Eestlased on üks maailma targim rahvas. Arutelud õpetajate edasise palga üle alaku juba homme
Täna sündinud kokkulepe töötüli lõpetamiseks sai haridusminister Kristina Kallase, Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri ja riikliku lepitaja Meelis Virkebau allkirjad, kiidab Liisa Pakosta, Eesti 200 riigikogu liige.
Eesti 200ga on hariduses ausad kokkulepped võimalikud, aga õpetajate austamiseks on vaja terve ühiskonna toetust. Täna sündinud kokkulepe töötüli lõpetamiseks sai haridusminister Kristina Kallase, Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri ja riikliku lepitaja Meelis Virkebau allkirjad. Viimane kinnitas sõltumatu osapoolena, et töötüli on läbi ja allkirjadega paberil olevate palgatõusu numbritega saab rahus edasistesse läbirääkimistesse minna.
Palgakokkulepped sõlmiti nii kooli- kui ka lasteaiaõpetajate osas riigieelarvest tuleva osana. See tähendab, et kokkulepe ei puuduta mitte õpetajate kogupalka, vaid ainult miinimumi, millesse läheb kokku riigieelarvest ligi 40 miljonit eurot, õpetajate palgafond kasvab 6,6%. Lisaks kinnitati veel 16 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palga toetuseks riigieelarvest ning selle summa kärbetest eemal hoidmine, mis on õilis vastutulek omavalitsustele. Lühidalt tähendab see uue suure haridustöö algust.
Sest õpetajale maksab tegelikku palka koos omapoolsete lisandustega omavalitsus. Riigilt tuleb ainult miinimum koos diferentseerimisfondiga (mis on pärast keskerakonna kärbet taas 20% peale tõstetud). Ja mitte ainult palganumbris pole õpetajate mured kinni, see on vast ka tänu streigile kõigile nähtavaks saanud.
Mis on vahet Tallinnal ja Harkul?
Omavalitsused on juba reageerinud vastandlikult. Kui näiteks Harku vald jõudiski tõsta streigiharjal õpetaja miinimumpalga omalt poolt raha lisades 1950 euroni, siis Tallinna linna sotsiaaldemokraadist abilinnapea ennustas vahetult enne kokkuleppe saavutamist hoopis osapoolte teineteisest kaugenemist, süüdistas haridusministrit valetamises ning teatas lõpuks, et tal on ükskõik, kust raha tuleb.
Tallinnas on keskmine palk palju kõrgem kui näiteks Valgamaal, kus õpetaja keskmine palk oli ca 150% maakonna keskmisest palgast.
Kaks naaberomavalitsust, sama aeg, ent risti vastupidine lähenemine õpetajate töö hindamisse. Kui Harkus saadi asjad joonele ja kinnitati õpetaja töö väärtustamine koalitsiooni poolt üle, siis Tallinna linna juhid hakkasid hoopis valitsuses süüdlasi otsima ning näitasid sõna otseses mõttes üles ükskõiksust. Kahjuks on õpetajate palgamured aga väga palju just Tallinna linna õpetajate murede nägu.
Tallinnas on keskmine palk palju kõrgem kui näiteks Valgamaal, kus õpetaja keskmine palk oli ca 150% maakonna keskmisest palgast. Mida kõrgemad on inimeste palgad, seda rikkam on omavalitsus ja seda kõrgemat palka saab see omavalitsus järelikult ka õpetajatele maksta.
See on olnud üks neid põhjuseid, miks riik paneb alla tasapaksu õpetajate palgamiinimumi, mis on ühesugune üle terve Eestimaa. Ja palku välja maksev omavalitsus võtab arvesse kohalikke olusid, lisades vastavalt sellele õpetaja palgaraha juurde – kõrgema keskmise palgaga omavalitsuses rohkem ja vaesemas vähem. See elukorraldus on õiglane, aga selleks peavad omavalitsused oma rolli ka õiglaselt täitma.
Õpetajat austades kuuleb paremini
Haridus on olemuselt konservatiivne valdkond ja muutused toimuvad aeglaselt, vastaselt korral kannataks laste heaolu. Haridusmuutused puudutavad igaühte – mitte ainult koolirahvast. Haridusmuudatused mõjutavad majandust, toimetulekut, eksporti, lõimumist, riigikaitset, tervishoidu ja nii edasi.
Juba homme peavad seetõttu algama ühiskondlikud sisukad arutelud selle üle, ja kas üldse ja kui, siis kuidas on kõige targem muuta meil kui maailma ühel kõige targemal rahval. Eesti 200 ootab erakonnana iga arutelu avasüli. Kasutame, tänutundes õpetajate ees, ära töörahu selleks, et teha vajalikku ja jätta mittevajalik tegemata, ent kaasates kõikides otsustes ja uues kvaliteedis Eestimaa inimesi. Eeskätt õpetajaid endid.
Õpetajate päriselt kuulamiseks on vaja austust ja lugupidamist õpetajate vastu, selleks vajame terve ühiskonna toetust. Õpetajate austamine kokkuleppele ilmselt laua taga iga pere poolt alla ei kirjutata, aga mõttes seda tehes on murekohad paremini kuulda ja hing haridusmurede kuulamiseks paremini avali kui senini.
LIISA PAKOSTA (Eesti200 liige)
arvamus.postimees.ee 30.01.2024 https://arvamus.postimees.ee/7949791/liisa-pakosta-oleme-maailma-uks-targemaid-rahvaid-haridusmuutused-puudutavad-meid-koiki