Heaoluindeks kinnitab: Eesti pensionäri elukvaliteet vajus nõksu allapoole

– – – Liisa Pakosta (Eesti 200) rõhutas Postimehele, et globaalses võrdluses on Eesti pensionäril riigilt vaja elukvaliteedi ja isikuvabaduste parandamist.

«Ehkki 25. koht võib tunduda kõrge, on see siiski maailma mõistes keskmine, kuna Eesti ei ole pensionäride jaoks parimate riikide hulgas. Üllataval kombel on meil keskmisest paremini materiaalse heaolu ja tervishoiuga. Selle põhjal on ka osal erakondadel olnud lihtne lubada suuri säravaid numbreid pensionitõusuks,» nentis ta.

Pension tõuseb ka ilma poliitikute abita
Pakosta selgitas, et analüüs toob välja, et inflatsioon muidugi tõstab keskmist palka, keskmise palga tõus omakorda kasvatab – ka ilma poliitikuteta – keskmist pensioni, ent see ei tarvitse tähendada elukvaliteedi tõusu. «Analüüs rõhutab ka tugeva majanduse ja hoitud looduskeskkonna võtmetähtsust – kui ettevõtetel läheb kehvasti, ei tule ka pensioniraha ning kui looduskeskkond kaob, siis kannatavad kõige enam vastuvõtlikumad inimesed ehk eakad,» lisas Pakosta.

Tema sõnul on vaja Eestis personaalsemaid teenuseid ja töötamise soodustamist, sest pension tõuseb tänu indekseerimisele niikuinii.

Mida see personaalsem lähenemine tähendab? «Iga eaka puhul tuleks vaadata, mis just tema elukvaliteeti kõige paremini parandaks. Kellel läheb vaja lifti ja kodu kohandamist, kellele on vaja aidata leida sobiv aeg arstide konsiiliumiks. Või kes igatseb rohkem suhtlemist ja jõukohast töökohta, võib-olla hoopis oma ettevõttega alustamist,» loetles Pakosta. «Helikopterilt huupi külvamise asemel jõuame palju paremate teenustega abi ja toetuste vajavate inimesteni kokkuvõttes efektiivsemalt.»

Tema sõnul on esimesed näited Eestis selle kohta juba olemas, aga riigi juhtimise kvaliteet peab minema palju paremaks ja riigikogu palju nõudlikumaks, et need asjad tehtud saaks ja kasu inimesteni jõuaks.

«Teine oluline lubadus, mille väärtust kriipsutab korduvalt alla ka globaalne uuring, on töötamise toetamine pensionieas,» märkis Pakosta. «Vaadake – pensionär on oma elutöö teinud ja saab väljateenitud pensionit. Iga tema lisanduv tööpäev on seega nagu kingitus kogu Eestile, lisaks aitab töötamine väga hästi hoida ka tervist, eriti vaimset tervist.»

Selleks, et eakad saaksid nautida tööl käimist, on tema sõnul tööandjatel vaja teha kohandusi, näiteks võimaldada lühemat tööaega, parandada ligipääsetavust, leida abivahendeid. «Kokkuvõttes on vägagi põhjendatud vabastada töötav pensionär tulumaksu maksmisest ja ka tööandja töötuskindlustusmaksest,» leiab Pakosta.

Inflatsioon õgib pensionitõusu ära
Pikemalt töötamise soodustamise vajaduse toob olulisena välja ka raport. «Eesti on langenud globaalses indeksis peamiselt kahe näitaja tõttu: eakate elukvaliteet ja eakate vabadused. Mõlema parandamiseks on kõige suuremat murrangut vaja ligipääsetavuse parandamiseks,» ohkas Pakosta.

«Piltlikult öeldes ei piisa ainult keskmiselt enam kui 100-eurosest pensionitõusust, mis juba aprillis meid ka ilma valimisteta ees ootab, vaid vaja on, et selle sajasega saaks kohale ka poodi, teatrisse või lapselapse lõpuaktusele,» kirjeldas Pakosta ja lisas, et ligipääsetavus tähendab nii vajadusi arvestavat ühistransporti, hoonete ligipääsetavust kui ka seda, et eakaid ei tõrjuta ega halvustata. «Vanuselise diskrimineerimise vastu võitlemisega saaksime Eesti maailmas kindlasti paremaks paigaks.» – – –

postimees.ee 05.02.2023 https://www.postimees.ee/7703502/graafikud-heaoluindeks-kinnitab-eesti-pensionari-elukvaliteet-vajus-noksu-allapoole