Eksperdid tõstsid von der Leyeni kõnes esile laienemislubaduse ja üleilmsed ambitsioonid
Liisa Pakosta
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni aastakõne kommenteerinud eksperdid tõid esile selle geopoliitilise suunitluse, rõhuasetuse digi- ja keskkonnateemadele ning Euroopa Liidu laienemise tunnistamise kui vääramatult juhtuva protsessi.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas kolmapäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees oma aastakõne, milles rääkis komisjoni plaanidest selle ametiaja viimaseks aastaks ning juba käivitatud tegevustest.
Von der Leyeni kõne kommenteerisid pärast selle pidamist riigikogu Euroopa Liidu komisjoni juht Liisa Pakosta, riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ja Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Vivian Loonela.
Geopoliitilised ambitsioonid kõlasid igalt poolt läbi
Kui ka varasemalt on von der Leyeni kõne olnud esitatud teemade kaupa, siis nüüd oli näha, kuidas geopoliitiline mõõde tuli esile iga teema juures, tõdes Loonela. Ta viitas sellele, kuidas rohepoliitikast rääkides tõi von der Leyen esile Hiina ebaausa tegevuse päikesepaneelide tootmisel, elektriautode teemal aga rõhutas vajadust piirata Hiina subsideeritud autotööstuse tegevust Euroopa autofirmadega võistlemisel.
“See kõik näitab, et Euroopa Liidul on silmaklapid eemaldatud, saame aru, mis maailmas toimub, kuidas Hiina subsideerib oma tööstust ja tegeleme probleemiga,” ütles Loonela.
Ka Pakosta leidis, et Hiina autode teema esile tõstmine näitas tuumküsimuse mõistmist: kuidas Euroopa ettevõtlust kaitsta nende riikide tegevuse eest, kes ei tegutse vabal turul ausalt ja toetavad konkurentsireegleid rikkudes oma firmasid.
Loonela viitas ka sellele, et kui eelmisel aastal oli Ukraina teema rõhutamiseks istungile kutsutud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski abikaasa, siis seekord oli kohal Tšiili aktivist, kes valgustab Ladina-Ameerika elanikke Ukrainas toimuvast. Ka siit aimdub Euroopa Komisjoni suunda laiemalt maailma mõjutada, märkis ta.
Loonela vastas ka kriitikale, et tänavuses kõnes oli Ukraina sõja teemale suhteliselt vähe tähelepanu pühendatud, et mingit sõjaväsimust Euroopa Liidus ei ole.
Jäärats juhtis ka tähelepanu sellele, et von der Leyen teatas kõnes ettepanekust pikendada Ukraina sõjapõgenike elamislubasid veel aasta võrra 2024. aasta kevadeni.
EL-i laienemine on fait accompli
Eksperdid tõdesid kõne kommenteerides, et selle tonaalsus oli selline, mis jättis mulje, et Euroopa Liidu laienemine tuleb igal juhul.
Pakosta sõnul oli meeldiv von der Leyenilt kuulda, et Euroopa Liit saab laieneda ka ilma aluslepinguid avamata, mis on ka Eesti huvi. Aluslepinguid uuesti läbi rääkima hakates võivad laienemise suhtes skeptilised riigid seda pidurdada, selgitas ta.
Ka Loonela leidis, et kui Eesti on aastaid võidelnud Euroopa Liidu laienemise eest, siis praegusest kõnest jäi mulje, et see toimub igal juhul, see on pöördumatu, fait accompli. Samas on siin oluline ka see, et von der Leyen tunnistas, et laienemiseks ei ole vaja hakata Euroopa Liidu aluslepinguid muutma, lisas ta.
Jäärats nimetas von der Leyeni poolt retooriliselt osavaks sõnastuseks, et Euroopa Liit koosneb varsti rohkem kui 30 liikmest.
Märkimisväärne on, et ta rõhutas aluslepingute avamata jätmist Euroopa Parlamendi ees, mis on olnud just üks suuremaid aluslepingute avamise pooldajaid, ütles Jäärats.
Rohepööre jätkub
Loonela juhtis tähelepanu, et rohepöörde teema järgnes von der Leyeni kõnes kohe pärast Euroopa väärtustest rääkimist kõne sissejuhatuses.
Rohepöörde vajadusest rääkides tõi ta esile, et seda on vaja ka Euroopale majanduslikult, et olla tulevikus konkurentsivõimeline.
Pakosta tõi esile, et rohepöörde läbiviimise suhtes leidis von der Leyen, et seda peaks juhtima tööstus, mis tähendab, et poliitikud peaksid kuulama ettevõtjaid.
Sellele vastas Jäärats siiski arvamusega, et rohepöörde juures oleks oluline, et reeglid oleks paigas. “Kui raamistikku ei ole, siis iseenesest midagi ei muutu,” tõdes ta.
Jäärats ütles ka, et praegu käigus olevate algatustega oleks Euroopa Liit alles poolel teel, et hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires. Von der Leyen seda küll välja ei öelnud, aga on selge, et see teine pool tuleb peamiselt põllumajanduse ja metsanduse valdkonnast leida. Tööstuses juba kohanemine käib, osalt ka transpordis, selgitas Jäärats.
Loonela lisas omalt poolt, et olles külastanud paljusid Eesti ettevõtteid, saab ta kinnitada, et nad kõik jälgivad igal sammul rohelisi põhimõtteid, et saaks oma toodangut eksportida. “Nad tunnistavad, et muidu ei saagi turule,” ütles Loonela.
Pakosta rõhutas siiski, et rohepöördes vastutuse andmine ettevõtjatele tähendab tema hinnangul poliitilise sekkumise vähenemist.
Pakosta tervitas ka von der Leyeni üleskutset vähendada ettevõtete halduskoormust vähemalt veerandi võrra ning juhtis tähelepanu, et seda tuleb Euroopa Liidus teha koostöös liikmesriikidega. Ka Loonela hinnangul saab regulatsioonide vähendamise algatust pidada suureks töövõiduks.
Digiteemad suure tähelepanu all
Loonela rõhutas, et kõnes said palju tähelepanu digiteemad, mis on ka Eestile olulised.
Jäärats tunnustas algatust avada Euroopa superarvutite võimsus kasutamiseks Euroopa ettevõtetele. Tema sõnul ei ole praegu siiski teada, mis firmadel oleks suutlikkust seda kasutada.
Jääratsi sõnul on tähelepanuväärne kava hakata tehisintellekti (AI) turgu kohe alguses, selle kujunemisel reguleerima, mitte oodata ära 27 liikmesriigi oma turu väljakujunemist, et siis neid hakata ühtlustama. “Usun, et Euroopa AI-regulatsioonidega tuleb kaasa ka muu maailm,” ütles ta.
Pakosta hinnangul võib digiteemade ja tehisintellekti valdkondade reguleerimisel siiski ülereguleerimise oht.
Jäärats leidis AI-teemadega seoses, et EL võiks kaaluda andmete vabama kasutamise lubamist, kuna ilma andmeteta ei ole superarvutitel ega ka AI-l palju midagi teha. Kui USA on digivaldkonnas juhtiv jõud meelelahutuses, siis Euroopa tööstusandmete kasutamisel, märkis ta.
Eesti oleks lootnud kuulda…
Pakosta tõi esile, et oleks lootnud kuulda põhjalikumat käsitlust Euroopa relvahangete kohta, mis on olnud üks Eesti algatusi Ukraina toetamisel.
Ka Jäärats nõustus, et Eesti oleks soovinud EL-i relvahangete algatuse kohta rohkem kuulda ja tunnistas, et tegi selle nimel ka tööd. Samas ei olnud kõnes ka uusi lubadusi relvastusabi andmise rahastamiseks, märkis ta.
Pakosta kinnitusel kavatseb riigikogu Eesti relvatootmise algatust edasi ajada, võtta maha seni relvatööstustele kehtivad piirangud, et Euroopa saaks ennast piisavalt relvastada.
Von der Leyen ei nimetanud ka Vene külmutatud varade teemat, lisas Jäärats.
Loonela sõnul on Euroopa Komisjon siiski lubanud sügisel välja tulla külmutatud vene varade kasutamise algatusega.
Kommenteerides tähelepanekut, et von der Leyen ei puudutanud ka sõjatribunali loomist Vene sõjakuritegude üle kohtu mõistmiseks, viitas ta, et see on laiem rahvusvaheline teema.
Loonela kinnitusel peaks Euroopa Komisjon tulema välja dokumendiga, kus on loetletud lähiajal käivitatavad algatused, kust saab täpsemat infot käivitamisel initsiatiividest.
Toimetaja:
Mait Ots
err.ee 13.09.2023 https://www.err.ee/1609098806/eksperdid-tostsid-von-der-leyeni-kones-esile-laienemislubaduse-ja-uleilmsed-ambitsioonid
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas kolmapäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees oma aastakõne, milles rääkis komisjoni plaanidest selle ametiaja viimaseks aastaks ning juba käivitatud tegevustest.
Von der Leyeni kõne kommenteerisid pärast selle pidamist riigikogu Euroopa Liidu komisjoni juht Liisa Pakosta, riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ja Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Vivian Loonela.
Geopoliitilised ambitsioonid kõlasid igalt poolt läbi
Kui ka varasemalt on von der Leyeni kõne olnud esitatud teemade kaupa, siis nüüd oli näha, kuidas geopoliitiline mõõde tuli esile iga teema juures, tõdes Loonela. Ta viitas sellele, kuidas rohepoliitikast rääkides tõi von der Leyen esile Hiina ebaausa tegevuse päikesepaneelide tootmisel, elektriautode teemal aga rõhutas vajadust piirata Hiina subsideeritud autotööstuse tegevust Euroopa autofirmadega võistlemisel.
“See kõik näitab, et Euroopa Liidul on silmaklapid eemaldatud, saame aru, mis maailmas toimub, kuidas Hiina subsideerib oma tööstust ja tegeleme probleemiga,” ütles Loonela.
Ka Pakosta leidis, et Hiina autode teema esile tõstmine näitas tuumküsimuse mõistmist: kuidas Euroopa ettevõtlust kaitsta nende riikide tegevuse eest, kes ei tegutse vabal turul ausalt ja toetavad konkurentsireegleid rikkudes oma firmasid.
Loonela viitas ka sellele, et kui eelmisel aastal oli Ukraina teema rõhutamiseks istungile kutsutud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski abikaasa, siis seekord oli kohal Tšiili aktivist, kes valgustab Ladina-Ameerika elanikke Ukrainas toimuvast. Ka siit aimdub Euroopa Komisjoni suunda laiemalt maailma mõjutada, märkis ta.
Loonela vastas ka kriitikale, et tänavuses kõnes oli Ukraina sõja teemale suhteliselt vähe tähelepanu pühendatud, et mingit sõjaväsimust Euroopa Liidus ei ole.
Jäärats juhtis ka tähelepanu sellele, et von der Leyen teatas kõnes ettepanekust pikendada Ukraina sõjapõgenike elamislubasid veel aasta võrra 2024. aasta kevadeni.
EL-i laienemine on fait accompli
Eksperdid tõdesid kõne kommenteerides, et selle tonaalsus oli selline, mis jättis mulje, et Euroopa Liidu laienemine tuleb igal juhul.
Pakosta sõnul oli meeldiv von der Leyenilt kuulda, et Euroopa Liit saab laieneda ka ilma aluslepinguid avamata, mis on ka Eesti huvi. Aluslepinguid uuesti läbi rääkima hakates võivad laienemise suhtes skeptilised riigid seda pidurdada, selgitas ta.
Ka Loonela leidis, et kui Eesti on aastaid võidelnud Euroopa Liidu laienemise eest, siis praegusest kõnest jäi mulje, et see toimub igal juhul, see on pöördumatu, fait accompli. Samas on siin oluline ka see, et von der Leyen tunnistas, et laienemiseks ei ole vaja hakata Euroopa Liidu aluslepinguid muutma, lisas ta.
Jäärats nimetas von der Leyeni poolt retooriliselt osavaks sõnastuseks, et Euroopa Liit koosneb varsti rohkem kui 30 liikmest.
Märkimisväärne on, et ta rõhutas aluslepingute avamata jätmist Euroopa Parlamendi ees, mis on olnud just üks suuremaid aluslepingute avamise pooldajaid, ütles Jäärats.
Rohepööre jätkub
Loonela juhtis tähelepanu, et rohepöörde teema järgnes von der Leyeni kõnes kohe pärast Euroopa väärtustest rääkimist kõne sissejuhatuses.
Rohepöörde vajadusest rääkides tõi ta esile, et seda on vaja ka Euroopale majanduslikult, et olla tulevikus konkurentsivõimeline.
Pakosta tõi esile, et rohepöörde läbiviimise suhtes leidis von der Leyen, et seda peaks juhtima tööstus, mis tähendab, et poliitikud peaksid kuulama ettevõtjaid.
Sellele vastas Jäärats siiski arvamusega, et rohepöörde juures oleks oluline, et reeglid oleks paigas. “Kui raamistikku ei ole, siis iseenesest midagi ei muutu,” tõdes ta.
Jäärats ütles ka, et praegu käigus olevate algatustega oleks Euroopa Liit alles poolel teel, et hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires. Von der Leyen seda küll välja ei öelnud, aga on selge, et see teine pool tuleb peamiselt põllumajanduse ja metsanduse valdkonnast leida. Tööstuses juba kohanemine käib, osalt ka transpordis, selgitas Jäärats.
Loonela lisas omalt poolt, et olles külastanud paljusid Eesti ettevõtteid, saab ta kinnitada, et nad kõik jälgivad igal sammul rohelisi põhimõtteid, et saaks oma toodangut eksportida. “Nad tunnistavad, et muidu ei saagi turule,” ütles Loonela.
Pakosta rõhutas siiski, et rohepöördes vastutuse andmine ettevõtjatele tähendab tema hinnangul poliitilise sekkumise vähenemist.
Pakosta tervitas ka von der Leyeni üleskutset vähendada ettevõtete halduskoormust vähemalt veerandi võrra ning juhtis tähelepanu, et seda tuleb Euroopa Liidus teha koostöös liikmesriikidega. Ka Loonela hinnangul saab regulatsioonide vähendamise algatust pidada suureks töövõiduks.
Digiteemad suure tähelepanu all
Loonela rõhutas, et kõnes said palju tähelepanu digiteemad, mis on ka Eestile olulised.
Jäärats tunnustas algatust avada Euroopa superarvutite võimsus kasutamiseks Euroopa ettevõtetele. Tema sõnul ei ole praegu siiski teada, mis firmadel oleks suutlikkust seda kasutada.
Jääratsi sõnul on tähelepanuväärne kava hakata tehisintellekti (AI) turgu kohe alguses, selle kujunemisel reguleerima, mitte oodata ära 27 liikmesriigi oma turu väljakujunemist, et siis neid hakata ühtlustama. “Usun, et Euroopa AI-regulatsioonidega tuleb kaasa ka muu maailm,” ütles ta.
Pakosta hinnangul võib digiteemade ja tehisintellekti valdkondade reguleerimisel siiski ülereguleerimise oht.
Jäärats leidis AI-teemadega seoses, et EL võiks kaaluda andmete vabama kasutamise lubamist, kuna ilma andmeteta ei ole superarvutitel ega ka AI-l palju midagi teha. Kui USA on digivaldkonnas juhtiv jõud meelelahutuses, siis Euroopa tööstusandmete kasutamisel, märkis ta.
Eesti oleks lootnud kuulda…
Pakosta tõi esile, et oleks lootnud kuulda põhjalikumat käsitlust Euroopa relvahangete kohta, mis on olnud üks Eesti algatusi Ukraina toetamisel.
Ka Jäärats nõustus, et Eesti oleks soovinud EL-i relvahangete algatuse kohta rohkem kuulda ja tunnistas, et tegi selle nimel ka tööd. Samas ei olnud kõnes ka uusi lubadusi relvastusabi andmise rahastamiseks, märkis ta.
Pakosta kinnitusel kavatseb riigikogu Eesti relvatootmise algatust edasi ajada, võtta maha seni relvatööstustele kehtivad piirangud, et Euroopa saaks ennast piisavalt relvastada.
Von der Leyen ei nimetanud ka Vene külmutatud varade teemat, lisas Jäärats.
Loonela sõnul on Euroopa Komisjon siiski lubanud sügisel välja tulla külmutatud vene varade kasutamise algatusega.
Kommenteerides tähelepanekut, et von der Leyen ei puudutanud ka sõjatribunali loomist Vene sõjakuritegude üle kohtu mõistmiseks, viitas ta, et see on laiem rahvusvaheline teema.
Loonela kinnitusel peaks Euroopa Komisjon tulema välja dokumendiga, kus on loetletud lähiajal käivitatavad algatused, kust saab täpsemat infot käivitamisel initsiatiividest.
Toimetaja:
Mait Ots
err.ee 13.09.2023 https://www.err.ee/1609098806/eksperdid-tostsid-von-der-leyeni-kones-esile-laienemislubaduse-ja-uleilmsed-ambitsioonid