Euroopa Liidu asjade komisjon: toitu on vaja senisest palju enam päästa

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad jäätmete raamdirektiivi ülevaatamise kohta. Algatuse eesmärk on vähendada tekstiili- ja toidujäätmeid, kasutada loodusvarasid kestlikumalt ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Komisjon täiendas Eesti seisukohti, et riikidel peab säilima aruandluse esitamisel paindlikkus vältimaks suure halduskoormuse tekkimist.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta lausus, et komisjonis oli toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamise teemal esmaspäeval koos huvirühmadega põhjalik arutelu, mis jätkus tänasel istungil. „Eestis on palju inimesi, kellele toiduülejääk oleks väga suureks abiks,“ rõhutas Pakosta. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik oleks pingutada selle nimel, et üleliigset toitu ei visataks ära.“
Euroopa Liidus visatakse aastas ära ligi 59 miljonit tonni toitu, mis on 131 kilogrammi elaniku kohta ja koguväärtusega 132 miljardit eurot. Eestis visatakse aastas ära 230 000 kilogrammi söögikõlblikku toitu, mis tähendab, et iga tund läheb raisku üks prügiautotäis toitu. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas direktiivi osas Eesti seisukohad, mille järgi tuleks kaubandus- ja toitlustussektorile ning kodumajapidamistele seada eraldi toidujäätmete vähendamise sihtmäärad, mis kumulatiivselt vähendaksid toidujäätmete teket 2030. aastaks 30 protsenti.
Komisjoni aseesimees Enn Eesmaa nentis, et samavõrd suur probleem on tekstiilijäätmetega, mida algatusega samuti vähendada soovitakse. „Eestis tekib aastas umbes 16 000 tonni tekstiilijäätmeid, millest korduskasutamiseks ja ringlusse võtmiseks kogutakse kokku vaid 22 protsenti, ülejäänu läheb põletusse või prügimäele. Uusi riideid toodetakse viis korda rohkem kui on korduskasutatavat tekstiili – selline olukord ei ole jätkusuutlik. Algatusega soovitakse panna tootjatele rohkem vastutust, et vältida ületootmist ja ebakvaliteetsete riiete tootmist. Praegu pärineb kolmandik ookeanide mikroplastist nn kiirmoe rõivaste pesemisest,“ osutas ta.
Eesti ettepanek on, et kolmandatest riikidest netipoodide vahendusel Euroopasse jõudvatele tekstiilitoodetele rakendataks tootjavastutusnõuded ning Euroopa Liit looks liiduülese tekstiilitootjate registri. Istungil juhiti tähelepanu ka probleemile, et riided koosnevad erinevatest materjalidest, mistõttu on nende töötlemine keeruline. Samuti rõhutati, et ringlusesse võetavat kaupa tuleb koguda tekstiiliprügist eraldi. Märgiti, et oluline on ka vahet teha, kas tegu on loodusliku või sünteetilise kiuga.
Selle päevakorrapunkti arutelus osalesid esmaspäevasel istungil Kliimaministeeriumi ja huvigruppide esindajad. Huvirühmi esindasid Pieter Boerefijn Eesti Toidupangast, Revaluate asutaja Kerli Kant Hvass, FudLoop tegevjuht Tarmo Seliste, MTÜ Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark, Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp.
Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil kooskõlas keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusega valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse jäätmeid käsitlevat direktiivi.

goodnews.ee 23.02.2024 https://eestielu.goodnews.ee/euroopa-liidu-asjade-komisjon-toitu-on-vaja-senisest-palju-enam-paasta/