me oleme siin mitu korda … Ja ma tänan eelkäija eelkõnelejat selle eest, et ta tõi välja, et selline ilmaasjata kiirustades dokumentide kontroll ei ole teiste suhtes vastutustundlik ja raiskab riigi ressurssi. Aga kui me eriti näiteks eakamatelt jahimeestelt muudaksime neile relvaloa pikendamise ja sellise hinnatasemega, et nad peaksid relvast loobuma, siis see kindlasti oleks nende identiteedi suhtes väga ebaõiglane ja stressirohke.
Ja me pidasime mõistlikuks riigilõivude kahekordset tõusu. Tegelikult viitas ka sissetulekute kahekordistumisele eelnõu seletuskiri, aga viiekordne oleks tõesti olnud väga raskesti arusaadav, ebaõiglane ja mitte põhjendatav.
Nii et vaatamata elavale arutelule siin saalis nimetan ma ikkagi ära ka selle, miks me ülejäänud riigilõivude tõstmist – küll raske südamega, aga siiski – toetame. Põhjus on ikkagi selles, et ka riik on läinud teenuste osas palju personaalsemaks. Uue dokumendi tellimise vajadusest teatatakse inimesele mitu korda ette. Inimene saab need märguanded, tal on võimalik õigeaegselt neid dokumente pikendada.
Ja lapsevanemana oskan öelda Lauri Laatsi näitele vastu, et tõepoolest, ka minu lastel on juhtunud, et neil on ootamatult ID-kaart kadunud. Aga ma möönan, et teatud lapsevanemlik vastutusdokumentide kontrollimise üle siiski võiks olemas olla. Ja teiseks, praktikas tõepoolest tänasel päeval on see dokumentide väljastamine läinud niivõrd kiireks, et niisugust 24-tunnist vajadust tegelikult ka lapsevanematel ei ole.
Nii et ma väga tänan õiguskomisjoni neid liikmeid, kes hääletasid selle poolt, mis puudutab relvi, jahimehi ja laskesportlasi, et seal on need riigilõivud alandatud ja muudetud õiglasteks. Aitäh!”