Abieluvõrdsuse kõne riigikogus

Eesti 200 on ainuke erakond, kelle põhiprogrammis on abieluvõrdsuse saavutamine. Meie eesmärk oli ka laste õiguste kaitse, ema ja isa mõiste säilitamine ja bioloogilise vanema selge eelistamine. Meil on tänase arengu üle väga hea meel. Eesti Vabariigi Riigikogus on esimesel lugemisel abieluvõrdsuse eelnõu ja toimub põhjalik arutelu. Hõissa! Edasi saab minna ainult paremaks, ootame väga eelnõu teist lugemist. 

Aga räägime ajaloost, traditsioonidest. Nimelt, abielu pühaduse mure abieluseaduse esimesel lugemisel ei ole siin saalis esimest korda. “Uus parlamendi hooaeg hakkas abielu tähe all.” Selle lausega algab Postimehe ülevaade 23. septembrist 1922. Tsiteerin edasi. “Kirikliku abielu sõlmimise peale lauldi siiamaale: “Oh anna, et nad surmani siin hästi kokku lepiksid … Et oma seadust peavad, kes täna paari lähevad.” Ega ka kodanlisel abielul muud tähtsamat soovi pole, kui et pooled hästi kokku lepiksid. Sellepärast olgu selle kokkuleppe seaduse harutamine parlamendi uue hooaja sissejuhatuseks ka õnnelikuks ettetähenduseks parlamendile enesele: oh aita, et nad surmani siin hästi kokku lepiksid!” Tsiteerin edasi Postimeest. “Kahjuks ei olnud mõnel mehel abieluseaduse harutamise juures niisuguseid vagu soove näidata. Parteilised vaated põrkasid ka siin kokku, veel enam aga isikulised! Sest abielu seaduse kokkuleppe sümbool viskas lahutuse seemet isegi erakondade enese keskele.” Tsitaadi lõpp. 

Eesti Vabariik menetles siinsamas saalis traditsioonilise ja püha abielu põhimõttelist muutmist. Esiteks tehti abielu ilmalikuks lepinguks, lõpetati senine meeste eestkoste naiste üle. Ja lahutamine tehti suuresti vabaks. See ei läinud ilma vaidlusteta siinsamas saalis ka 101 aastat tagasi. Näide stenogrammist. “Vastse-Kuuste vallas 1886 sündinud Alma Ostra räägib, et naise mehe eestkostest vaba töötamine ei taga veel kõiki naiste õiguseid. Ent vahelehüüe 1881 sündinud Voldemar Linnamägilt: “Naine ei taha tööd teha!” Alma vastab: “Härra Linnamägi peaks teadma, et meil linnas on sitsiwabrik, kus peaasjalikult naised tööd teevad!” Vahelehüüe 1887 Aleksandri vallas sündinud Aleksander Veilerilt, ent Alma on sunnitud ütlema, et ta ei kuulnud, mida härra Veiler ütles. Karl Ast, sündinud 1886 Orava vallas, hõikab vahele: “Ei olnud kuulmise väärt mitte põrmugi!”” 

Lisaks naiste võrdõiguslikkusele abielus tekitas pingeid lahutuse lubamine ja tõupuhtuse liiga vähene tagamine. Jaan Tõnisson, sündinud 1868, esindas konservatiive. Tsiteerin: “Mis tähendab see kogu inimeste kui ka kogu rahva saatuse kohta, kui abielu uisapäisa sõlmitakse, uisapäisa lõhki käristatakse ja purustatakse? Kui siin õigus antakse abielu lahutada, kui mõlemad abikaasad seda ühiselt ja vankumatult nõuavad, noh siis ma tahaksin teada, mis teie siis veel tahate.” Ja Tõnisson jätkab, tsiteerin: “Meie romantistid ekspluateerivad armastust ja kirgesid. Neil ei ole kõlblikku vastutustunnet oma töö tagajärgede pärast.” Selle all peab Tõnisson silmas rahva tõuparandust ja küsib edasi: “Kas seal ei tuleks siis abielluastumisel iseäranis selle peale mõelda, et abielu tõutervise ja soo edasikandmise teenistuses seisab ja sellepärast tema peab tõsiselt vastama nendele kõrgetele ülesannetele. Seal ei ole vahest mitte ainult arstlik järelevaatus tarvilik, kas abielluastujad ka terved on, vaid seal tuleks tõesti abielluastumisel arvesse võtta, et abielul muu hulgas just soo edasikandmine ülesandeks on, terve soo, terve tõu edasikandmine. Põhimõttelikult oleks minu soov küll rahva tõu tervise tuleviku pärast, et meie abielu eelduste maksmapanemisel tarbekorral ka sügavaid kitsendusi läbi viime, selleks et abielu ei saaks tõu halvenemise allikaks.” See Tõnissoni ettepanek toetust ei leidnud. 

Abiellu astumise piiranguteks jäid parandamata vaimuhaigused, raskel kujul langetõbi, pidalitõbi ja suguhaigused haiguse külgehakkavuse järgus. 

Aga lahutus tuli ja võrdõiguslikkus ka. Tuletagem meelde, siis ikkagi leppisid meie eelkäijad siinsamas saalis kokku senine abielu pühadus ära muuta, põhimõtteliselt ja ilmalikult, võrdõiguslikuks. Kardeti küll mitmel korral siinsamas saalis, et selline abielu pühaduse rikkumine nagu lahutuse lubamine ja naiste võrdõiguslikuks aitamine, nagu kuulsite, lõpetab kõik, toob kaasa täieliku hävingu. No nii ei läinud. Ja abiellujate suguhaiguste kontrollimisest enne abiellu astumist oleme tänaseks loobunud. 

Eesti 200 ütleb, et on aeg minna edasi, teha 2023. aasta Eestile väärikaks. Teha see Eestile väärikaks uue abieluseaduse parandustega. Riigikogu saal, me teeme seda jälle! Aitäh!