KOLUMN | Liisa Pakosta: “See on teie enda huvides” – seda fraasi kasutades rikutakse teie põhiõiguseid kõige sagedamini

Alljärgnevad lood on kõik pärit viimasest nädalast.
I
Noor ema on just teada saanud, et temalt tööjuures lapsesaamise eest arvuti äravõtmine, koolitustele mittelubamine, isegi osalise ajaga töö keelamine on tegelikult tööandja poolne diskrimineerimine. Tema oleks tahtnud lapse kõrvalt töökoha tegemistega kaasas olla, ennast täiendada ja paar päeva nädalas ka töölt käia. Ta on ikkagi oma ala tippspetsialist, väga hea haridusega ja laps magas nagu kulda. Hakkaja naisena töötas ta senikaua ühe teise tööandja juures, kuni sai oma tööle täisajaga naasta. Aga et tema tõrjumine töölt on lausa diskrimineerimine, pealegi veel perekondlike kohustuste alusel, selle peale ta ei tulnudki. Pakun, et ma võin ülemustega sellest rääkida. „Ei, ei, mitte mingil juhul! Nemad tahtsid ju ainult head! Nad ütlesid mulle, et ma pean olema kodus lapse huvides ja et ma ise endale liiga ei teeks!“
II
Noor isa on noorest emast lahus, aga nad kasvatavad last pooleks. Pool aega on laps ema ja pool aega isa juures. Isa ohkab: „Ükskõik kellega ma räägin, ikka öeldakse, et laps elab ema juures ja käib isa juures külas. No tegelikult ta elab minu juures rohkemgi aega, sest emal on palju tööd. Mõni tuleb mind veel sarjama, et miks ma ei lase lapsel emaga olla, sest laps vajavat ema! Justkui isa polekski lapse jaoks mitte keegi! Ma olen nii väsinud sellest – et ma pean kogu aeg justkui tõestama, et isa on ka lapsevanem“.
III
Ukraina sõjapõgenikul ei ole õnnestunud siiani pealinnas elukohta leida. „Saage aru, see on ainult teie enda huvides – ärge võtke sellist riski! Te ei jaksa sellist üüri maksta, sest kust teil see sissetulek!“ Ja järgmine maakler paneb toru lihtsalt hargile.
IV
Ukraina sõjapõgenik on leidnud töö venekeelses kollektiivis, allapoole oma kvalifikatsiooni ja võimekust, aga abiks ikka. Ülemus hoiatab teda tööle asumisel, et kollektiivis on mõned kolleegid, kes toetavad Putinit. Et kannatagu ta lihtsalt iseenda ja üldise rahu huvides ära, sest ülemusena ta arvab, et kõigil on sõnaõigus. Pärast selle „sõnaõiguse“ äratalumist tekivad põgenikul tõsised tervisehäired – tal läheb silme eest mustaks, süda klopib, tekib lämbumistunne, värisemine, ta ei saa mitu ööd magada.
V
Kolmas Ukraina põgenik saadeti pealinnast koos oma kahe lapsega ilusasse maakohta. Seal on elamispind ja sõbralikud aleviinimesed, kurta pole midagi. Nii om parem olla. Tööd küll veel pole ja just tuli uudis, et lapsele sobiv gümnaasium tehakse sügisest hoopis Tallinnasse. Sinna on nüüd oma paarsada kilomeetrit…
Kõik need lood on juhtumisi viimasest nädalast
Neid ühendab see, et keegi on vast tõesti tahtnudki head, ent on selle väljendamiseks pidanud iseennast nii palju targemaks ja paremaks, et on asunud otsustama teise inimese elu üle tema asemel. Otsustama teise inimese eest, mis talle hea on. Justkui sellel teisel inimesel poleks endal üldse oidu peas.
Hüva nõu läheb ikka tarvis. Aga kui teine inimene ütleb, et õnnelikum tuleb olla hoopis teistmoodi, siis see pole enam sünnis. Mõningatel juhtudel on endapoolse hea elu ettekujutuse teisele vägisi pähemäärimine lisaks ebasündsusele veel ka diskrimineerimine.
Näiteks on diskrimineerimine noore ema töölt ja koolitustest eemale tõrjumine perekondliku kohustuse tunnuse alusel. Isa halvemaks lapsevaemaks pidamine pelgalt tema soo tõttu on sooline diskrimineerimine. Põgenikule elamispinna mitteüürimine, kui ta on valmis küsitud üüri maksma, on diskrimineerimine nii rahvuse kui ka sotsiaalse seisundi tunnuse alusel. Kollektiivis rahvuse või põgenikustaatuse tunnuse alusel ahistamise soodustamine on samuti diskrimineerimine. Ent on võimalik, et gümnasistidele tulevad head lahendused üle Eesti, seega viimases näites kedagi veel halvemini koheldud ei ole. Kuidas aga tulnuks tegelikult lahendada neli esimest lugu?
I
Kui keegi soovib lapse kõrvalt käia tööalastel koolitustel ja töötada ajutiselt osaajaga, siis tuleb tööandjal selleks nii palju vastu tulla, kui vähegi võimalik. Töö- ja pereelu ühitamisel peab abi arvestama töötaja vajadustega.
II
Mõlemal lapsevanemal on täpselt võrdsed õigused ja kohustused. Paremaks või halvemaks lapsevanemaks olemine sõltub vanema käitumisest ja olekust, aga mitte tema soost.
III
Teenuse osutamisel ei tohi rahvuse või põgenikustaatuse alusel inimestel vahet teha. Pealegi katab vajadusel toimetulekutoetus rendi, kommunaalmaksete ja isegi kindlustusega seotud maksed turupõhiste piirmäärade kohaselt. Seega pole ka omanikul põhjust peljata, et makseraskused tekiks.
IV
Ülemus peab tagama töötaja tervise kaitse, sealhulgas vaimse tervise kaitse ning ennetama ahistamist, ahistamise ilmnemise korral selle kohe lõpetama. Ülemus saab kollektiivis kehtestada selged reeglid põhjendatud juhtudel ka selle kohta, millest üldse rääkida ei tohi, näidised leiab lehelt toetav.ee. Igaühel on õigus töötada ahistamisvabas keskkonnas.
„Inimeste endi huvides“ põhiõiguste rikkumisi rakendatakse kahjuks kõige rohkem abitus olukorras olijate suhtes – rasedad, väikelapseemad, põgenikud, eakad, puudega inimesed. Kui ikka inimene ise tahab üht, aga „tema enda huvides“ määritakse talle pähe hoopis muud, on asi juba ligimesearmastajalikult mäda. Lisaks inimlikule eksitusele või tahtlikule rikkumisele võib tegemist olla ka diskrimineerimisega.

epl.delfi.ee 29.05.2022 https://epl.delfi.ee/artikkel/120012324/kolumn-liisa-pakosta-see-on-teie-enda-huvides-seda-fraasi-kasutades-rikutakse-pohioiguseid-koige-sagedamini