Eurodirektiiv püüab trahvi ähvardusel palgalõhet vähendada
Liisa Pakosta
Endine võrdsete võimaluste volinik, Eesti 200 ridades parlamenti pääsenud Liisa Pakosta ootaks enne täpsema hinnangu andmist ära direktiivi täpse teksti, kuna sellele tehti 1090 muudatusettepanekut. Direktiivi Eesti õigusruumi ületoomist on ka koalitsiooniläbirääkimistel ühe punktina arutatud ja eri arvamusi seal polnud.
«Eesti 200 seisab üldiselt selle eest, et me ei läheks lolliks nende direktiivide ülevõtmisega laiemalt, nii et silotornidest pudistatakse iga lausejuppi pooljuhuslikult ja ilma tervikpildita kehtiva õiguse vahele, mõtlemata, mis see suurem eesmärk ja vajadus üldse oleks,» märkis Pakosta.
Põhitöö juba tehtud Samas, eriti palju Eestil teha vaja ei olegi. Direktiivist enamik on Pakosta sõnul Eesti õiguses juba olemas ja mida veel pole, sellega olevat asi lihtne, sest riigil on kõik andmed olemas. «Seega tuleb lihtsalt vaadata, et direktiivi ülevõtmisel ei tekiks halduskoormust juurde. Näiteks tekib töötajatele õigus teada kandideerimisel palgavahemikku sellel töökohal ja teada seda ka soolises lõikes. Need andmed on riigil kõik olemas tänu sellele, et töökohtadel on tööperekoodid, inimestel sootunnusega isikukoodid ja maksuamet teab kõiki väljamakstud palkasid, ja need andmed on juba kuvatud veebilehel palgad.stat.ee,» selgitas Pakosta. Seal ei näe küll konkreetse ettevõtte andmeid, aga näha on maakonna piires sellel ametikohal makstavad palgad ja kogu vahemik. Andmeid uuendatakse kord kvartalis.
Nii tulekski Pakosta sõnul vaadata, missugune palgavahemike suurema avalikustamise viis oleks päriselt mõistlik. Ettevõtte palgalõhe kuvamiseks on sotsiaalministeeriumil samade andmete põhjal ka juba ette valmistatud tööriist. «Teine muudatus, mis tõenäoliselt tuleb Eestis teha, on see, et töötajatel peab olema ühemõtteliselt õigus ise oma palga suurusest rääkida. Praegu on see osas kohtades nimetatud ärisaladuseks,» lisas Pakosta.
Soolise palgalõhe juurpõhjused on tema sõnul seotud väheste või puuduvate võimalustele ga ühitada töö- ja pereelu.
Postimees 05.04.2023
«Eesti 200 seisab üldiselt selle eest, et me ei läheks lolliks nende direktiivide ülevõtmisega laiemalt, nii et silotornidest pudistatakse iga lausejuppi pooljuhuslikult ja ilma tervikpildita kehtiva õiguse vahele, mõtlemata, mis see suurem eesmärk ja vajadus üldse oleks,» märkis Pakosta.
Põhitöö juba tehtud Samas, eriti palju Eestil teha vaja ei olegi. Direktiivist enamik on Pakosta sõnul Eesti õiguses juba olemas ja mida veel pole, sellega olevat asi lihtne, sest riigil on kõik andmed olemas. «Seega tuleb lihtsalt vaadata, et direktiivi ülevõtmisel ei tekiks halduskoormust juurde. Näiteks tekib töötajatele õigus teada kandideerimisel palgavahemikku sellel töökohal ja teada seda ka soolises lõikes. Need andmed on riigil kõik olemas tänu sellele, et töökohtadel on tööperekoodid, inimestel sootunnusega isikukoodid ja maksuamet teab kõiki väljamakstud palkasid, ja need andmed on juba kuvatud veebilehel palgad.stat.ee,» selgitas Pakosta. Seal ei näe küll konkreetse ettevõtte andmeid, aga näha on maakonna piires sellel ametikohal makstavad palgad ja kogu vahemik. Andmeid uuendatakse kord kvartalis.
Nii tulekski Pakosta sõnul vaadata, missugune palgavahemike suurema avalikustamise viis oleks päriselt mõistlik. Ettevõtte palgalõhe kuvamiseks on sotsiaalministeeriumil samade andmete põhjal ka juba ette valmistatud tööriist. «Teine muudatus, mis tõenäoliselt tuleb Eestis teha, on see, et töötajatel peab olema ühemõtteliselt õigus ise oma palga suurusest rääkida. Praegu on see osas kohtades nimetatud ärisaladuseks,» lisas Pakosta.
Soolise palgalõhe juurpõhjused on tema sõnul seotud väheste või puuduvate võimalustele ga ühitada töö- ja pereelu.
Postimees 05.04.2023