Ettekanne riigikogus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE) esimesel lugemisel

18:45 Liisa-Ly Pakosta
Suur aitäh! Ma võin sama koha pealt kohe jätkata. Õiguskomisjon leidis pärast väga pikka arutelu täiesti konsensuslikult, et see eelnõu vajab muutmist ja parandamist ja ees on veel pikk töö. Kuna ma juba konsensuse juurde jõudsin, siis ütlen alustuseks ära meie otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. detsembril, konsensuslikult, esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, konsensuslikult, ja määrata muudatusettepanekute [esitamise tähtajaks] kümme tööpäeva.
Nüüd tutvustan arutelu. Kuna selles arutelus ei olnud vahet koalitsiooni‑ ja opositsioonisaadikute arvamuste vahel, siis kui te lubate, toon ma välja olulisemad sisupunktid, nimetamata konkreetseid nimesid. See võimaldab mul pikka arutelu lühemalt edasi anda. Suur küsimus oli komisjoni liikmete jaoks see, kuidas tekivad nimekirja need pädevad asutused, kellel on õigus tarbijaid esindada. Siin on eelnõu praegu ette näinud kaks varianti: esimene on riigiasutused ja teine on kõikvõimalikud muud juriidilised isikud, sealhulgas nii äriettevõtted ja mittetulundusühingud kui ka tulundusühingud. Osa küsimusi puudutas ka seda, et kooskõlastusringil on välja toodud, et võib-olla peaks [pädevate asutuste] ring olema kitsam ja seal ei peaks olema kedagi muud kui näiteks ainult mittetulundusühingud. See on ka olnud direktiivi eesmärk – toetada tarbijaid esindavaid mittetulundusühinguid.
Osa küsimusi oli selle kohta, kuidas pädevate asutuste või organisatsioonide täpsem reguleerimine käib ja millised on selle regulatsiooni erisused riigisiseste ja piiriüleste hagide puhul. Samuti tekitas küsimusi see, kas võib olla niimoodi, et kokku tuleb kahest inimesest [koosnev] mittetulundusühing, kes hakkab [tarbijaid] esindama, või võtab mõni advokaadibüroo, kellel on hinges ja südames tarbijate murede mõistmine, endale lisatööd juurde. Praeguse eelnõu kohaselt on kõik need variandid võimalikud. See on üks küsimusi, mille puhul peeti edasist arutelu vajalikuks.
Teine suur küsimuste hulk puudutas seda, mida tähendab [eelnõu] töömahu ja riigieelarve jaoks. Nimelt on ministeerium olnud eelnõu [koostamisel] väga optimistlik – töö maht ei suurene ei kohtutel ega riigiasutustel ja täiendavaid riigieelarvelisi eraldisi ei ole vaja. Kooskõlastustabelist näeme seda, et vähemalt kohtud ei ole seda optimismi jaganud. Minister eelnevalt ütles, et on vast keeruline prognoosida esindushagidega seonduvat töökoormuse kasvu. Seda küll ei arutatud komisjoni istungil, aga vaatasin pärast komisjoni istungit järgi, niipalju kui on avalikest andmetest võimalik leida: riikides, kus on see direktiiv üle võetud, on hagide hulk ikkagi nähtavalt kasvanud.
Nüüd tulen tagasi komisjoni arutelu juurde. Omaette teemaks oli see, kas direktiiv tuleks üle võtta kitsalt või laialt. Direktiivi enda lähenemine on selline, et direktiiv on suunatud minimaalsele harmoneerimisele, aga Eesti õiguses võtab eelnõu selle praegu üle väga laialdaselt, luues tarbijate jaoks mõlemad võimalused – nii riigiasutuste kui ka valitsusväliste organisatsioonide kaudu. See erisus tuleneb ministeeriumi esindajate sõnul sellest, et Eestis ei ole välja kujunenud selliseid tarbijakaitseorganisatsioone peale omanike keskliidu, kes saaksid sellist ülesannet, nagu direktiiv ette näeb, täita. Kuna Eestis ei ole välja kujunenud valitsusväliseid organisatsioone, kes tarbijate huvide kaitse eest seisaksid, ongi eelnõus tehtud selline väga laialdane ettepanek. Samuti ei ole eelnõus kitsendatud valdkondi, kus vastavaid hagisid esitada saaks. Ka selle kohta oli küsimus, kuna eelnõu seletuskiri toob välja, et kui me võtaks direktiivi kitsalt üle, siis ei oleks väga paljud tarbijate kaitseks suunatud hagid üldse võimalikud. Küsimus jäigi üles, kas see on mõistlik, et Eesti tarbijate kaitse on niivõrd palju laiem, või tuleks ikkagi vaadata võimalike kitsenduste poole.
Omaette teemaks olid tasud. Nimelt näeb eelnõu ette, et ka hagita menetluses on selle kaebuse esitamise eest võimalik küsida tasu sellel organisatsioonil, kes vahendamise enda peale võtab. Praegu sellel tasul piiri ei ole. Et headel töökaimudel oleks lihtsam aru saada, siis näide, mida komisjoni aruteludes toodi, oli see, et kui jääb üles kontserdipilet, mis maksis 50 eurot, siis on põhimõtteliselt võimalik küsida esindamise eest 100 eurot – see katab esindamise kulusid. Üles jäi see arutelu teema, kas peaks olema mingisugune piir, näiteks maksimaalselt 30% õiguskaitsemeetmete kogumaksumusest. Sama teema on tegelikult välja toonud ka Euroopa Komisjon, kelle eesmärk on see, et Euroopas ei tekiks samasugust olukorda nagu Ameerika Ühendriikides, kus sellised ühishagid on praktikas kujunenud sellisteks, et kasu saavad peamiselt juristid, ja tarbijatel ei pruugi olla mingisugust võimalust kasu saada. Selles valguses kerkis eraldi üles advokatuuri ettepanek, et tõepoolest, kõige selle vältimiseks võiksid pädevad asutused või organisatsioonid olla üksnes mittetulunduslikud ühingud. Tõenäoliselt see ka edasises menetluses kaalumisele tuleb.
Omaette arutati seda, et kas juhul, kui riigiasutusele [esitatakse] soov tarbijaid esindada, peab ta selle esindamise ette võtma või võib ta seda teha vabatahtlikult. Selgitustest ilmnes, et eelnõu kohaselt on võimalik ka selline olukord, kus ametnik märkab, et siin võib olla tegemist tarbijate huvide kahjustamisega, ja algatab ise tarbijate kaitse ettevõtte vastu. Ka selline võimalus on olemas. Samal ajal on olemas ka võimalus keelduda. Tõsi, keeldumise aluseid seal eelnõus päris selgesti ei olnud, ka see küsimus jäi üles.
Tõesti, arutelu oli väga pikk ja põhjalik. Märkimata on mul veel see, kas kollektiivne hagi tekiks juhul, kui kaebuse esitaja on üks inimene. Praeguse eelnõu puhul on alampiir, millest alates on tegemist kollektiiviga, määratlemata. Ministeeriumi esindaja tõi välja, et osas liikmesriikides on selleks miinimumarvuks seatud 50, aga kuna Eestil seda praktikat veel ei ole, siis on ministeeriumi praegune ettepanek, et miinimumarvu ei ole. Tunnetuslikult võib öelda, et see 50 miinimumina hakkas komisjoni liikmete hulgas juba oma elu elama. See võiks tõesti olla arutluse all, et mingisugune miinimum ikkagi seada.
Kokkuvõtteks: kogu pika ja põhjaliku arutluse tulemusena tundus komisjoni liikmetele, et selle eelnõu sisus on veel terve hulk teemasid, mida tuleb põhjalikumalt avada. Komisjoni liikmed arvasid, et ka kaasamisringi teeb komisjon laialdaselt uuesti. Kokkuvõtlikult otsustati, et nende seisukohtade valguses tegelevad nii ministeerium kui ka komisjon selle eelnõuga edasi. Selle arusaamise põhjal tehti ka otsused, mida ma kohe alguses tutvustasin. See oli lühike kokkuvõte pikast arutelust. Aitäh!