Ettekanne riigikogus tegevusest Euroopa Liidu poliitikate teostamisel

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kuulajad! Suur tänu peaminister Kaja Kallasele selle suurepärase ja sisuka ülevaate eest! Ja suur tänu ka kõikide nende pikkade pingutuste eest, mis on Euroopas väga kõrgelt hinnatud ja mis on toonud Eesti riigi tervikuna hinnatud eestkõnelejaks meie praeguse sõja ajal.
Aga vaatame veidi ajas tagasi, et vaadata seejärel edasi. Johann Joachim Bellermann oli 25-aastane, kui ta 1781. aasta augustis kirjutas üles märkmed oma teekonnast Kloodi mõisast Rakvere lähedalt Jõhvini, kus ta ööbis oma sõbra, äsja pastoriks ordineeritud Peter Kochi juures. Noorsandid olid koos kolm aastat varem kolinud Saksamaalt siia Eestimaa provintsi. Talud ja kirikud olid tee ääres Bellermanni arvates täitsa samasugused nagu tema kodukohas Saksamaal Tüüringis.
Ent üks asi oli hoopiski teistmoodi. Nimelt peeti Saksamaal suureks häbematuseks seda, kui hea sõber koputab öösel uksele ning palub koos kutsari ja hobusega majutust. Eestimaal aga olid asjalood risti vastupidised – siin oleks sõber solvunud, kui koputaja tema juurde öömajale tuleku asemel võõrastemajja läinuks. Selline koduse külalislahkuse tava mõjus muidugi laastavalt võõrastemajade pidamisele Eestimaal. Saksamaal neid kasutati, käivet oli ja nood olid kenad, Eestimaal aga ei kasutatud, ja Bellermanni kirjelduse järgi olid ka uusimates võõrastemajas head ruumid vaid kariloomadele.
Soome ajaloolane Seppo Zetterberg toob oma raamatus “Reisimuljeid vanadest Baltimaadest” üha lugusid, kus inimesed imestavad omavaheliste kultuurierinevuste üle. Ligi 250 aastat hiljem saab imestada selle üle, et meil on vaatamata kõikidele erinevustele olemas täiesti toimiv Euroopa Liit, mis on loodud ühiselt majandusliku jõukuse ja heaolu kasvatamiseks. Eks muidugi saab nädala lõpus toimuval Euroopa Liidu ülemkogul näha, kui täiesti me toimime meie jaoks eksistentsiaalselt olulistes küsimustes. Ma tulen selle juurde varsti tagasi.
Nüüd, kuna see on selle Riigikogu koosseisu esimene arutelu, siis igaks juhuks räägin, miks ja mida Euroopa Liidu asjade komisjon ehk lühendatult ELAK üleüldse teeb. Selgituse vajalikkus tuleb näiteks sellest, et hiljuti saatsid mõned Riigikogu liikmed Maailma Terviseorganisatsioonile eksitava infoga kirja, millest ilmnes, et isegi osa häid kolleege pole pakku tabanud. ELAK on alatine komisjon, millel on Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. ELAK-i seisukohad on valitsusele kohustuslikud ja valitsus lähtub nendest Euroopas peetavates aruteludes. Nii et Kaja Kallase siin välja toodud seisukohad on meie seisukohad.
Arutelud käivad reeglina Euroopa otsuste ja õigustloovate eelnõude üle, mis tuginevad aluslepingutele. Olulisemad eelnõud arutavad läbi kõik rahvusparlamendid, sealhulgas mõistagi Riigikogu ehk meie siin. Kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, siis tuli see uus töövoog meie Riigikogu päevadesse mahutada ja tehti seda nii, et loodi nagu väike parlament. ELAK annab seisukohti Riigikogu nimel ja et selleks oleks legitiimsus olemas, peavad meie komisjonis olema esindatud kõik fraktsioonid ja kõik valdkondlikud komisjonid. Meie praeguse Riigikogu ehk XV koosseisu algusest on meil olnud 42 komisjoni istungit umbes 160 sisuteemalise päevakorrapunktiga. Kokku oleme läbi töötanud 66 eelnõude paketti. Selliste Euroopa Liidu algatuste või algatuste paketi kohta oleme teinud otsuseid enam kui 500 eraldiseisva seisukoha puhul. Sellele lisaks, 73 päevakorrapunktis me töötasime Euroopa Liidu tasandi ministrite kohtumiste materjalidega, mis omakorda enamasti sisaldasid erinevaid teemaplokke.
Kui lubate, ma ei hakka teile neid kõiki siin üksipulgi avama, materjalid on peaaegu kõik avalikud. Mul on hea meel kinnitada kõikidele, kes muretsevad, et Riigikogu ei tööta, et Riigikogu töötab ja enamasti töötab konsensusele ehk täielikule üksmeelele jõudes. Meie roll on mõelda, kuidas üks või teine asi Eesti inimestele mõjub, kas soovitu on Puhjas ja Tallinnas, Narva-Jõesuus ja Sõrves nii inimeste kui ka meie looduse jaoks vajalik, tehtav ja õiglane.
Lisaks otsuste vastuvõtmisele oleme korraldanud põhjalikumaid kuulamisi. Nii andis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas, Matti Maasikas meile ülevaate tegelikult toimuvast ning Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm selgitas üksipulgi kaitsetööstuse võimalusi. 3. novembril oli avalik kuulamine sellest, kui kaugele on jõutud tehisintellekti määrusega ja mida arvavad sellest Eesti ettevõtjad. Salvestus on huvilistele järelvaadatav.
Ja ega me niisama käed rüpes seejärel istuma jäänudki. Komisjoni esimene Euroopa-visiit toimus Ukrainasse, lisaks on meil olnud austav võimalus osaleda Ukraina ametnike koolitamises. Üksmeeles saatsime Riigikogu nimel kaks nügivat kirja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja teistele asjassepuutuvatele esindajatele, kuna pidasime vajalikuks nii ettevõtjate süsteemsemat toetamist tehisintellekti arendamisel – see kiri oli 24. novembrist – kui ka kiiremat edasiliikumist Euroopa kaitsevõimekuse tõstmisel – kiri 5. detsembrist.
Komisjoniga oleme täiendanud teadmisi kuulamistel nii mahuka ravimipaketi kui ka roheväidete kohta, aga eriti kasulikud on olnud kohapeal käimised ehk väljasõiduistungid. Pakendikeskuses käisime, Rõuge vallas käisime. Rõuge vallas me läbisime – lisaks Riina Solmani küsitule kohalike omavalitsuste rahastamise parandamise kohta –, ja ma ütleksin, sõna otsesemas mõttes läbisime mitmete tundide pikkuse metsaõppuse. Oli väga-väga kasulik.
Järgmise aasta 11. veebruaril saab siinsamas saalis tehtud otsusest ELAK luua 20 aastat. Kogu toimetamise ajal on töökorraldust kaunikesti vähe muudetud. 4. septembril oli meil kinnine, aga väga põhjalik kuulamine erinevate huvigruppidega konverentsisaalis ja nende ootuste põhjal tegeleme vajalikuks peetud muudatustega. Osa asju on juba tehtud, osa teoksil. Aga töökorraldusest vast kõige põnevam osa on suurem kaasamine ja suurem läbipaistvus. Ka eelnõude ees on meil nüüd selline üksleht, lihtsas keeles kokkuvõte, kus on ka mõjud Eestile kokkuvõtlikult kirjas. Ma ütleksin, väga kasulik. Ja vaadake, ei saagi olla õiget kaasamist ega kaasamõtlemist ilma ligipääsetava informatsioonita, see on kõige algus ja alus.
Igatahes ma soovin südamest tänada kõiki komisjoni liikmeid ja kõiki Riigikogu liikmeid, kes on meil asendajaks käinud, ja soovin ka väga tänada ka komisjoni suurepärast eksaseesimeest Maria Juferejeva-Skuratovskit. Eilsest on meil uus aseesimees, Enn Eesmaa – väga hea inimene. Südamlik tänu meie komisjoni paraku töötunde mitte lugevale ja alati abivalmis sekretariaadile, aga ka kõikidele ministritele, kantsleritele, asekantsleritele ja ametnikele ning Riigikantseleile selle suure töö eest, mis on koos ära tehtud ja mida me koos edasi teeme. Eriliselt soovin tänada ka kõiki erasektori esindajaid, kes on kulutanud palju oma aega ja töötunde selleks, et meid aidata – et aidata meil koos teha teadlikumaid, informeeritumaid otsuseid asjadest paremini aru saavatena. Meil on olnud rõõm kuulata innustavaid ideid, konstruktiivset kriitikat, suurepäraseid lahendusettepanekuid ja väga huvitavaid ülevaateid. Ausalt, Euroopa Liidu asjade komisjonis on pööraselt huvitav, egas muidu meil poleks komisjon lausa suuruselt kasvav.
Aga nüüd, head kuulajad, mõned rõhuasetused ettepoole vaadates. Konkurentsivõime, kõikide asjade tuum. Veel kord: Euroopa Liit on loodud majanduse konkurentsivõime parandamiseks. Siseturgu tuleb hoida nagu silmatera. Päris energialiit tulgu, kasuks tuleb ka kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu lõpuleviimine. See, et me just üheskoos inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist tagades saame parema leiva lauale, oli selge juba Hansaliidu aegadest.
See põhjus, miks Euroopa Liit teeb ühte või teist regulatsiooni ettevõtete jaoks, on ju tegelikult lihtne: et ei oleks kellelgi ebaausat konkurentsieelist, no näiteks on mõnes riigis [ettevõtjal tegutseda] odavam, sest saab prahti metsa alla visata, samas kui teises riigis on ettevõtjale karmimad nõudmised.
Euroopa Liit suurepärane selleks, et teha asju koos – neid, mida ongi koos kasulikum ja otstarbekam teha. Kõige olulisem siin on meie Eesti ettevõtete konkurentsivõime, teisisõnu, Eesti inimeste töökohad. Ei möödu meil ühtegi koosolekut, kus me nõudlikult ei küsiks meie läbirääkijatelt, kuidas on siin arvestatud just Eesti selle valdkonna ettevõtjate huve. Kui me alguses rääkisime Johann Joachim Bellermanni näitel sellest, et kultuurilised erinevused on ikka väga suured, siis tõesti jõuavad need sageli ka Brüsselist eelnõude ettepanekutesse. Meie roll on vaadata, kas asja on üleüldse tarvis ja siis just nimelt Eestis, Eesti kultuuri, loodust ja tavasid arvestavalt, kas see on ka mõistlikult tehtav ja kas seda on vajalik teha.
Nüüd muidugi võib hea kuulaja küsida, et kuidas siis nii, pole ju läinud peaaegu päevagi ilma Eesti ettevõtjate ägamiseta üha uute euroreeglite all. Vaadake, suur hulk sellest murest on siin kohapeal tehtud pärast – siis, kui läheb ühiselt kokku lepitud Euroopa õigusakti ülevõtmiseks. Vaat alles siis kuidagi siuhti satub reeglistikku veel terve rida asju, mida direktiiv tegelikult sellisel kujul või ka sellise rangusega ei nõua. Seda ei tehta pahatahtlikkusest, seda tehakse heatahtlikkusest.
Kuidagi on meil Eestis juuri ajanud selline kultuur, et ülevoolav euroõiguse ülevõtmine on muutunud normiks, mitte erandiks. Omal ajal, juba Euroopa Liiduga liitudes, sai juba kuulsaks koolisööklate näide: hakanud ametnikud koolisööklatelt nõudma vastavust euronõuetele sellise innukusega, et lõpuks pidi sekkuma peaminister Mart Laar. Muidugi selgus, et maitsvaid koolilõunaid saab täiesti mõistlike euronõuete järgi keeta-küpsetada tegelikult palju väiksemate investeeringutega ja endiselt suuresti talupojatarkuse toel, lihtsalt kohapeal olid ametnikud vindi üle keeratud.
No aga ka praegu. Järjest vaatame neid eelnõusid, mis tulevad, ja need kõik soovivad teha palju rohkemat, kui tegelikult Euroopa nõuab. Kui direktiiv ütleb, et tehke kas seda või toda, siis meil on kirjas igaks juhuks mõlemad. Kui direktiiv soovitab, siis meil saab sellest nõue. Kui antakse vahemik, siis meil läheb kirja kõige suurem number. Kui öeldakse, et see kehtigu kitsalt seal, siis meil on igaks juhuks, et kehtigu igal pool. Kui lubatakse erandeid, siis me jätame need kasutamata.
Selle asjaga on mitu muret. Esiteks, me halvendame niiviisi ju täiesti põhjendamatult Euroopa Liidu mainet. Tõstke käsi, kes pole kuulnud ohkimist Brüsseli bürokraatia üle. Ma ei näe mingit kätemerd. Tegelikult ei ole ülemäära [nõudlik] või lausa süüdi mitte Euroopa, vaid meie ise siin saalis, kes me kõikidele liialdustele, kui need meie lauale jõuavad, muudkui oma käe alla paneme, oma käega nupule vajutame.
Teiseks, me ei tee seda päris ausalt. Meil on kokku lepitud eelnõude [väljatöötamise] kord ja selle järgi peaks kõik uued mõtted läbima esmalt väljatöötamiskavatsuse [ringi], kus kaalutakse läbi erinevad alternatiivid sama eesmärgi saavutamiseks. Siis peaks toimima laiem ühiskondlik arutelu ja alles siis tehakse otsuse. Nii saab esiteks olla kindel, et see [pakutav muudatus] on üleüldse vältimatult vajalik, ja teiseks saab selgeks, kuidas seda [muudatust] teha nii, et see kõige vähem riivaks ja koormaks. Aga meie võtame siin muudkui vastu eelnõusid, kiirtorus, mis lähevad direktiivi tekstist kaugemale, aga ei ole väljatöötamiskavatsuse ringi läbinud. Mõnikord on mindud ka kaugemale sellest, mis läbirääkimiste ajal on kokku lepitud. See kõik on toimunud juba aastaid. Kõikide valitsuste ajal.
Kolmandaks – ja see on vast kõige olulisem –, me koormame nii omaenda ettevõtteid rohkem, kui see Euroopa tihedas konkurentsis vajalik oleks. Selle asemel, et inimestele nende töö eest paremat palka maksta, peavad ettevõtted tegelema millegagi varem kui teised, rohkem kui teised ja sealjuures väiksematena kui teised teistes riikides. Aga kogu direktiivinduse mõte on ju selles, et ühtlustada nõudeid võrdse ja parema ja õiglasema konkurentsiolukorra tekitamiseks.
Head kolleegid! Kui täpselt te teate eelnõudega töötades, mis on direktiivi nõuded ja mis on lisatud? Ehk kui te avate eelnõu, kas te näete seal selgesti, mida on täpselt direktiivis nõutud ja kuivõrd see erineb, kas või väikestes detailides, sellest, mis on eelnõus kirjas? Nende tekstide tegelik kõrvutamine ja erinevuste üles leidmine võtab pööraselt aega. Lihtsaim, mida me saame teha Eesti ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, on saada eelnõud siiasamasse saali nii, et mõlemad tekstid on igas kohas kõrvuti hästi näha. See on vajalik muide ka demokraatia jaoks. Sest Riigikogu liikmetena peame me täpselt aru saama, kus on praegused otsustamiskohad ja mis on varasemalt meie endi osalusel Euroopas juba nõudeks saanud. See on oluline nii Eesti majanduse konkurentsivõime jaoks kui ka Eesti demokraatia jaoks.
Bürokraatiast veel. See sindrinahk kipub vohama, ametnike arv kipub kasvama, ja kõige selle ohjamine nõuab tegelikult üliinimlikke pingutusi. Aga need pingutused on vaja teha. Tegelikult on Euroopa Komisjon algatanud aruandluse 25%-lise vähendamise. Bürokraatia vähendamine – lihtsalt suurepärane, selge ettepanek. Selle eesmärgiga tuli komisjon välja oma 16. märtsil avaldatud teatises Euroopa Liidu pikaajalisest konkurentsivõimest. Aga kas me näeme siin Eestis kohapeal samasugust selget eesmärki, et veerandi võrra vähem halduskoormust võiks olla?
Minu üleskutse on Eestis kohapeal ka samasugune halduskoormuse vähendamise eesmärk selgesti seada: veerandi võrra vähem. Päriselt. Siin on Euroopa meile heaks eeskujuks. Eriti oluline on see meil Eestis seepärast, et me oleme väikesed ja sestap on igasugused keerukad nõuded suureks koormuseks, aega innovatsiooniks nagu ei jäägi. Eesti ettevõtetest lausa 94% on mikroettevõtted.
Head kuulajad! Eesti on siiski olnud Euroopas mitmes olulises teemas väga positiivseks eestvedajaks asjakohatute takistuste vähendamise nõutamisel. Kaks valdkonda on meile eriti olulised: tehisaru ja kaitsetööstus. Siin ongi Riigikogu oma laia õla tublisti alla pannud.
Eesti on juhtiv riik tehisaru idufirmade poolest elaniku kohta. Meie laste kõrged matemaatikatulemused PISA testides – suur tänu teile, õpetajad! – on see lootus, et Eesti ei jää selles uues majanduspöördes kuhugi taha. Eesti parlamendi täiesti üksmeelne mure on olnud see, et Euroopa Liit ei satuks liiga hoogu tehisaru regulatsioonidega nõndaviisi, et ettevõtete toetamine ja globaalses konkurentsis ikkagi täiel rinnal osalemine ei kannataks – no peab ütlema, et ei kannataks veelgi.
Muidugi on õigused olulised, aga see häda ei saa kasvada, et me kasutame üha enam mujal tehtut. Meie majanduse arengu jaoks terves Euroopas on oluline ikkagi see, et me tugevasti võtame kasutusse tehisaju võimalused, me võtame kasutusele kvantarvutite võimalused ja me võtame kasutusele kosmose võimalused.
Mõistagi tuleb meil hoida kaitsetööstus ja julgeolek piirangute alt väljas. Lubage mul jälle lihtsustada: meie poegadel ja tütardel, naistel ja meestel ei ole lahinguväljal kasu udupeentest regulatsioonipakettidest, kui vaenlase tehistaip juhib surmatoova kuuli otse tema kiivri alla. Meie isikuandmed ei ole paremini kaitstud siis, kui politseinik lappab lapsetapja tabamiseks päevade kaupu paberkaustu läbi, et leida kaameraga pildile püütud [isikule] vastet, selmet lasta masinal minutiga ära teha täpselt sama töö.
Euroopa kaitsetööstuse strateegia kohta pole kokkulepet saavutatud, aga selleni jõutakse meie ühiste pingutustega järgmise aasta alguses. See annab täiendava tõuke liikmesriikide kaitsevõimekuse tõstmisele. Me peame tõstma oluliselt reaalset kaitsevõimet. Me peame saavutama lääne pool ka selle kultuurilise muudatuse, et kaitsetööstust ei peljata ega peideta – vabandust võrdluse eest! – umbes nagu pornotööstust. Venemaa kurjuse ja ahnuse kohutav ulatus jätab meile vaid ühe valiku: koos olla tugev. Tugev!
Me toetame komisjoni ettepanekut luua kaitseinvesteeringute programm, mis võimaldab liikmesriikidel ühiselt arendada ja soetada olulisi sõjalisi võimeid Euroopa tasandil. Tagatud peavad olema vajalikud laskemoonavarud nii Ukrainale kui ka Euroopa enda kaitsevõime tõstmiseks. Kriitiline on jätkata Ukraina toetamist sõjaliselt, kasutades Euroopa rahurahastu vahendeid, ning tugevdada Euroopa Liidu küberkaitsepoliitikat.
Euroopa Liit ei ole osutunud mingiks mömmiks Ukraina abistamisel. Täiesti vastupidi, me saame uhkusega olla eurooplased. Siit saab minna ainult edasi. Nüüd, 30. novembril Euroopa Kaitseagentuuris peetud kõnes rõhutas von der Leyen, et Euroopa peab võtma ohtudest tulenevalt strateegilise vastutuse oma kaitse arendamisel. Jah, sõbrad, see tähendab seda, et Euroopa pingutused peavad veel rohkem vilju kandma, need viljad on meile eluliselt olulised. Kui Rootsi samuti NATO-ga liitub, on 96% Euroopa Liidu elanikkonnast ühtlasi NATO-s, seega on Euroopa Liidul strateegiline vastutus toetada ka NATO-t. Meie pühendumus [Ukraina] sõjalisele aitamisele ja Euroopa Liidu kaitsevõimekuse kasvule peab olema kaljukindel. Ja see, et Ukraina lahinguväljadel pole lihtne, on argument meie toetuse suurendamiseks, mitte vähendamiseks, nagu rõhutas von der Leyen Euroopa Liidu ja loomulikult ka meie seisukohta.
Ja lõpetuseks. Kõige olulisem nii täna kui ka homme on meie ühtsus Ukraina toetamisel. Meie ühtsus Euroopas, meie ühtsus siin, Eestis. Me ei tohi lasta Vene karu küüsi urgitsema meie endi vahele, nagu me näeme, et Viktor Orbán on kukkunud nii mõnigi kord nende ahnete küünte haardesse. Meil võib vabalt olla miljon eriarvamust miljonis asjas, aga Ukraina vajab meie vankumatut ühtset toetust rahalisele ja sõjalisele abile. Ukraina võitleb meie väärtuste ja meie vabaduste eest oma vere hinnaga, tapetud, küüditatud ja vägistatud laste hinnaga, pere, kodu ja kõige kaotamise hinnaga.
Sõbrad, alles pühapäeval saime raadiost kuulda EKRE [liikme] Mart Helme nõuet siduda siseturvalisuse ja piiri küsimust Ukrainale antavate abipakettidega, no et kui ei seota, siis nemad polevat sellega nõus. Selline asjatu lõhestamine on ohtlik Eesti iseseisvusele. Ukraina toetamises on seni suudetud poliitilised erimeelsused ületada, Riigikogu on erakondadeüleselt Venemaa agressiooni hukka mõistnud. Aga Ukrainale nii vajaliku ja niivõrd hästi tagatud laenu andmisele oli EKRE pea tervikuna vastu. EKRE põhjendused olid sama kahjulikud kui nende otsus. Nimelt arvasid nad ELAK-is selle teema arutelul, et Euroopa ühtse toetamise asemel piisaks, kui näiteks Saksamaa annaks vajaliku laenu ise ja teisedki liikmesriigid toimetaks igaüks omas nurgas.
Ajaloost teame ridamisi näiteid, et üks rahvas saab iseenda eest võidelda ainult siis, kui ta on ühtne. Ukraina presidendi Zelenskõi toetus oli suure sõja alguses umbes 20%, praegu on see 95%. Nii tehakse võitusid. Julgeolekuküsimustes on Eestile ühtsus eluliselt oluline. Meist igaüks peab isiklikult püüdma selle poole, kuidas just tema saaks kaasa aidata sellele, et Riigikogus oleksid erakonnad Ukraina toetamisel üksmeelsed.
Euroopa ühtsuse naeruvääristamine Ukraina toetamisel rõõmustab Venemaad eriti. Kõik, mis Euroopa Liit teeb, on solidaarne. Me oleme viimase aasta jooksul hästi näinud, kuidas Euroopa Liidus on just teiste liikmesriikide surve pannud Saksamaa tegema asju, mida nad alguses nõnda ei plaaninud. Meenutagem kas või kogu saagat Leopard II tankidega, kus massiivne ja ühtne surve teistelt liikmesriikidelt päädis Ukrainale nii vajaliku otsusega. Jah, Eesti andis Javeline juba enne, kui suur sõda algas, ja see aitas teistel riikidel oma sammud õigeks seada. Ja nüüd läheb ka heal Saksamaal ka üha paremini. Ent kui hakata lammutama Euroopa ühtsust ja selle aluseks olevat üksteise õigele rajale survestamist, siis ei saa me ka Eestis enam olla kindlad, et Euroopa ühtsus meid endid hädaolukorras aitab.
Võtame taas ajaloost konkreetse näite. Ainus vahe Soome talvesõja ja praeguse Ukraina sõja vahel on selles, et Soome ei saanud sõjalist abi. Soome sai küll väga suurt poliitilist rahvusvahelist toetust oma vabadusvõitluses Venemaa vastu. Talvesõda algas 30. novembril 1939 ja juba 14. detsembril visati Nõukogude Liit kui agressor välja Rahvasteliidust. Poliitiline toetus Soomele oma territooriumi kaitsmiseks oli olemas, kuid sõjalist ja rahalist abi ei antud. Tulemust me teame – Soome pidi ära andma osa oma territooriumist. Tänaseks on meie hõimuvelled neil Venemaa poolt annekteeritud aladel välja suretatud ja loodus laastatud.
Kogu Eesti senine julgeolekupoliitika on tuginenud tugevale sisepoliitilisele konsensusele. On väga ohtlik, kui EKRE püüab sellest väljuda. Mõne tühise sisepoliitilise Euroopa-vastase punktikese hind on Eesti julgeolekuohtude järsk kasv. Aga ma usun, et me tegelikult ikkagi ühtsuse siin saalis saavutame ja seda ka hoiame.
Nüüd veel laienemisest. Ukraina on ennast lahinguväljadel tõestanud sõjaliselt väga võimeka riigina. Ukraina on ka territooriumilt suur riik. Kolmandaks on Ukraina ülemraada tänavuste kiirete otsustega tõestanud, et Ukraina on oma väärtusvalikutega selgelt Euroopas. Sellise suure, sõjaliselt võimeka riigi lisandumine Euroopa idapiirile muudab venemeelsete positsioone kõigis senistes Euroopa idapiiri riikides oluliselt nõrgemaks ja Eestit tugevamaks.
Me kiidame ka Moldovat. Eesti ootab kõikidelt Euroopa Liiduga liituda soovivatelt riikidelt täielikku joondumist Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, sealhulgas Venemaad piiravate meetmetega. Väga oluline on ka kogu eeltöö, nii liitumise mõjude hindamine Eestis – need arutelud on meil järjest tulemas – kui ka Euroopa Liidu institutsioonide kiirem ja ulatuslikum ettevalmistus, vajalike kokkutõmbamiste plaanimine. Uute liikmete liitumine on võimalik Euroopa Liidu aluslepinguid muutmata.
Ja juba ainuüksi senisest palju tugevama Euroopa idapiiri pärast, mis on otseselt Eesti huvides, oleme meie alati olnud laienemispoliitika toetajad. Me oleme alati olnud ka olulistes välis- ja kaitsepoliitika küsimustes ühtsed. Seda meie Eesti ühtsust ei tohi lõhkuda, seda ühtsust me vajame eluliselt oma laste ja lastelaste jaoks, iseseisva Eesti riigi tuleviku jaoks. Aitäh!
11:26 Aseesimees Toomas Kivimägi
Suur tänu ettekande eest! On küsimusi. Igor Taro, palun!
11:26 Igor Taro
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja, komisjoni esimees, tänan selle suurepärase sissevaate eest komisjoni töösse! Nagu oleme lugenud, on Eesti ajakirjanduses ilmunud ka omajagu kriitikat Euroopa Liidu asjade parlamentaarse arutelu aadressil. Kas te olete analüüsinud, mis osa sellest kriitikast võiks olla põhjendatud, ja kui on midagi põhjendatud, siis kas olete mõelnud mingisuguseid samme arutelu muutmiseks või arutelu korra täiendamiseks?
11:26 Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! See rahulolematus on täiesti selgelt olemas. Ütleme nii, et kui XV koosseis Riigikokku jõudis, oli rahulolematus juba kohal. Tegelikult ka eelmine koosseis lõpetas sellega: leiti, et Euroopa Liidu asjade komisjoni töö peab minema läbipaistvamaks, nähtavamaks. Seda käsitles ka Raivo E. Tamm oma kõnes, kui ta pidas siin sarnase kõne eelmise Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena.
Selleks, et probleemidest paremini aru saada, oleme me teinud mitmeid arutelusid ja kohtumisi. Kõige olulisem nendest oli tõesti Riigikogu konverentsisaalis 4. septembril. Kohal oli ligi 50 erinevat organisatsiooni, kes kõik rääkisid oma muredest ja ettepanekutest, ja sellele me ehitame oma töökorralduse muudatused.
Lühidalt kokku võttes, Euroopa Liidu asjade komisjonis juhtmeid juba veetakse, ja need ei ole jõulutulede juhtmed, vaid need on need juhtmed, mis on seotud sellega, et me tahame oma tööga minna rohkem avalikuks, rohkem ligipääsetavaks, rohkem nähtavaks, rohkem arusaadavaks. Ja me tahame ka huvigruppe rohkem oma istungitele kaasata, see on äärmiselt oluline. Need on kõige olulisemad muudatused, mis on veel kavas.
11:28 Aseesimees Toomas Kivimägi
Toomas Uibo, palun!
11:28 Toomas Uibo
Aitäh! Hea ettekandja! Puudutasid oma kõnes ühte olulist teemat, Euroopa Liidu [õiguse] ülevõtmist. Siin saalis on seda väga agaralt tehtud väga palju aastaid. Lausa nii agaralt, et see tõepoolest kahjustab Euroopa Liidu mainet, kuni selleni välja, et osa inimesi tunnebki, et Eesti on oma suveräänsust ära andmas. Me saame tegelikult ju aru, et suures osas oleme me selles ise süüdi. On hea meel, et tänane ELAK on selline, kuidas siis öelda, hea väravavaht, kes need pallid kinni püüab ja Eesti huve kaitseb. Aga ma tahtsin küsida selle kohta, mida me riigina peaksime tegema, et juba alusmaterjalid …
11:29 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aeg!
11:29 Toomas Uibo
… jõuaksid siia kvaliteetsemana ja Eesti huve kaitsvamana.
11:29 Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! No kõigepealt ma pean tunnistama, et Euroopa Liidu asjade komisjonil, mis puudutab Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist, väga otsest rolli ei ole. Me küll Euroopa Liidu asju tervikuna vaatame, ja see on üks nendest teemadest, mis on tõesti üles tulnud – Eesti ettevõtjad ütlevad, et see liiga agar, üle piiride minev Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine on see, mis reaalselt Eesti ettevõtjate konkurentsiolukorda halvendab. See tuleneb sellisest lihtsast asjast: kogu selle direktiivinduse mõte on tõesti see, et me ühtlustame nõuded, ja kui meie paneme ühtlustatud nõuetele hulka peale, siis on meie ettevõtjatel ju raskem – nad peavad tegema rohkem kui teised täpselt samas olukorras.
See vastutus on ikkagi igal Riigikogu liikmel. Kui te olete juhtivmenetleja ja menetlete ühte või teist eelnõu, mis on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, siis teil tuleb välja võtta direktiiv, kõik alusmaterjalid ja ka need kokkulepped, mis siin Riigikogus tehti siis, kui sedasama direktiivi arutati, ning siis hakata võrdlema paragrahv paragrahvi ja artikkel artikli haaval, mis seal direktiivis tegelikult kirjas on ja mismoodi näeb välja see ülevõtmine.
Jah, see on täiesti pöörane töö. Ma näen, et härra Sutt istub saalis, temaga me oleme arutanud, et see on üks koht, kus tuleks tehisintellekt appi võtta, sest siis oleks tehisintellektist tõesti demokraatia arendamisel ka sisulist kasu. Just nimelt selles mõttes tehisintellekt, tehisaru võiks meile siin appi tulla. Aga töö peame me ikka ise ära tegema.
Ja küsimus siia jõudvate eelnõude kvaliteedi kohta. Jah, see peabki muutuma, muidu me ei suuda midagi võrrelda. Ehk millisena me Riigikogus eelnõusid ootame? Me tahame neid näha niimoodi, et direktiivi ja ülevõtva õigusakti tekstid on täpselt kõrvuti. Niikuinii ametnikud teevad selle töö ära, nad ei saaks muidu eelnõusid kirjutada, aga vot seesama tekstide võrdlus peaks meil siin laual olema, nii et me näeme täpselt, kus on üle mindud ja missugune see kokku lepitud asja ülevõtmine täpselt on. Kuidas selleni jõuda? Ma usun, et see peaks olema üks küsimusi, mida vanematekogu peaks kõige lähemal ajal kindlasti arutama.
11:31 Aseesimees Toomas Kivimägi
Tõnis Lukas, palun!
11:31 Tõnis Lukas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jah, see meie võib-olla üldine, aga igal juhul ametnikkonna bürokraatiatruudus ja valmidus mahutada kõik kontrollimehhanismid ka natukene suuremal määral, kui Euroopa nõuded on, meie seadusandlusesse Euroopa nõuete egiidi all, on tuntud. Ja on kiiduväärne, kui teie komisjon on selle nüüd kõvasti pilgu alla võtnud.
Aga ettekande kohta võib küsimusi esitada. Mina kuulasin huviga ülevaadet 18. sajandi lõpu majutusasutuste seisu kohta Eestis. Ja mul on selline küsimus: kas te mitte ei tee liiga meie postijaamade võrgustikule, mis oli riiklikult juba rüütelkonna ajast ja kubermangude ajast päris hästi korraldatud? Isegi Katariina II sõitis siit läbi. Postijaamades sai ju korra järgi hästi süüa ja ööbida.
11:32 Liisa-Ly Pakosta
Härra Bellermann tõesti peatus oma teekonnal kahes postijaamas ja sai seal ära ööbitud. Aga oma isiklikes märkmetes ta selle võrdluse Saksamaaga ikkagi toob. Kuna Eestis on komme ööbida sõprade juures, aga see võtab sellelt majandusharult käivet kõvasti maha, siis ei olnud ta – Saksamaaga võrreldes – teps mitte rahul kõige sellega, mis siin näha oli.
11:33 Aseesimees Toomas Kivimägi
Margit Sutrop, palun!
11:33 Margit Sutrop
Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, suur aitäh selle sisuka ja kirjandusliku ettekande eest! Olen paljude asjadega nõus, eriti sellega, et direktiivide ülevõtmisel võiks olla see originaal meil kõrval. Ma arvan, et see aitaks meid tõesti väga palju.
Ma ei ole aga üldse nõus selle väitega, et Riigikogu töötab, ja ma ei ole nõus sellepärast, et meil on siin massiivne obstruktsioon. Me oleme peaaegu 10 ööistungit istunud siin, täiesti mõttetute asjadega aega veetnud, aga olulised eelnõud seisavad. Ja seisab ka Ukraina toetamise eelnõu. Minu mure on just selles, et sõnades võidakse ju olla üksmeelsed – te rääkisite konsensusest –, aga tegudes me tegelikult seda toetust ei näe. Hiljutine garantiide andmine Ukrainale – 5 EKRE liiget hääletas vastu. Minu küsimus: kuidas toimub ELAK-is, kas tõepoolest ELAK-is olete te konsensuslikult nõus Ukraina toetamisega? Kas te näete, et seal see üksmeel toimib?
11:34 Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Ma ikkagi kiidan kõigepealt kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid kõikidest erakondadest. See osa Riigikogust on tõesti tänu kõikide inimeste panustamisele väga hästi ja sisukalt ja pikalt töötanud. Ja enamikus küsimustes me jõuame konsensusele. Me oleme tulnud ka üksteisele vastu, me oleme otsinud kompromissikohti, me oleme eriarvamuste korral alati vaadanud, kas me leiame mingi lahenduse, et me siiski saaksime jõuda ühele meelele.
Aga nagu ma oma kõnes ka välja tõin, ma isiklikult näen erakordselt ohtlikuna seda, kui me mitte ainult siin suures saalis, vaid ka komisjonis – meil on olnud tõesti ka neid hetki, julgen öelda seda ka kolleegide hinnanguks, kui Eesti senisest välis- ja julgeolekupoliitikast irduvalt on tulnud selliseid otsuseid, mille puhul üks erakond ei ole toetanud ka Euroopa Liidu asjade komisjonis Ukraina toetamist – [ei ole üksmeelsed]. See on ikkagi tohutult ohtlik Eesti iseseisvusele, sest [palju] sõltub sellest, kui ühtsed me oleme. Siin ma hea meelega loeksin veel oma kõnest ette kõik need kohad, [mis näitavad,] kui pööraselt oluline see tegelikult on.
Aga me töötame selle nimel edasi, me otsime ühtsust, ja ma olen täiesti kindel, et me ikkagi jõuame selleni üha rohkem ja rohkem. See ei ole tõesti koht, kus sisepoliitiliselt pisikesi populistlikke punkte noppida.
11:35 Aseesimees Toomas Kivimägi
Andres Metsoja, palun!
11:36 Andres Metsoja
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Hea ettekandja! Suures plaanis olen teie ettekandega nõus, aga oma küsimusega tahaksin puudutada pigem väljakutseid Euroopa toetuste kasutamise kontekstis. Taasterahastu, õiglase ülemineku fond, ühtekuuluvusprojektid, ütleme, ka sõjalise mobiilsuse temaatika – kas nendele väljakutsetele olete ka sisse vaadanud, andnud parlamentaarse hoiaku? Sest tõepoolest, on ju kõlanud mitmeid kordi, et me peaksime justkui paremini hakkama saama. Tõsi on ka see, eks Euroopal on rändekriisiprobleemid, on sõja küsimused ja paljud küsimused veel, aga ometi majanduse taaskäivitamine on meie üks võtmeküsimusi, et kõigi nende asjadega hakkama saada. Milline see komisjoni positsioon meie Euroopa toetuste ja suurprojektide rahastamise vaates on?
11:37 Liisa-Ly Pakosta
Suur aitäh selle väga hea küsimuse eest! See on tõesti olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni üks südameasju, täiesti erakondadeüleselt. Selle tähtsust võib-olla näitab ka see, et me tõesti korraldasime komisjoni väljasõiduistungi Rõuge valda, kus me ühe näitliku juhtumi põhjal tutvusime sellega, kuidas võib minna asi valesti raha kasutamisel just selle tõttu, et Eesti ise on seadnud liiga ranged nõudmised või suhtub sellesse liiga jäigalt. Meil oli sellel teemal ka ühine istung rahanduskomisjoniga, kus me kuulasime ära Euroopa Kontrollikoja [liikme] Keit Pentus‑Rosimannuse ettekande. Ka tema rõhutas oma ettekandes seda, et Eesti peaks muutuma paindlikumaks Euroopa Liidu raha kasutamisel just sellepärast, et me oleme väikesed ja meil on põhjust usaldada oma inimesi.
Kui rikkumine ei ole olnud kuidagi pahatahtlik või on tingitud, nagu Rõuge näitel oli, lihtsalt sellest, et hetkel, kui asfalti oleks tulnud maha panna, sadas maha tohutult paks lumi, mistõttu protsess natukene venis – kõik olid nõus sellega, et see venib, aga siis järsku, litaki, tuli kohtumenetlus, sisuliselt riik käib iseendaga kohut –, siis ei ole mõistlik, see ei ole õiglane. Ja meie hoiak ühtib väga selgelt sellega, mida Kaja Kallas oma vastuses välja tõi. Tõesti, valitsus selle teemaga tegeleb, me peame siin saama asjad paremaks.
11:38 Aseesimees Toomas Kivimägi
Peeter Tali, palun!
11:38 Peeter Tali
Hea ettekandja! Tänan sisulise ja kõikehõlmava ettekande eest. Aga siiski, te võrdlesite siin üsna julgelt kaitsetööstust pornotööstusega. Võib-olla see vajab natukene laiendamist ja seletamist. Euroopas on väga keeruline leida koostööd kaitsetööstuses, ehkki seda on tehtud. Toon ühe näite: viis Euroopa riiki võistlevad omavahel ja toodavad eri marki tanke. Milline on teie vaates Euroopa kaitsekoostöö pikk plaan?
11:39 Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Euroopa kaitsekoostöö pikal plaanil ei ole loomulikult mingit seost pornotööstusega. Ootame tõesti pikisilmi seda, mida ka meie oleme hästi nüginud, et strateegilised valikud pannakse selgelt paika. Sellega peaks toime saama järgmise aasta alguses. Seda võetakse üha rohkem väga tõsiselt. Euroopa Liidu asjade komisjonis oleme tähelepanu juhtinud sellele – oleme sellel teemal ka mitmes rahvusvahelises paneelis sõna võtnud –, et Lääne-Euroopas kipub olema sellist hoiakut, et kaitsetööstus on midagi, mis on päh-päh, mis peaks olema kuskile ära peidetud, tohutult reguleeritud, tohutult piiratud, tohutult pärsitud. Sellisest suhtumisest tuleb üle saada. Sellist suhtumist on minu hinnangul tänaseks rohkem alles jäänud poliitikutel, parlamendiliikmetel teistes, läänepoolsemates riikides.
Olen ka Euroopa Liidu asjade komisjonis teinud üleskutse: kõik Riigikogu liikmed meil siin saalis, kasutage iga võimalust isiklikult suhelda teiste riikide parlamentide liikmetega, teiste riikide esindajatega, ja selgitada, kui eluliselt oluline, vajalik ja auväärne on kaitsetööstuse arendamine Euroopa Liidus ning et kõik need täiesti asjakohatud bürokraatlikud takistused tuleb eemaldada. See on olnud ka meie konsensusliku kirja sisu – me saatsime koos riigikaitsekomisjoniga Euroopa Komisjonile kirja, milles väljendasime Euroopa Liidu asjade komisjoni ja terve Riigikogu nimel seda väga üksmeelset seisukohta.
11:41 Aseesimees Toomas Kivimägi
Tarmo Tamm, palun!
11:41 Tarmo Tamm
Aitäh! Hea ettekandja! Kahjuks pean nõustuma, et mitte alati ei näita komisjoni saabuv ametnik välja siirast soovi selgitada, milles on ühe või teise dokumendi sisu. Kas teil on õnnestunud kuidagi tuvastada, mis toimub ametniku peas, kui ta üritab määrusele või Euroopast saabuvatele dokumentidele lisada asju, mis muudavad Eesti elu keerulisemaks ja ettevõtjate elu raskemaks?
11:41 Liisa-Ly Pakosta
Aitäh! Ma kõigepealt kindlasti tahaksin vältida siin mingit vastandumist, sest ma tuletan meelde, et nupule vajutame meie. Meie oleme need, kes teeme kõik otsused, ja meie oleme need, kes küsime kõik küsimused. Meie oleme siin saalis need, kes kõiki neid asju teevad. Meil on tegelikult kõik volitused olemas, et kõigesse süveneda, juurde küsida ja teha.
Aga see põhjus, miks on juba paljude valitsuste jooksul toimunud [bürokraatiatruudus ja ülepingutamine] – nagu ka Tõnis Lukas õigesti omaks võttis –, tegelikult tulenebki sellest, et meil on justkui kaks toru eelnõude menetlemiseks. Üks toru on see: kui meil tekib mingi mõte, et mingit asja on Eesti ühiskonnas vaja reguleerida, siis meil on pikk protsess, on väljatöötamiskavatsus, erinevad alternatiivid, suured ühiskondlikud arutelud, ja päris palju nendest jõuab lõpuks sinna punkti, et vast ei ole üldse vaja või on vaja teha palju vähem ja nii edasi. Ja siis meil on teine toru, see on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine on kiirem toru, sellepärast et sedasama õigusakti me oleme ju Euroopa Liidu asjade komisjonis ja ka valdkondlikes komisjonides juba enne väga palju kordi põhjalikult arutanud. Me oleme kaasanud kõiki huvigruppe, me oleme üksmeeles – või siis mõnikord ka vähemas üksmeeles, aga ikkagi – igasugused kokkulepped juba saavutanud, nüüd on jäänud ainult kokkulepitu ülevõtmine. Ja vaat sinna kiiresse torusse võib olla inimlikult mugav mingeid asju juurde lisada, sest ta läheb nagu siuhti. Eelmises Riigikogu koosseisus oli üle poole eelnõudest, mis olid Riigikogu saalis, Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine. Nii et see on massiivne.
Teine põhjus on ikkagi ka selles, et on keeruline midagi kitsalt üle võtta, see nõuab rohkem nuputamist, see nõuab rohkem täpsemaks minemist. Ja väga sageli tahetakse lihtsalt head – no teeme siis selle, selle ja selle ka korda. Aga vaat kogu see eelnev arutelu, kaalumine ja kõik see jääb ju puudu, siis tehakse seda Euroopa õiguse sildi all. See ei ole õige ega õiglane, just Euroopa Liidu suhtes.
11:44 Aseesimees Toomas Kivimägi
Urmas Reinsalu, palun!
11:44 Urmas Reinsalu
Aitäh, austatud istungi juhataja! Kui ei saada hakkama oma riigi juhtimisega, riigisisese poliitika mõttes, siis on väga keeruline ka Euroopa Liidu juhtimisse panustada. Ja seetõttu oli sümptomaatiline nii teie kui ka peaministri osutus, käsitlus sellest, et Euroopa Liidu liikmena on meie roll olla pigem täidesaatev asutus, me saame Euroopa õigust implementeerida ja otsustada, millises mooduses ja kuidas me võimalikult vähe regulatiivselt seda teeme.
Kuid minu tähelepanu pälvis see, et te rõhutasite Euroopa poliitika ja välispoliitika ühtsust. Täiesti nõus, et siin ei saa olla, eriti Ukraina küsimuses, mingit tingimuslikkust sekundikski. Kuid ma näen, et just nimelt see rahvuslik, sisepoliitiline konsensus, mis on seni olnud välispoliitikas, on hakanud lagunema. Parlamendi väliskomisjon tegi konsensusliku otsuse, et diplomaatilised esindused Ameerika Ühendriikides peaksid säilima, aga valitsus on kahjuks on sellele vilistanud. Samamoodi leidsid kõik väliskomisjoni liikmed, kes koosolekul sõna võtsid, et Eesti ei peaks loobuma kergekäeliselt OSCE eesistumisest …
11:45 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aeg!
11:45 Urmas Reinsalu
… kuid samas me lugesime Malta ajalehtedest, et seda tehti. Miks see nii on? Kas te leiate, et on mõistlik senise välispoliitilise konsensuspoliitika selline habrastamine?
11:45 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh!
11:45 Liisa-Ly Pakosta
Aitäh selle küsimuse eest! Aga ma ei ole kummagi eeldusega absoluutselt nõus. Ja õnneks on võimalik ka stenogrammist järele vaadata, et mitte midagi sellist, nagu su küsimuses kaks eeldust olid, minu kõnes ei olnud. Nii et need olid täiesti eksitavad eeldused siin.
Aga vastus küsimusele on see. Euroopa Liidu asjade komisjonis me võtame oma tööd väga tõsiselt. Selleks, et me saaksime oma tööga hakkama, on meil võetud eesmärgiks lahendada neid küsimusi, mis on meie kui Riigikogu liikmete ees Euroopa Liidu asjade komisjonis. Me hoiame sealt eemal need vaidlused, mis ei puuduta Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd. Konsulaadid New Yorgis ei ole kuidagi seotud Euroopa Liidu asjade komisjoni tööga.
Ja ma lükkan täielikult ümber ka selle, et Eesti ei suuda Euroopas oma huve kaitsta. Vastupidi, me oleme seda valmisolekut oluliselt tõstnud. Me oleme teinud uued algatused, kasutusele võtnud ka uued tööriistad, täiendavad tööriistad, mida Euroopa Liidu asjade komisjon ei olegi varem kasutanud. Ehk me oleme praegu palju tugevamalt ja palju paremini Euroopas esindatud.