KUIDAS LÄKS? Sugugi mitte kõik riigikogulased ei soovi möödunud aasta tegemisi hinnata.

Milles riigikogu praeguse koosseisu saadikud ebaõnnestusid

Õige pea läheb laiali neli aastat Toompeal istunud riigikogu XII koosseis, andes teed järgmisele. Kas lahkujad julgevad vaadata peeglisse ja tunnistada, mis neil nii hästi välja ei tulnud?

Saatsin riigikogu liikmetele küsimuse: mida peate oma suurimaks ebaõnnestumiseks riigikogu XII koosseisu liikmena? Vastata palusin töönädala jooksul. Lühidalt, ühe lausega. Kõik sellega toime ei tulnud.

101 rahvasaadikust vastas 22. Olgu mainitud, et 2007. aastal tehtud seesugusele küsitlusele vastas 42 ja 2011. aastal 33 saadikut. Tavapärane on, et saadikud ei jäta kasutamata võimalust konkurendile veel viimasel hetkel ära teha ning samal ajal ennast heas valguses näidata.

Samas on tähelepanuväärne, et kiirel valimisajal leidis aega vastata ainult üks sotsist rahvaesindaja.

Reformierakonna fraktsioon

REMO HOLSMER: “Suurim ebaõnnestumine on see, et riigikogu ei suutnud seadusandlikult piirata Keskerakonna Tallinna maksumaksjate raha eest tehtavat üle-eestilist valimiskampaaniat. Jaan Poska on ajalooline suurkuju, kuid Keskerakond on temast loonud oma moosivarguse kattevarju. Sellest on väga kahju. Teema jääb järgmisele koosseisule lahendada.”

KALMER LAIN: “Ebaõnnestumisi pole olnud.”

KALEV LILLO: “Õnneliku lõpuga ebaõnnestumiseks pean pikale veninud võitlust täismõõtmetes Eesti lipu riigikogu saali toomise eest: XII riigikogu koosseisus tööd alustades oli minu esimeseks küsimuseks, miks pole esindussaalis suurt riigilippu. Öeldi, et ei sobi, et lipu jaoks pole kohta. Vaidlesin aastaid, kirjutasin kirju, küsisin arvamusi ja ekspertiise.

Eelmise aasta 11. novembril, oma isa 73. sünnipäeval jõudsin nii kaugele, et riigikogu juhatuse otsusega paigaldati saali jäävalt sinimustvalge ning sellest ajast alates toimub seadusloome Eesti lipu valvsa pilgu all.”

VÄINO LINDE: “Nagu kõigil, on ka riigikogu liikmel oma ametis nii paremaid kui halvemaid päevi, kuid suuremaid ebaõnnestumisi tööl olen ehk seni suutnud vältida.”

RAIT MARUSTE: “Heas usus ja kõigi fraktsioonide koostöös pikalt ette valmistatud eelnõu, mis oleks lõpetanud ära aastaid kestnud reguleerimatuse riigikogu siseses asjaajamises ja töö dokumenteerimises.”

KRISTEN MICHAL: “Küllap on kõigil elus ebaõnnestumisi. Üks viimaseid ebaõnnestumisi Reformierakonna parlamendisaadikute jaoks oli see, et me ei olnud valmis selleks, kui sõnades SMS-laenude piiramist toetavad IRL ja Keskerakond kukutasid eelnõu läbi. Kuid teeme seadusemuudatused veel selles koosseisus ära.”

Keskerakonna fraktsioon

ENN EESMAA: “Arvan, et riigikogu ning valitsus on ebaõnnestunud selles suhtes, et kümned tuhanded inimesed ei ela praeguses Eestis inimväärset elu. Ligi sada tuhat inimest elab absoluutses vaesuses, neist mitu korda rohkem vaeselt.

Sellega ei saa ega tohigi rahul olla. Seetõttu soovib suur osa rahvast teistmoodi poliitikat, mis olukorda parandaks. 1. märtsi valimistel on rahva käes otsustusvõime ja ka vastutus. Soovin, et seda võimalust kasutaksid kõik, kellele me riigi käekäik korda läheb.”

MAILIS REPS: “Suurim ebaõnnestumine on kahtlemata olnud see, et ma pole suutnud takistada praakseaduste vastuvõtmist. Pean siin ennekõike silmas töövõimereformi ning ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vigast muutmist, millele Keskerakond küll vastu seisis, kuid läbi läksid nad siiski.

Kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse asjus oleme juba negatiivseid aspekte näinud, siis usun, et probleeme hakkame nägema ka teerullina üle sõitnud töövõime muudatuste teemal.”

TARMO TAMM: “Ei uskunud, et põllumajandust tuleb kaitsta kui püha lehma, kellele Reformierakond kahjuks endiselt nuga ihub.”

PRIIT TOOBAL: “Minu suurim ebaõnnestumine on see, et Reformierakonnal õnnestus neli aastat ajada just sellist poliitikat, nagu nad on ajanud. Selle vea saame hiljemalt 1. märtsi õhtuks parandatud.”

MARIKA TUUS-LAUL: “Kahju, et ei suutnud seljatada valitsuse teerulli ebaõiglase töövõimereformi läbisurumisel. Uskumatu, et seda tehti sotside eestvedamisel. Puudega inimesed ei suuda seda andestada.”

VIKTOR VASSILJEV: “Miks nii negatiivselt? Mina olen neli aastat korralikult tööd teinud, nagu selles ametis ette nähtud, mitte õnnele lootnud.”

PEETER VÕSA: “Mõni isiklik ebaõnnestumine mulle meelde ei tule. Küll aga pean ebapiisavaks enda pingutusi nii võitluses lombaka töövõimereformiga kui sooneutraalse kooseluseadusega. Tuleb tunnistada, et kuigi see üldiselt ei kahjusta minu suhteid enda koduerakonnaga, näen ma siin siiski osa Keskerakonna liikmete kas siis poliitilist või isiklikku huvi nende kahe eelnõu toetamisel.

Pean silmas manipulatsioone, millest kõrvalseisja ei tarvitse väga täpselt aru saada, aga mis kõigest hoolimata toimusid. Siiski arvan, et lahingu kaotamine ei tähenda veel sõja kaotust. Kõik jätkub. Selle tühise ebaõnnestumise pärast ei saa veel otsa võitlus õigluse ja lihtsate inimlike väärtuste eest.”

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

ANNELY AKKERMANN: “Minu suurim ebaõnnestumine on suutmatus viia läbi haldusreform ja vastu seista 1000euroste tehingute deklareerimise kohustusele, mis on ettevõtjate jaoks nagu pesukappide ettenäitamine igas kuus.”

LIISA PAKOSTA: “Lapsed võivad kannatada selle all, et saavutamata jäi erakondade kokkulepe pikaajalisest hariduse rahastamise selgusest ja kasvust, ja see jäi küll südamele.”

MARKO POMERANTS: “Minu taha selles koosseisus midagi ei jäänud!”

URMAS REINSALU: “Haldusreform jäi tegemata, sellest ei ole maapiirkondade arengu huvides järgmises koosseisus pääsu.”

SVEN SESTER: “Kahju, et haldusreformiga ei jõudnud edasi minna. Kui tahame olla teenuse- ja kuluefektiivne riik, siis haldusreform tuleb ellu viia.”

TOOMAS TÕNISTE: “Üheks suurimaks ebaõnnestumiseks pean seda, et ei suutnud koalitsioonis olles murda Reformierakonna vastuseisu kaotada tööandjatel erisoodustusmaks töötajate spordile tehtud kulutustelt. Kahjuks ei suuda mõned juhtivpoliitikud siin suurt pilti näha: annad ühe euro, saad vastu seitse korda rohkem. Saad tervema rahva, väiksemad kulud tervishoiule ja spordibaasidele suurema tulubaasi.

Olgugi et kolm riigikogus esindatud erakonda neljast on kindlalt väljendanud soovi vabastada tööandjad töötaja spordiga tegelemise kulude katmisel erisoodustusmaksust, ei ole seda peaministri partei tugeva vastuseisu tõttu siiani tehtud – sõltumata sellest, kes on oravate valitsuspartner.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon

KAREL RÜÜTLI: “Põhjust ei ole rahul olla sellega, et ei õnnestunud tagasi keerata seadusesätet, mis alandas tulumaksu 20 protsendini ja millest võidavad eeskätt kõrgepalgalised.

Selles küsimuses jookseb SDE ja Reformierakonna vahel suur veelahe, nagu ka maksupoliitilistes küsimustes laiemalt. On selge, et järgnevatel aastatel tuleb Eestis astuda otsustavad sammud õiglasema maksustamise suunas.”

Fraktsiooni mitte kuuluvad saadikud

LEMBIT KALJUVEE: “Eks neid ebaõnnestumisi on ikka olnud, hinge pole neist ükski jäänud. Pigem meenuvad rõõmsad sündmused, nagu näiteks see, et lõpetava koosseisu kõik majanduskomisjoni naisliikmed – Kaja Kallas, Urve Palo ja Olga Sõtnik – said kes esimest korda, kes teist korda emaks!”

 

KALLE LAANET: “Leian, et ma ei ole suutnud mõjutada piisavalt palju oma kolleege selles suunas, et suurendada võrdsemat konkurentsi uute parteide kandideerimisel riigikokku. Ehk tegemist on vastu võtmata seadusega.”

* 2007. ja 2011. aastal oli sellisel lool sama pealkiri

Nemad ei vastanud

Reformierakonna fraktsioon
Arto Aas, Rein Aidma, Peep Aru, Igor Gräzin, Margus Hanson, Aare Heinvee, Jüri Jaanson, Kalle Jents, Kalev Kallemets, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Tiina Lokk-Tramberg, Lauri Luik, Innar Mäesalu, Meelis Mälberg, Tarmo Mänd, Kalle Palling, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Aivar Rosenberg, Paul-Eerik Rummo, Andre Sepp, Imre Sooäär, Aivar Sõerd, Jaanus Tamkivi, Terje Trei.

Keskerakonna fraktsioon
Eldar Efendijev, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Valeri Korb, Siret Kotka, Lauri Laasi, Heimar Lenk, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Urbo Vaarmann, Vladimir Velman.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Jaak Aaviksoo, Ene Ergma, Kaia Iva, Siim Kiisler, Aivar Kokk, Peeter Laurson, Marko Mihkelson, Erki Nool, Tõnis Palts, Juhan Parts, Reet Roos, Andrus Saare, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Margus Tsahkna, Ken-Marti Vaher.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Jaak Allik, Maimu Berg, Tatjana Jaanson, Etti Kagarov, Kalev Kotkas, Kalvi Kõva, Mart Meri, Marianne Mikko, Jüri Morozov,
Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Rein Randver, Indrek Saar, Neeme Suur, Tiit Tammsaar, Rannar Vassiljev, Jaan Õunapuu.

Fraktsiooni mitte kuuluvad saadikud
Deniss Boroditš, Andres Herkel, Inara Luigas, Rainer Vakra, Aivar Riisalu, Olga Sõtnik.

 

Õhtuleht, 17.veeb. 2015

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga