ELAK on vastu Euroopa Komisjoni bürokraatiat lisavale plaanile

Euroopa Komisjon on koostanud riikidevahelise haldustakistuste lahendamise määruse. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) peab seda asjatuks bürokraatiaks ning on selgelt vastu.
Euroopa Komisjon jõudnud järeldusele, et liikmesriigid ei suuda riiklikul, piirkondlikul ega kohalikul tasanadil kavandatud eesmärke saavutada ja seetõttu peab Euroopa Liit seadma lisameetmeid.
Liikmesriikide vahel võib olla mitmeid muresid ja küsimusi, mis puudutavad nii taristu väljaehitamist kui avalike teenuste osutamist naaberriikide vahel. Takistuste kõrvaldamine parandaks märkimisväärselt EL-i ühtse turu toimimist.
Euroopa Komisjoni rahastatud uuring prognoosib, et praeguste õiguslike ja haldustakistuste vähendamine 20 protsendi võrra suurendaks piiriäärsete piirkondade SKP-d kahe protsendi võrra ja aitaks seal luua rohkem kui miljon töökohta. Seega tahab Euroopa Komisjon luua probleemide lahendamiseks standardse menetluse, ühesuguse kõigi liikmesriikide jaoks.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta peab seda asjatuks bürokraatiaks.
“Tulemuseni jõudma ei pea, aga menetlema peab. Kõik menetlused tuleb veel ühte registrisse kokku ka panna ehk täiesti absurdne bürokraatia,” rääkis Pakosta ERR-ile.
“Ma toon ühe näite, mis on ka varem läbi käinud. Lätis on linn Valka ja Eestis on Valga ning Valga linnas ehk Eesti poolel on haigla. See haigla pakub palju rohkem meditsiinilisi teenuseid kui Valkas oleks inimestel muidu võimalik saada. Häda on selles, et Läti inimene ei saa tulla kõiki asju lihtsalt niisama tegema Eesti haiglasse nii nagu Eesti inimene saa minna niisama lihtsalt tegema kõiki asju Soome haiglasse. Seal tulevad mängu nii haigekassa rahatsuse erinevused kui igasugused muud olulised aspektid. Kui nüüd Läti inimene on pahane, et miks ta ei saa Valga haiglas midagi teha, siis ta saadab ettenähtud registrit mööda ettenähtud kujul udupeene avalduse, mida siis Eesti riik peab täiendavat menetlema,” selgitas Pakosta. “Siiani me oleme seda menetlenud viisakalt ja omal moel.”
Pakosta ütles, et Euroopa Komisjoni soovitav menetlus ei pea kuhugi välja jõudma: “Määruse mõte on selles, et ühtlustada menetlus ise, mitte tulemusteni jõudmine.”
Et dokumendid liiguksid õigetes vormides ja ettenähtud rada pidi, siis peaksid liikmesriigid looma riikidevahelised koordineerimiskeskused.
“Eestis võib inimene helistada ministeeriumisse, rääkida oma mure ära, see pannakse teisel pool telefonitoru kirja, kantakse registrisse ja otsitakse sellele lahendust. Ei ole nii, et pead täpselt täitma etteantud formulari ja alles siis hakkab riik sinuga rääkima. Euroopa Komisjoni mõte on, et ei tohi olla lihtne, et peab olema üks ja sama vorm üle Euroopa Liidu, on ühte tüüpi kontaktpunktid üle terve Euroopa Liidu. See kontaktpunkt tuleb Eestil juurde luua. See tähendaks Eesti jaoks ka mõtetut ametnike lisatööd,” ütles Pakosta.
Lõpp-punkt, kuhu inimene oma murega jõuab on sama nagu praegugi ehk lisanduv bürokraatia poleks lahendus inimese murele.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on oma selge seisukoha öelnud, sõnas Pakosta: “Mitte midagi selle määruse eelnõus ei sobi, ei ole mõistlik, ei ole vajalik, ei ole proportsionaalne, ei ole otstarbekas. Nii et väga loodame, et enne Euroopa Parlamendi valimisi se elihtsalt kukub lõplikult laua pealt maha.”
“Ühelt poolt on Euroopa Komisjon võtnud ette algatuse, et neljandiku võrra tuleks bürokraatiat vähendada. Kui me vataame neid uusi eelnõusid, mis tulevad, siis igaühel on mingisugune uus bürokraatiakomponent juures. Juurdunud on mõtteviis, et kui me midagi teeme, siis me peame seda kuidagi konrollima ja selleks, et seda kontrollida, peame tegema ühtlustatud bürokraatia, ühtlustatud aruandluse. See ei anna mingit lisaväärtust,” lisas Pakosta.
Mingisugune selgus peaks tulema aprilli lõpus, ütles Pakosta.
Euroopa Parlamendi valimised on juuni alguses. Aprilli lõpuks peaks eelnõude tootmine lõppema ja sealt edasi mõned läbirääkimised jätkuvad, aga tarvis on need viimased kuud vastu pidada, ütles Pakosta.
err.ee
19.03.2024