Inimõigus liftile – kõik peavad pääsema oma koju

Peatselt on meil iga neljas inimene üle 65 aasta vana. Lisame väikelapsevanemad, pisipõnnid ja erivajadustega inimesed ning saame kokku väga suure osa ühiskonnast, kellel on oma koju jõudmiseks või ka näiteks Tallinna raekotta kontserdile minekuks vaja lifti. Õhtulehes ilmunud lugu Lasnamäel Tondiraba 6 pea kuu aega remondis olnud liftist toob 76aastase Irma traagika pildina ette – ta peab tervise hoidmiseks liikuma, aga ei saa haigete põlvede tõttu treppidest käia. Nii on ainsaks lahenduseks jäänud lifti remonti oodates elada hotellis. Aga tal on vähemalt lootus, et lift parandatakse ning ta suudab minna pool korrust, et jõuda oma maja liftini. Enamikul pole sedagi.
Kui koroona tõi kaasa massilise suremuse hooldekodudes, tuli teravalt esile ükskõiksus, mille tõttu olid inimesed pidanud oma kodudest loobuma. Paljud hooldekodude elanikud poleks üldse tahtnudki hooldekodus elada . Ainus põhjus, miks nad ei saanud oma kodus elada, oli see, et nende kodu polnud ligipääsetav ja seal polnud tehtud vajalikke kohandusi. Nii mõnigi kord oleks piisanud vaid liftist, lävepakkude eemaldamisest ning vanni väljavahetamisest.
Paljudele eakatele on väga tähtis elada elu lõpuni oma armsas kodus. See on sageli võimalik ka suurenenud abivajaduse korral. Lahenduseks oleks kohaliku omavalitsuse just sellele inimesele pakutavad teenused ja kodu kohandamine, mis võimaldaks suures osas ikkagi ise hakkama saada. Lifti puudumine korrusmajades on Eesti kõige suurem ligipääsetavuse probleem, puudutades vähemalt poolt Eesti elamufondist. Osal juhtudel on vaja lifti sisenemine-väljumine ka tänavatasapinnale.
Eestis ei ole kehtestatud lihtsat nõuet, et kõik ehitatavad hooned peaksid olema vähemalt liftivalmidusega, mis tähendab, et maja projekteerimisel on läbi mõeldud ja võimalused jäetud, et vajaduse korral saaks lifti minimaalse kuluga lisada. Selle eest on näiteks Põhjamaades tänulikud olnud näiteks mitmed noored ja tugevad inimesed, kes on sattunud õnnetusse mäesuusatades või vettehüppel. Ka võib lift olla vältimatu abimees mitmike sünni või lapse erivajaduse korral. Ligipääsetavus on kõige odavam siis, kui sellega arvestatakse algusest peale.
Kui inimene ei saa oma koju või kodust välja ja on ainuüksi seetõttu sunnitud kolima, siis loetakse seda puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgi rängaks rikkumiseks.
2019. aastal kontrollis tehnilise järelevalve amet 69 uue hoone vastavust juba kehtivale ligipääsetavuse määrusele, mille nõuded pole kaugeltki piisavad. Ent mitte ükski uus hoone ei vastanud sellele määrusele! Lift oli vaid 26 hoones. Avalikud teenused peavad igal juhul olema ligipääsetavad, aga kontrollitud 35 asutusest oli lift vaid 16s. Praegu on nõue, et uutel majadel peab olema lift alates neljast korrusest. Seegi pole kaugeltki piisav. Näiteks tuleks maja energiatõhusaks muutmisel parandada ka ligipääsetavust – ühe remondi käigus on see lihtsam ja odavam. Kõik on võimalik, kui ligipääsetavuse nõuded viiakse seaduses vastavusse puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.


LIISA PAKOSTA, Tartu ülikool, õigusteaduse doktorant; Eesti 200

Õhtuleht 01.02.2023