Eesti 200 tahab vaenukõne kitsamat defineerimist
Liisa Pakosta
Erakonda Eesti 200 koalitsioonikõnelustel esindav Liisa Pakosta ütles, et Eesti 200 tahab vaenukõne kitsamat defineerimist karistusseadustiku muutmise eelnõus ning esialgne Reformierakonna koostatud eelnõu Eesti 200 ei rahulda.
“Eesti 200 vaade sellele on, et inimeste kaitseks on muutuseid vaja, aga see eelnõu, mis eelmine kord valmis tehti, meid ei rahulda liiga laia tõlgendamisvõimaluse tõttu. Me näeme seal, et sõnavabadus on seal põhjendamatult ohtu seatud,” ütles Pakosta ERR-ile.
“Sõnavabaduse kaitsmiseks on meie seisukoht, et vaenukõne definitsiooni tuleb täiendada ilma laialivalgumisteta ja selliselt, et vaenukõne on avalik vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis toob kaasa selge ohu avalikule korrale. Ühtlasi tuleb ka ära defineerida ühiskonnas lõhestumisest hoidumiseks ja sõnavabaduse kaitseks selgemalt sätte mõisted, sealhulgas eriti avalik kord,” lisas ta.
“Kui ta läheks praeguses väga üldises sõnastuses, siis ühel mitte nii heal päeval on võimul mingi teine valitsus, kes ütleb, et aga meie arvates on geiparaad ka ikkagi oht avalikule korrale. Ja õngitseb sealt niiviisi ühiskonna jaoks justkui vaenuliku kõne välja. Need mõisted peavad seaduses juba selle tõttu olema ikkagi täpselt sõnastatud,” ütles Pakosta veel.
Seega rõhutas Pakosta, et nii sõnavabadus kui ka õigus turvalisusele on mõlemad äärmiselt olulised õigused.
“Me teame ajaloost, et inimesi on võimalik grupitunnuse alusel üksteise vastu niimoodi üles ässitada, et sellest tekivad suured ühiskondlikud katastroofid. Selleks, et meil ei korduks teise maailmasõja õudused, selleks, et meil ei korduks Ukraina sõja õudused, on vajalik see, et me tegeleme ühiskonnas sellise gruppide vastu suunatud vägivalla õhutamise piiramisega. Selline ässitamine nagu hävitame hoholle või küüditame eestlasi on ühiskonnale ohtlik, kui see on nii tõsiselt, et oht järgmiste sammudeni jõudmiseks on olemas,” selgitas Pakosta.
ERR küsis Pakostalt, kas sisuliselt on võimalik eelnõu teha sedavõrd selgeks, et sõnavabadus ohtu ei satu. “Meiega on kõik võimalik,” vastas ta.
“Me tahame näha, et see säte on oluliselt selgem ja et need mõisted on oluliselt täpsemalt defineeritud selleks, et oleks inimestel aru saada, kust see piir läheb ja et see piir on arusaadav ka tavalisele keskmisele inimesele. Ja et see piir ei ohustaks ühte teist väga olulist vabadust, milleks on sõnavabadus. Sõnavabaduse lühike kokkuvõte on piltlikult öeldes ikkagi selles, et igal ühel on õigus rusikatega vehkida ja väga vihane olla, aga see õigus rusikatega vehkida lõppeb selle koha peal, kus algab teise inimese nina,” rääkis Pakosta.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles esmaspäeval pärast koalitsioonikõnelusi, et partneritel olid väga detailsed arusaamad alates sellest, kuidas vaenukõnet defineerida kuni selleni välja, et peaks olema ka raskendava asjaoluna arvesse võetud, et kui keegi paneb toime kuriteo sellepärast, et ta tahab mingit gruppi vaenata, siis see peaks olema raskendav asjaolu.
“Me räägime vaenu õhutamise keelamisest nii nagu seda ütleb põhiseadus. Põhiseadus ütleb, et vaenu õhutada on keelatud ja see peab olema seadusega karistatud,” sõnas Kallas.
Pakosta lisas veel, et Eesti 200 tahab täiendavat kaitset ka inimestevahelise küberkiusu osas ja näiteks õpetajatele suunatud küberkiusu vastu. Need ühelt poolt pole seotud kriminaliseeritud vaenukõnega, sest kumbki pole üldjuhul grupitunnuse alusel, aga vajavadki samuti selgitamist, et mis on erinevused.
“Virtuaalvägivalla ja küberkiusamise murekohtade osas viime läbi analüüsi ja vastavalt sellele kohandame kehtivaid õigusakte, eesmärgiga kaitsta ohvreid paremini ja ennetada küberkiusamist. Kehtestame tõhusamad sätted õpetajate õiguste kaitseks, sealhulgas õpetajate kaitseks küberkiusamise eest,” lausus Pakosta, rõhutades veelkord, et see on seonduv, ent siiski teine teema.
Toimetaja:
Aleksander Krjukov
err.ee 14.03.2023 https://www.err.ee/1608914681/eesti-200-tahab-vaenukone-kitsamat-defineerimist
“Eesti 200 vaade sellele on, et inimeste kaitseks on muutuseid vaja, aga see eelnõu, mis eelmine kord valmis tehti, meid ei rahulda liiga laia tõlgendamisvõimaluse tõttu. Me näeme seal, et sõnavabadus on seal põhjendamatult ohtu seatud,” ütles Pakosta ERR-ile.
“Sõnavabaduse kaitsmiseks on meie seisukoht, et vaenukõne definitsiooni tuleb täiendada ilma laialivalgumisteta ja selliselt, et vaenukõne on avalik vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele õhutamine, mis on suunatud rühmade vastu ja mis toob kaasa selge ohu avalikule korrale. Ühtlasi tuleb ka ära defineerida ühiskonnas lõhestumisest hoidumiseks ja sõnavabaduse kaitseks selgemalt sätte mõisted, sealhulgas eriti avalik kord,” lisas ta.
“Kui ta läheks praeguses väga üldises sõnastuses, siis ühel mitte nii heal päeval on võimul mingi teine valitsus, kes ütleb, et aga meie arvates on geiparaad ka ikkagi oht avalikule korrale. Ja õngitseb sealt niiviisi ühiskonna jaoks justkui vaenuliku kõne välja. Need mõisted peavad seaduses juba selle tõttu olema ikkagi täpselt sõnastatud,” ütles Pakosta veel.
Seega rõhutas Pakosta, et nii sõnavabadus kui ka õigus turvalisusele on mõlemad äärmiselt olulised õigused.
“Me teame ajaloost, et inimesi on võimalik grupitunnuse alusel üksteise vastu niimoodi üles ässitada, et sellest tekivad suured ühiskondlikud katastroofid. Selleks, et meil ei korduks teise maailmasõja õudused, selleks, et meil ei korduks Ukraina sõja õudused, on vajalik see, et me tegeleme ühiskonnas sellise gruppide vastu suunatud vägivalla õhutamise piiramisega. Selline ässitamine nagu hävitame hoholle või küüditame eestlasi on ühiskonnale ohtlik, kui see on nii tõsiselt, et oht järgmiste sammudeni jõudmiseks on olemas,” selgitas Pakosta.
ERR küsis Pakostalt, kas sisuliselt on võimalik eelnõu teha sedavõrd selgeks, et sõnavabadus ohtu ei satu. “Meiega on kõik võimalik,” vastas ta.
“Me tahame näha, et see säte on oluliselt selgem ja et need mõisted on oluliselt täpsemalt defineeritud selleks, et oleks inimestel aru saada, kust see piir läheb ja et see piir on arusaadav ka tavalisele keskmisele inimesele. Ja et see piir ei ohustaks ühte teist väga olulist vabadust, milleks on sõnavabadus. Sõnavabaduse lühike kokkuvõte on piltlikult öeldes ikkagi selles, et igal ühel on õigus rusikatega vehkida ja väga vihane olla, aga see õigus rusikatega vehkida lõppeb selle koha peal, kus algab teise inimese nina,” rääkis Pakosta.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles esmaspäeval pärast koalitsioonikõnelusi, et partneritel olid väga detailsed arusaamad alates sellest, kuidas vaenukõnet defineerida kuni selleni välja, et peaks olema ka raskendava asjaoluna arvesse võetud, et kui keegi paneb toime kuriteo sellepärast, et ta tahab mingit gruppi vaenata, siis see peaks olema raskendav asjaolu.
“Me räägime vaenu õhutamise keelamisest nii nagu seda ütleb põhiseadus. Põhiseadus ütleb, et vaenu õhutada on keelatud ja see peab olema seadusega karistatud,” sõnas Kallas.
Pakosta lisas veel, et Eesti 200 tahab täiendavat kaitset ka inimestevahelise küberkiusu osas ja näiteks õpetajatele suunatud küberkiusu vastu. Need ühelt poolt pole seotud kriminaliseeritud vaenukõnega, sest kumbki pole üldjuhul grupitunnuse alusel, aga vajavadki samuti selgitamist, et mis on erinevused.
“Virtuaalvägivalla ja küberkiusamise murekohtade osas viime läbi analüüsi ja vastavalt sellele kohandame kehtivaid õigusakte, eesmärgiga kaitsta ohvreid paremini ja ennetada küberkiusamist. Kehtestame tõhusamad sätted õpetajate õiguste kaitseks, sealhulgas õpetajate kaitseks küberkiusamise eest,” lausus Pakosta, rõhutades veelkord, et see on seonduv, ent siiski teine teema.
Toimetaja:
Aleksander Krjukov
err.ee 14.03.2023 https://www.err.ee/1608914681/eesti-200-tahab-vaenukone-kitsamat-defineerimist