Kes võidaks ja kes kaotaks kooseluseadusest?

1. Miks just kooseluseadus ja miks just nüüd? Kelle initsiatiivil ja kelle signaali peale/survel hakati kooseluseadust menetlema? Kas Eesti on võtnud seaduse vastuvõtmise ja selle tähtaegade suhtes mingeid siduvaid kohustusi?

Eestis elas viimase rahvaloenduse kohaselt 224 samasoolist registreerimata paari (sh 28 naispaaril oli ka laps(ed)).

Osad nendest paaridest sooviks oma kooselu registreerida. Erinevaid perekonna tüüpe loendati kokku 35. Üksikvanemaga perekondi loendati näiteks 67666 ehk üle 300 korra rohkem ja kõikide perekonna mudelite aitamisel tuleb meil ise hakkama saada, inimõiguste deklaratsiooni ega NATOga need küsimused ei seondu.

2. Kes oleksid võitjad, kui kooseluseadus vastu võetakse? Milles nende võit seisneb?

Kui kooseluseadus võetakse vastu esitatud kujul, siis saaksid samasoolised paarid selle alusel võimaluse sõlmida abieluga täpselt identse kooselu perekonnaseisuametniku staatuses notari juures, koos abielule täiskasvanute osas identsete tagajärgedega.

Erisooliste paaride (mees ja naine) osas muutuks olukord segasemaks, kuna abielu kõrvale tekitatakse kunstlikult alternatiivne lahendus kooselu registreerimiseks. Mees ja naine võiksid sõlmida kas abielu või kooselu, õiguslikud tagajärjed on täpselt ühesugused, erinevused on vaid nimetuses ja lapsi puudutavates osades. Faktiliselt koos elavad paarid, kes pole senimaani notari juures käinud ja mingil põhjusel sinna minna ei taha, oleksid endiselt kaitseta. Seetõttu on IRL esitanud eelnõu faktilisest kooselust tuleneva nõrgema osapoole kaitse huvides. Erinevalt plaanitavast kooseluseadusest kohaldub see kõigile faktiliselt koos elavatele inimestele ja reaalselt tagab kõigi inimeste kaitse.

3. Kes kaotavad kooseluseaduse vastuvõtmise korral? Milles kaotus seisneb?

Kaotajaks võivad olla lapsed, seda kolmel eelnõu tekstist tuleneval konkreetsel juhul. Esiteks ei ole lapsi registreeritud kooselupere osana ning ülalpeetavatena mainitud, erinevus perekonnaseaduse vastavate paragrahvidega on silmatorkav. Kui kooselupartner pole lapse bioloogiline vanem, siis pole tal kohustust näiteks tema trennide eest maksta, samal ajal aga arvestatakse kooselupartneri sissetulekuga pere sissetulekutes ning laps võib tervest reast soodustustest ja hüvedest ilma jääda. Eriti tuntavaks muutub olukord pärimisel – ütleme, et kui ema sureb, siis muidu päriks tema vara laps, aga nüüd pärib selle valdavas osas partner, kellel samal ajal puudub igasugune kohustus last ülal pidada. Teiseks võib kahjustada viimase huve suhtlemisõiguse nõue lapse vanemaga koos elanud partneri poolt. Lihtsas keeles öelduna tähendaks see seda, et lapse ema näiteks sõlmib lepingu oma uue partneriga, mõnda aega elatakse koos ja siis minnakse lahku, ent ema ekspartnerile on seadusega antud õigus nõuda suhtlusaegu lapsega, kes pole tema oma – see tekitab lapsele ja tema vanematele tõenäoliselt pingeid, kohtus hakatakse teineteise vastu tõendeid esitama ning kogu selline musta pesu pesemine ei vääri küünlaid, mis selline määratud suhtlusõigus anda võiks. Sarnaseid pingeid võib tekitada lapsendamisega seonduv, sest eelnõus ette nähtud kohtumenetlusi ju ühegi vastastikku sõbraliku olukorra lahendamiseks pole vaja ning euroopalik oleks need asjad riiklikult tasustatud ja kohustuslike lepitusmenetlustega laste huvides ära korraldada.

4. Kas ja kuidas arvestada erinevate huvigruppide hääli seaduse vastuvõtmisel?

Laste huvide kaitse arvestamine on praegu iga poliitiku südametunnistuse küsimus, sest kuni 18aastased lapsed pole oma häältega valimistel kuidagi esindatud.

5. Kas kooseluseadust saab käsitleda homopropagandana ja selle toetajaid homopropaganda teenistuses olijatena?

Sõnavabadusele mõeldes on selle seaduse ümber tekkinud totalitaarne õhkkond. Erinevad osapooled kasutavad propagandistlikke võtteid, sealhulgas ka vastaspoole sildistamist, mis on kokku väga kahetsusväärne.

6. Kas olete kooseluseaduse vastuvõtmise poolt või vastu?

Loodan väga, et Eestis saaksid ennast õnneliku ja väärikalt tunnustatuna tunda kõik 35 erinevat perekonnamudelit. IRLi fraktsioon pole kooseluseadust esitatud kujul toetanud, vaid peab õigeks täiendada perekonnaseadust, sest erinevalt plaanitavast kooseluseadusest kohaldub see automaatselt ilma kooselu registreerimist eeldamata kõigile faktiliselt koos elavatele inimestele. Vastava eelnõu andis IRLi fraktsioon riigikogus menetlusse. See on kõige efektiivsem viis tagada faktilises kooselus nõrgema poole majanduslik kaitse ja laste õiguste parema kaitse, sest lapsed on mistahes perekonna kõige nõrgem osapool.

7. Mis muutub konkreetselt teie elus kooseluseaduse vastuvõtmise/vastu võtmata jätmise korral?

Mõlemal juhul tegelen edasi Eesti riigi ja seaduste lapsesõbralikumaks muutmisega.

8. Mis muutub seaduse vastuvõtmisel eluga Eesti riigis?

Muutmata kujul seaduse vastuvõtmine pingestaks osade lapsevanemate olukorda, kasvataks kohtuasjade hulka, kus kas siis nemad või lapsega koos elanud isikud hakkavad üksteise vastu kohtutes tõendeid esitama. Osadel juhtudel halveneks nende laste majanduslik olukord, kelle üks või mõlemad vanemad on sõlminud oma uu(t)e partneritega kooselulepingu. Samasoolistele tekib abielusarnane institutsioon.

9. Milliste sammude astumist kavandate, kui kooseluseadus vastu võetakse/jäetakse vastu võtmata?

Sellest on veel vara rääkida.

 

Õhtuleht, 3.mai 2014