Eesti hakkab tõrjuma EL-i kriitiliste toormete aktiga kaasnevat sekkumissoovi
Liisa Pakosta
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas ühehäälselt anda valitsusele suunise mitte nõustuda Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamist puudutava määruse mõnede punktidega, milles nähakse ohtu Eesti iseotsustamise õigusele.
“Me võtsime vastu mustvalge seisukoha, et mis tahes kaevandamist puudutav otsustamine peab jääma liikmesriigi pädevusse,” ütles ELAK-i esimees Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), kes rõhutas, et kui tavapäraselt kasutatakse sellises olukorras rahulolematuse väljendamiseks leebemaid sõnastusi, siis reedel vastu võetud komisjoni otsus tähendab “laupkokkupõrget”.
Pakosta selgitas, et saab nõustuda akti põhilise sisuga – vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast, elektroonikatööstuses ja rohepöörde tegemiseks vajalike kriitiliste toorainete ammutamisel.
“Kui me tahame rohepööret teha ja kui me tahame kõiki neid mobiiltelefone, külmkappe, päikesepaneele, tuulikuid ja kõike muud, siis selleks läheb vaja tervet rida kriitilisi tooraineid, mille puudujääk on nii suur, et isegi teadaolevad maavarade varud ei kata seda, mis on tööstusel vaja,” rääkis ta. “Ja sellest tulenevalt tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu kriitiliste toorainete määrus. Juba see määruse nimi ütleb seda, et see on riikidele otsekohalduv ja see tegeleb kriitiliste toorainetega, mida on vaja kõikide nende keskkonnasõbralike või mitte nii keskkonnasõbralike, aga inimestele väga harjumuspäraseks saanud asjade tootmiseks.”
Ekskavaator Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
“Ja sellest kõigest toorainete määruses on üks väga tore osa ja üks osa, mille kohta riigikogu ütles, et mitte mingil juhul! Väga tore osa on, kus öeldakse, et liikmesriigid peaksid hakkama neid asju, mis on juba toodetud, aga mis lähevad katki või jäävad vanaks, kokku korjama. Ja me peaks taaskasutama kõiki neid asju, mis on juba maa seest välja kaevatud ja mis on juba kuskil ringluses. Praegu selgus, et seda tehakse erakordselt vähe. Ja siin oli riigikogu väga entusiastlik, et tõepoolest seda tuleb teha,” rääkis ta.
“Aga see kriitiliste toorainete määrus sisaldas ka ühte teist osa. Ja see teine osa sisaldab endas seda, et Euroopa Liit hakkaks sekkuma sellesse, kuidas riigid kaevandamislubadeni jõuavad,” jätkas ELAK-i esimees. Tema sõnul ei ole Euroopa Liit seni kaevandamisse sekkunud, see on olnud riikide pädevuses.
Pakosta sõnul võetakse Euroopa Liidu asjades komisjonis nii konkreetseid seisukohti vastu üliharva ning tähelepanuväärne on ka, et seda toetasid kõikide erakondade esindajad. Ta meenutas, et Eesti juba toodab muldmetalle ja on veel mitme teise aine tootjana Euroopa Liidu suurim tegija vaatamata oma väiksusele.
“Ja meil on siin ka lähiajalooline tunnetus – olime siin erakondade-üleselt täiesti üksmeelsed. Kõik, mis puudutab kaevandamist, kaevandamise üle otsustamist, maavarade uurimise üle otsustamist – kõike see peab jääma liikmesriigi pädevusse täies ulatuses,” rääkis ELAK-i juht.
Pakosta sõnul olid varasemalt samale seisukohale jõudnud ka riigikogu keskkonnakomisjon ja majanduskomisjon.
Ministeerium lubab riigikogu suunistest lähtuda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ütles ERR-ile, et ministeerium täiendab vastavalt riigikogu komisjonide soovidele Eesti seisukohti läbirääkimistel akti lõppteksti üle ning rõhutab eraldi üle punktid, mida komisjonid vajalikuks pidasid.
“Toetame algatust lühendada kaevandamislubade menetlemise tähtaegu, kuid Eesti ei nõustu sellega, et tähtajad kehtestatakse liikmesriikidele EL-i määrusega,” ütles Jürjens.
Ta lisas, et eelnõu ei sunni liikmesriike kaevandusi avama, vaid näeb ette, et see on iga riigi enda otsustada. “Lisame siiski Eesti seisukohtade hulka eraldi punkti, et iga riigi otsustusõiguse tähtsust üle rõhutada,” märkis Jürjens.
Samuti rõhutab Eesti oma seisukohtades keskkonnaaspektidega arvestamise tähtsust. “Kindlasti on oluline leida tasakaal kriitiliste toormete tööstuse arendamise ja keskkonnanõuete vahel,” leidis MKM-i maavarased osakonna juhataja.
Ene Jürjens Autor/allikas: Emma Tamm/ERR
Kuna majanduskomisjon tõi välja, et me ei saa nõustuda, et määruses seatakse liikmesriikidele sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta. “Selliseid sihttasemeid igale liikmesriigile eelnõu tekstis pole (kõikides riikides ka ei leidu kriitilisi toormeid), kuid tõstame ka selle seisukohtade seas esile,” lubas Jürjens.
“Eelnõu menetlus jätkub ning Eesti seisab läbirääkimistel siseriiklikult kokkulepitud seisukohtade eest. Milliseks kujuneb eelnõu lõplik tekst, selgub protsessi käigus,” tõdes Eestit teiste liikmesriikidega peetavate läbirääkimiste ajal esindava ministeeriumi ametnik.
EL tahab 2023. aastaks pool kriitilisest toormest ise toota või töödelda
Jürjens selgitas ERR-ile, et aktiga tegi Euroopa Komisjon ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse-töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest vähemalt pool EL-is. Kümnendik peaks tulema kaevandamisest ning vähemalt viiendik EL-i riikides aastas tarbitavast kriitilise tähtsusega toorainest tuleks saada taaskasutusest.
“Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest – näiteks Hiinast – ning suurendada meie majandusjulgeolekut,” märkis Jürjens.
Tema sõnul soovib Euroopa Komisjon kriitiliste toormete aktiga erikohtlemist projektidele, mida peetakse strateegiliseks. “Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles loodava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga. Need projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid,” ütles ta.
Karjäär Autor/allikas: “Osoon”
Muu hulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Kui kaevandamislubade saamiseks võib praegu kogu protsess aega võtta üle kümne aasta, siis seda tahetakse lühendada kahele aastale.
“Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka finantstoetust riigiabi näol,” lisas ta.
Akt võib oluliselt mõjutada Eesti maavarade kasutamist
Eelnõu seletuskirja kohaselt võib Euroopa Liidu liikmesriikide ülesel kaevanduslubade menetlusprotsesside ühtlustamisel olla oluline mõju ka Eesti maavarade kasutusele.
Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mis on vajalik nii rohepöördeks kui ka infotehnoloogia valdkonnas, nii kohapeal kui ka meie partnerriikide tööstuste jaoks. Eestis leidub kriitilistest toormetest fosforiiti, vanaadiumi ja magneesiumi.
Euroopa Liidu tõenäoliselt suurimad fosforiidi varud paiknevad just Eestis. Fosforiidi puhul loetakse kriitiliseks nii toorme geoloogiliste uuringute ja kaevandamise etappi (fosforiit) kui ka selle töötlemise etappi (fosforhape). Seetõttu on kriitiliste toormete nimekirjas nii fosforiit kui ka fosfor.
Fosforiidis omakorda leidub kaasneva ressursina märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle nagu näiteks praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu fosforiidil võib tulevikus olla perspektiivi ka haruldaste muldmetallide toormeks.
Seletuskirjas tuuakse välja võimalik majanduslik kasu nende kaevandamisest Eestis, kuid ka sotsiaalne mõju, mõju riigieelarvele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, keskkonnale ja kliimale, julgeolekule ja välissuhetele.
Toimetaja:
Mait Ots
err.ee 20.06.2023 https://www.err.ee/1609012634/elak-valistas-el-i-soovi-sekkuda-kaevandamislubade-andmisse-eestis
“Me võtsime vastu mustvalge seisukoha, et mis tahes kaevandamist puudutav otsustamine peab jääma liikmesriigi pädevusse,” ütles ELAK-i esimees Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), kes rõhutas, et kui tavapäraselt kasutatakse sellises olukorras rahulolematuse väljendamiseks leebemaid sõnastusi, siis reedel vastu võetud komisjoni otsus tähendab “laupkokkupõrget”.
Pakosta selgitas, et saab nõustuda akti põhilise sisuga – vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast, elektroonikatööstuses ja rohepöörde tegemiseks vajalike kriitiliste toorainete ammutamisel.
“Kui me tahame rohepööret teha ja kui me tahame kõiki neid mobiiltelefone, külmkappe, päikesepaneele, tuulikuid ja kõike muud, siis selleks läheb vaja tervet rida kriitilisi tooraineid, mille puudujääk on nii suur, et isegi teadaolevad maavarade varud ei kata seda, mis on tööstusel vaja,” rääkis ta. “Ja sellest tulenevalt tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu kriitiliste toorainete määrus. Juba see määruse nimi ütleb seda, et see on riikidele otsekohalduv ja see tegeleb kriitiliste toorainetega, mida on vaja kõikide nende keskkonnasõbralike või mitte nii keskkonnasõbralike, aga inimestele väga harjumuspäraseks saanud asjade tootmiseks.”
Ekskavaator Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR
“Ja sellest kõigest toorainete määruses on üks väga tore osa ja üks osa, mille kohta riigikogu ütles, et mitte mingil juhul! Väga tore osa on, kus öeldakse, et liikmesriigid peaksid hakkama neid asju, mis on juba toodetud, aga mis lähevad katki või jäävad vanaks, kokku korjama. Ja me peaks taaskasutama kõiki neid asju, mis on juba maa seest välja kaevatud ja mis on juba kuskil ringluses. Praegu selgus, et seda tehakse erakordselt vähe. Ja siin oli riigikogu väga entusiastlik, et tõepoolest seda tuleb teha,” rääkis ta.
“Aga see kriitiliste toorainete määrus sisaldas ka ühte teist osa. Ja see teine osa sisaldab endas seda, et Euroopa Liit hakkaks sekkuma sellesse, kuidas riigid kaevandamislubadeni jõuavad,” jätkas ELAK-i esimees. Tema sõnul ei ole Euroopa Liit seni kaevandamisse sekkunud, see on olnud riikide pädevuses.
Pakosta sõnul võetakse Euroopa Liidu asjades komisjonis nii konkreetseid seisukohti vastu üliharva ning tähelepanuväärne on ka, et seda toetasid kõikide erakondade esindajad. Ta meenutas, et Eesti juba toodab muldmetalle ja on veel mitme teise aine tootjana Euroopa Liidu suurim tegija vaatamata oma väiksusele.
“Ja meil on siin ka lähiajalooline tunnetus – olime siin erakondade-üleselt täiesti üksmeelsed. Kõik, mis puudutab kaevandamist, kaevandamise üle otsustamist, maavarade uurimise üle otsustamist – kõike see peab jääma liikmesriigi pädevusse täies ulatuses,” rääkis ELAK-i juht.
Pakosta sõnul olid varasemalt samale seisukohale jõudnud ka riigikogu keskkonnakomisjon ja majanduskomisjon.
Ministeerium lubab riigikogu suunistest lähtuda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ütles ERR-ile, et ministeerium täiendab vastavalt riigikogu komisjonide soovidele Eesti seisukohti läbirääkimistel akti lõppteksti üle ning rõhutab eraldi üle punktid, mida komisjonid vajalikuks pidasid.
“Toetame algatust lühendada kaevandamislubade menetlemise tähtaegu, kuid Eesti ei nõustu sellega, et tähtajad kehtestatakse liikmesriikidele EL-i määrusega,” ütles Jürjens.
Ta lisas, et eelnõu ei sunni liikmesriike kaevandusi avama, vaid näeb ette, et see on iga riigi enda otsustada. “Lisame siiski Eesti seisukohtade hulka eraldi punkti, et iga riigi otsustusõiguse tähtsust üle rõhutada,” märkis Jürjens.
Samuti rõhutab Eesti oma seisukohtades keskkonnaaspektidega arvestamise tähtsust. “Kindlasti on oluline leida tasakaal kriitiliste toormete tööstuse arendamise ja keskkonnanõuete vahel,” leidis MKM-i maavarased osakonna juhataja.
Ene Jürjens Autor/allikas: Emma Tamm/ERR
Kuna majanduskomisjon tõi välja, et me ei saa nõustuda, et määruses seatakse liikmesriikidele sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta. “Selliseid sihttasemeid igale liikmesriigile eelnõu tekstis pole (kõikides riikides ka ei leidu kriitilisi toormeid), kuid tõstame ka selle seisukohtade seas esile,” lubas Jürjens.
“Eelnõu menetlus jätkub ning Eesti seisab läbirääkimistel siseriiklikult kokkulepitud seisukohtade eest. Milliseks kujuneb eelnõu lõplik tekst, selgub protsessi käigus,” tõdes Eestit teiste liikmesriikidega peetavate läbirääkimiste ajal esindava ministeeriumi ametnik.
EL tahab 2023. aastaks pool kriitilisest toormest ise toota või töödelda
Jürjens selgitas ERR-ile, et aktiga tegi Euroopa Komisjon ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse-töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest vähemalt pool EL-is. Kümnendik peaks tulema kaevandamisest ning vähemalt viiendik EL-i riikides aastas tarbitavast kriitilise tähtsusega toorainest tuleks saada taaskasutusest.
“Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest – näiteks Hiinast – ning suurendada meie majandusjulgeolekut,” märkis Jürjens.
Tema sõnul soovib Euroopa Komisjon kriitiliste toormete aktiga erikohtlemist projektidele, mida peetakse strateegiliseks. “Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles loodava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga. Need projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid,” ütles ta.
Karjäär Autor/allikas: “Osoon”
Muu hulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Kui kaevandamislubade saamiseks võib praegu kogu protsess aega võtta üle kümne aasta, siis seda tahetakse lühendada kahele aastale.
“Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka finantstoetust riigiabi näol,” lisas ta.
Akt võib oluliselt mõjutada Eesti maavarade kasutamist
Eelnõu seletuskirja kohaselt võib Euroopa Liidu liikmesriikide ülesel kaevanduslubade menetlusprotsesside ühtlustamisel olla oluline mõju ka Eesti maavarade kasutusele.
Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mis on vajalik nii rohepöördeks kui ka infotehnoloogia valdkonnas, nii kohapeal kui ka meie partnerriikide tööstuste jaoks. Eestis leidub kriitilistest toormetest fosforiiti, vanaadiumi ja magneesiumi.
Euroopa Liidu tõenäoliselt suurimad fosforiidi varud paiknevad just Eestis. Fosforiidi puhul loetakse kriitiliseks nii toorme geoloogiliste uuringute ja kaevandamise etappi (fosforiit) kui ka selle töötlemise etappi (fosforhape). Seetõttu on kriitiliste toormete nimekirjas nii fosforiit kui ka fosfor.
Fosforiidis omakorda leidub kaasneva ressursina märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle nagu näiteks praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu fosforiidil võib tulevikus olla perspektiivi ka haruldaste muldmetallide toormeks.
Seletuskirjas tuuakse välja võimalik majanduslik kasu nende kaevandamisest Eestis, kuid ka sotsiaalne mõju, mõju riigieelarvele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, keskkonnale ja kliimale, julgeolekule ja välissuhetele.
Toimetaja:
Mait Ots
err.ee 20.06.2023 https://www.err.ee/1609012634/elak-valistas-el-i-soovi-sekkuda-kaevandamislubade-andmisse-eestis