Kiri parteikaaslastele – 7 sammu Isamaa heaks

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Liisa-Ly Pakosta kirjutas oma erakonnakaaslastele, mis olid partei valimistel põrumise põhjused ning mida saaks ette võtta, et muuta erakonda tugevaks.

«7 sammu Isamaa heaks»

Ehk mis olid hävingu põhjused ja sellest tulenevalt

pessimistidele – kuidas auku enam mitte sügavamaks kaevata;

optimistidele – kuidas saada tugevaks rahvaparteiks.

1) ÜLBUS, kuidas lasti kampsunitel minna. Arrogantsi ja üleoleva suhtumise teises vaatuses pidasid inimesed solvavalt ülbeks ka nende tembeldamist tavalisteks tööinimesteks. Igaüks on eriline, eriline väärtus.

Lahendus: hoiame neid inimesi, kes on. Ärme pane tuima. Ärme solva vabaerakondlasi, need ju kõik puha vanad omad inimesed. Maailmavaateliste seisukohtade tugevdamiseks tuleb lihtsalt hakata ette valmistama nendega ühinemist. Vaata ka p 7. Mistahes poliitilises kommunikatsioonis, isegi reklaamis, tuleb jääda riigimehelikuks. Poliitika siiski erineb pesupulbrist.

2) MEELELAHUTUSLIK poliittehnoloogia. Me oleme tõsine, asjalik erakond. Uutele inimestele panustamisel rõhuti aga meelelahutuslikule, kergele kuvandile. Valijad ei oodanud uusi nägusid (pole midagi vanemat kui Herkel, Ammas, Adams jt). Valijad aga ootasid uut moodi tõsist suhtumist, uut moodi mõtlemist. Meil piirduti ainult pildivahetusega.

Lahendus: las ikka igaüks tegeleb tõsiselt nende asjadega, milles ta on tõsiselt hea, kirglikult teiste heaks tööd tehes parim. Küll siis värske kuvand ka tuleb. Töötegemisest on muide saanud veidral kombel midagi uut ja värsket, eks ole.

3) LIIDRI puudumine. Vale esimeest tõid isegi kampaania ajal inimesed tänavalt välja. Lahendus: kogu lugupidamise juures tõuseks rahulikust erakonna esimehe vahetusest kasu. Tean, mida räägin: astusin ise ka tagasi pärast KOV valimiste ebaõnnestumist Tallinna piirkonna juhi kohalt. Inimesed õpivad oma ebaõnnestumistest, tõeliselt suured liidrid õpivad oma tõeliselt suurtest eksimustest. Olgem ausad: poliitiku tagasiastumine täidab inimesi alati rõõmsa elevusega, peamiselt oma erakonnas. Avalikus kommunikatsioonis Urmas seda ka juba täitsa selgelt öelnud, mille eest sügav austus. Vt ka p 6.

4) VALIMISTEEMA puhul totaalne möödapanek, andsime JULGEOLEKU Reformile lihtsalt ära. Meil on kolm hiljutist kaitseministrit, julgeolek on meie kõige tugevam teem üldse, me oleme selles kõigutamatult usutavad. Maksureformist ei saanud inimesed aru, meedia on selle meie eest kokku võtnud. Mida meedia veel pole välja toonud, on iseenesest Eestile mõeldes positiivne järeldus. Nimelt ongi inimesed valmis sööma kaks muna vähem, aga sööma seda vähemalt vabas Eesti riigis, ilma kuulide vihinata.

Sotsioloogilist tunnetust lisades on ju selge, et 1100 € teenivat inimest ei pea keegi vaeseks, aga ühest inimesest koosnevate leibkondade arv tõuseb järsult. Samas kaks 600 € teenivat inimest elavad ju paremini, kui see üks keskklass. Kahekesi koos elavale «tavalisele» ongi seega kindel idapiir palju elulisem küsimus, ja need inimesed on ju teinud täiesti õige valiku.

Lahendus: keskendume riigimehelikult olulisele. Igas teemas mõtleme sihtrühma läbi päris inimeste päris silmade läbi. Räägime rohkem väärtustest, eriti ühendavatest väärtustest. Sest ongi vaja väärtuspõhiselt ühendada. Vaimne valmisolek on kõige olulisem julgeolekuküsimus.

5) KOOSELUSEADUS. Jah, see oli äraütlemata kehvade paragrahvidega seadus. Jah, laste osas on see seadus täiesti vastuvõetamatute lahendustega. Ent avalikkuse jaoks oli see moraaliküsimus. Selles mõttes oli avalikkusel õigus: see juriidiliselt täiesti mõttetu seadus ei muutnud mitte midagi, oligi lihtsalt moraaliküsimus, mis kahjuks suuresti napakalt vormistatud. Ent mitte kunagi demokraatlike (ja isegi ka sügavalt ebademokraatlike) riikide poliitilises ajaloos pole andnud head tulemust inimeste intiimsetes moraaliküsimustes jäiga poliitilise seisukoha võtmine. Poliitikud ei saa muuta moraali.

Lahendus: edaspidi tuleb jätta poliitiliselt mõttetud, ent intiimeluliste moraaliküsimustega (voodielu, abort , perekonnaelu) piirduvad seadused saadikutele põhimõtteliselt hääletustel täiesti vabaks. Ka põlissoomlastel oli samasooliste abielu hääletus vaba. See on ainus viis minna koos tugevamalt edasi. Ma kahetsen senimaani, et ma eelmises koosseisus perekonnaseaduse poolt hääletasin.

6) USUTAVAT UUENEMIST liiga vähe. Me ei tegelenud piisavalt vana julgeolekuteemaga, aga meil polnud ka ühtegi uut värsket teemat. Maksureform oli uus teema, aga ei mõjunud valimispäeval enam sellena. Elatisrahafond tõi positiivset tagasisidet. Meil oli sisulist uuenemist tegelikult küll, aga inimestel oli rohkem meeles «poiste» arrogants ning «poiste» laialdaselt eksponeeritud lahkumiskibedus ajast, mil lahkusime valitsusest. Lahkumsikibedus oli liiga tugev signaal, et «vana» meeldis tegelikult rohkem.

Lahendus: vähem virisemist, ning arrogantsi ja ärplemist ei tohiks üldse olla.

Õppigem klassikutelt: kohustulikuks vaatamiseks «Tuulest viidud» , stseen, kus Clark Gable Rhett Butlerina hakkab sügavaid kummardusi ning komplimenete tehes endale lapse tuleviku huvides head nime tegema (taastama). Ja kui me tahame tõsist naistele usutavat kuvandit, siis seekord tahtsid valijad seda erakonnast oluliselt rohkem (vt Iva ja Pakosta valimistulemusi, mis olid hoogsas tõusujoones erakonna üldise languse taustal, väga head tulemused tegelikult ka Solman, Preeden jt, tegelikult ka Samostil superhea tulemus, sama mis reformi esinumbril).

7) BRÄND ei kanna. Parteinimi akronüümina no ei kanna. Riisalust paremini ma öelda ei oska: meie nimi rõhutab, justkui oleks endiselt tegu mingite tiibadega. Lahendus: Saagu nimeks Isamaa.

 

Postimees.ee, 9. märts 2015

 

Igaühel on õigus olla tema ise! Nii muutub võrdsemaks kogu ühiskond.