Minu poole pöördus naine, kes vallandati naissoo kaitsmise tõttu. Astudes teiste naiste neile seadusega tagatud õiguste kaitseks aktiivselt välja, muudeti ta “karistuseks” ja teiste hirmutamiseks ise ohvriks. Eriti 
piinlik, et see juhtus riigiettevõttes. (foto: impactproject.com) Loe edasi »
Posituse kategooria: Võrdsed võimalused
Sotsiaalministeerium võttis ette tänuväärse töö vanemahüvitise parandamiseks. Suund iseenesest õige, aga saab ja tuleb teha palju paremini. Isadele mõeldu on tehtud näiteks juba inimeste jaoks – seesama reeglistik tuleks nüüd lihtsalt laiendada kogu vanemahüvitisele, pikendada kasutuse aega ja loobuda täiskuu nõudest – oleks lapsed õnnelikud ja paremini imetatud ka. Et nii saaks olema, saatsin sellise kirja koos kümne ettepankuga ministeeriumisse.
Pildil tüüpiline vanemahüvitise saaja. Hillar Mets. EPL / Delfi 27.07.2017
Loe edasi »
Tantsupeo eel ja ajal oli vihma ja õhk lausa kihutas ringi. Pirital jäeti raju tõttu Spinnakeri võistluspäev ära (ja seda kalipsodes purjetajatel, eks ole, kelle veekarastus on tublisti üle Harju keskmise).
Pealinna tänavaid mitte vabal tahtel mõõtvatel täiskasvanutel oli raskusi oma vihmavarjude tuulekahjustustest säästmisel. Isegi koerad vaatasid õueminekule tavapäratu kõhklusega. Ent särasid kõik need väiksed ja suured, kel seljas triibuseelikud või põlvpüksid, üll’ triigitud uhke pluus, mida keebindus vaevu või viltu kattis. Ja, nagu uudistest sai lugeda, pidutsesid iidsete tavade kohaselt hiljem veel edasigi.
Sellega sai ilmselgeks vähemalt kaks tõsiasja. Esiteks – lapsed on meil tugevast puust. Ja teiseks – eesti rahvuspidu on parimas mõttes joovastav.
Mõlemad asjad on viimasel ajal ka kahtlusenoote tunda saanud. Et kas laulu- ja tantsupidu ikka tohib tänapäeval olla hümn eestlaste rahvustundele. Isegi tõrvik olla kahemõtteline? Või kas laps, kes tänaval omal vabal tahtel koolivaheajal tööampsuna ajalehte müüb, ikka jaksab seda teha. On kotis lehti viisteist, et siis on kahjulik?
Tegelikult hea, et küsitakse. Sest nii saab igaüks globaliseerumisest ja tervet mõistust ületavast ülehoolitsusest süüdet saanud kõhklused enda seest läbi lasta. Ja vaadata Kalevi staadionil ning Lauluväljakul lastele otsa.
Vastused vaatavad teile ausa naeratusega vastu. Klaas on vähemalt pooltäis, olgugi vihmaveest.
Siia jäävad kas need lapsed ise või hargmaise valiku puhul osa nende hingest. Jäävad eesti kultuuri, mis on ja edeneb väärikalt maakera teiste kultuuride kõrval. Ja nad on täitsa tegijad, vaatamata mõnele nohule või villile (neid saab mujaltki).
Kui oleks ilusam ilm olnud, siis poleks kõik vaimustav ja argipäevatülpinuid julgustav nii vesiselgelt esile tulnudki. Nüüd aga oli eriti võimas.
Noorus ja rahvus on tugevused, mitte nõrkused.
Aitäh korraldajatele, et mõeldi ka nägemispuudega inimestele.
Aitäh ja pidage vastu!
Delfi.ee 01.07.2017
3. LihastreeningKangi surumine rinnalt, poksikott. Jõuline eksiarvamuste ümberlükkamine. Naised ei ole rumalamad. Ega emotsionaalsemad. Mehed ei ole paremad töötajad kui naised. Mehed ei tee rohkem tööd kui naised. Lastel on nii ema kui ka isa. Eakatel, hooldamist vajavatel pereliikmetel on sündinud nii poegi kui ka tütreid. Naised ei taha vähem palka saada. Mehed ei pea naisi üleval. Naised sõidavad autoga ja oskavad kasutada arvutit. Mehed jaksavad vajutada nii pesumasina kui ka tolmuimeja nuppu.Meeste haridustase ei ole kõrgem ega oskused paremad kui naistel. Nii naised kui ka mehed tahavad edutamist ja majanduslikku kindlustatust. Nii naised kui ka mehed armastavad oma tööd, on lojaalsed ja tahavad, et ametiasutusel või ettevõttel hästi läheks.Riik võiks ka loobuda eksiarvamusest, et naistele kuni miinimumpalga suuruse sissetulekulae seadmine lapse kõrvalt aitab paremini last kasvatada – ei aita. Või et riik on parem otsustaja, kui palju tohib naine arvutiklahve klõbistada Näoraamatus ja kui palju rahateenimiseks – ei ole.Taustamuusika: «Ühiselu» («Kui naine armastab meest», Kukerpillid)
4. VenitusedTreeningu kõige suuremat täpsust ja süvenemist nõudev osa. Iga valeliigutus võib viia vigastuseni. Kui teoorias on kõigil võrdsed võimalused, siis praktikas on palgalõhe Eestis nii avalikus kui erasektoris ikka lastega emade nägu.Vallandati töölt raseduse tõttu? Raseduse ajal tikub nutt peale? Lapsele sobiva lasteaiakoha leidmine õigeks päevaks ei õnnestunudki? Pärast lapsega kodus olemist väiksem palk? Sellal kui sa pikalt kodus olid, on kolleegid uutele jahimaadele liikunud? Keegi peab jooksma keset tööpäeva eelkooli või kutsutakse teid järele lõhkikukkunud põlvega lapsele? Enne olulisimat lähetust tõuseb lapsel palavik? Vahetult enne projektiesitlust tuleb tormata lasteaeda oksendavale lapsele järele?Keset koosolekut kiirustad lahkuma, sest lasteaed pannakse kinni? Ja pead ära ütlema edutamisest, sest uues kohas pole lapsele sobivat kooli? Sul pole ühtegi last, aga tööandja vaatab ikka imelikult, et noh, «see võib ju juhtuda, ja kuidas me siiiiis projektiga valmis saame, ah?».Kõik need palgalõhe tõenduspõhised põhjustajad on ühiskonnas lahendamata muredest tingitud. Isegi avalik sektor ei eelda oma eelarvepoliitikates, et riigiasutused kõik sellised tööandjale tekkivad kulud kinni maksaks. Mu arvates võiks riik ja omavalitsused palju julgemalt ise eeskuju näidata.Taustamuusika: «Naised, naised» (Naised Köögis)
5. Lõdvestumine
Oled ära teeninud enesekiituse ja hea enesetunde terveks päevaks, et motiveeritult ja heatujuliselt täita kõige paremini oma tööülesandeid! Laadi aadressilt www.volinik.ee alla uus tasuta mobiilihelin «Teeme lärmi!» Jarek Kasarilt.Kutsu mehed ka seda tegema, sest tegemist pole mingi naisteemaga ega 10. aprilliga piirduvaga. Motiveeri mobiilihelinaga töökaaslasi ja kaasreisijaid ühistranspordis. Sportlikku kevadet!
Postimees 10.04.2017
Kodutöödesse ja järgmise põlvkonna kasvatamisse võrdselt panustamisest on ilmselt kõik kuulnud? Sest selles pole ju midagi uut. Inimkonna ürgne viis ellu jääda ja järglasi kasvatada on ikka olnud nii, et vanemad-vanavanemad pingutavad nagu üks mees ning ka küla abi kulub marjaks ära. Kuniks leiutati igasugused masinad, mis suure hulga töid ümber jaotasid, ning tekkinud segaduses tuli leiutada veel ka emadepäev ja isadepäev. Seda viimast pühapäeval tähistamegi.
Isad on sageli üsna vaiksed olevused. „Ei tea, kas saunaõlu sai külmkappi pandud,“ on tavateadvuse järgi sügavaimaks mureavalduseks, mis meesterahvale lubatud. Kahjuks on elus ka suuremaid muresid. Loe edasi »
Rahvus – see on rikkus ja jõud. Igal inimesel on võõrandamatu õigus olla uhke oma rahvuse üle. Viimase rahvaloenduse andmetel elab Eestis 192 rahvuse esindajaid.
Kutsume üles kõiki, keda mistahes põhjusel rahvuse tunnusel diskrimineeritakse, pöörduda nõu ja abi saamiseks võrdõigusvoliniku poole.
Rahvuse tunnusel diskrimineerimise juhtumitest rääkiv raamat on ilmunud nii inglise kui vene keeles.
Inglise keeles – loe siit
Vene keeles – loe siit
Igaühel on õigus olla tema ise! Nii muutub võrdsemaks kogu ühiskond.
