Täna, 10. aprillil, tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Alles tänaseks on naiste keskmine palk jõudnud sinnamaani, kus meeste keskmine aastapalk oli mullu 31. detsembril. Te ei pea seda normaalseks? Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta pakub palgalõhepäeva puhul välja temaatiline naisevõimlemise kava, koos allalaetava mobiilihelinaga.
 
1. Sirutused Suuna pilk kaugemale ja pööra pead igas suunas. Kiika ja vaata, kui palju teenivad teised sama töö tegijad. Kas sinuga samas suurusjärgus või sinust rohkem? Näolihaste soojendus – harjuta peegli ees vestlust personalijuhi või ülemusega või koos mõne rahuliku kolleegiga, kellega arutad oma palga õigluse üle. Kui on palgaerinevused, aga kõrgema palga saajad on samuti naised, jätka lõdvestusharjutusega.Taustamuusika: «Ära piina mind» (Blacky)
2. Aeroobne osaKiire hüplemine. Põiki- ja eemalehüpped. Kui sama tööd tehes saab rohkem palka su meeskolleeg, ja see tundub sulle ebaõiglane, siis läbi kontrollküsimused. Liigu edasi isegi siis, kui pistma hakkab. Kas sama tööd tegeval kõrgema palgaga kolleegil on paremad töötulemused? Suurem vastutus? Mõjusamad meeskonnatöö- või esinemisoskused? Andekamad probleemilahendused? Parem keeleoskus? Kõrgem teaduslik kraad? Ta ei hiline? Peab sõna? Ühesõnaga, kas ta annab tööandjale kuidagi suuremat lisandväärtust? Või oled see hoopis sina? Sest mees «tugevama töömurdjana» arvutiklahvide taga on pelgalt seksistliku tööandja pettekujutelm?Taustamuusika: «Sein on ees» (Raul Sepper)

3. LihastreeningKangi surumine rinnalt, poksikott. Jõuline eksiarvamuste ümberlükkamine. Naised ei ole rumalamad. Ega emotsionaalsemad. Mehed ei ole paremad töötajad kui naised. Mehed ei tee rohkem tööd kui naised. Lastel on nii ema kui ka isa. Eakatel, hooldamist vajavatel pereliikmetel on sündinud nii poegi kui ka tütreid. Naised ei taha vähem palka saada. Mehed ei pea naisi üleval. Naised sõidavad autoga ja oskavad kasutada arvutit. Mehed jaksavad vajutada nii pesumasina kui ka tolmuimeja nuppu.Meeste haridustase ei ole kõrgem ega oskused paremad kui naistel. Nii naised kui ka mehed tahavad edutamist ja majanduslikku kindlustatust. Nii naised kui ka mehed armastavad oma tööd, on lojaalsed ja tahavad, et ametiasutusel või ettevõttel hästi läheks.Riik võiks ka loobuda eksiarvamusest, et naistele kuni miinimumpalga suuruse sissetulekulae seadmine lapse kõrvalt aitab paremini last kasvatada – ei aita. Või et riik on parem otsustaja, kui palju tohib naine arvutiklahve klõbistada Näoraamatus ja kui palju rahateenimiseks – ei ole.Taustamuusika: «Ühiselu» («Kui naine armastab meest», Kukerpillid)

4. VenitusedTreeningu kõige suuremat täpsust ja süvenemist nõudev osa. Iga valeliigutus võib viia vigastuseni. Kui teoorias on kõigil võrdsed võimalused, siis praktikas on palgalõhe Eestis nii avalikus kui erasektoris ikka lastega emade nägu.Vallandati töölt raseduse tõttu? Raseduse ajal tikub nutt peale? Lapsele sobiva lasteaiakoha leidmine õigeks päevaks ei õnnestunudki? Pärast lapsega kodus olemist väiksem palk? Sellal kui sa pikalt kodus olid, on kolleegid uutele jahimaadele liikunud? Keegi peab jooksma keset tööpäeva eelkooli või kutsutakse teid järele lõhkikukkunud põlvega lapsele? Enne olulisimat lähetust tõuseb lapsel palavik? Vahetult enne projektiesitlust tuleb tormata lasteaeda oksendavale lapsele järele?Keset koosolekut kiirustad lahkuma, sest lasteaed pannakse kinni? Ja pead ära ütlema edutamisest, sest uues kohas pole lapsele sobivat kooli? Sul pole ühtegi last, aga tööandja vaatab ikka imelikult, et noh, «see võib ju juhtuda, ja kuidas me siiiiis projektiga valmis saame, ah?».Kõik need palgalõhe tõenduspõhised põhjustajad on ühiskonnas lahendamata muredest tingitud. Isegi avalik sektor ei eelda oma eelarvepoliitikates, et riigiasutused kõik sellised tööandjale tekkivad kulud kinni maksaks. Mu arvates võiks riik ja omavalitsused palju julgemalt ise eeskuju näidata.Taustamuusika: «Naised, naised» (Naised Köögis)

5. Lõdvestumine

Oled ära teeninud enesekiituse ja hea enesetunde terveks päevaks, et motiveeritult ja heatujuliselt täita kõige paremini oma tööülesandeid! Laadi aadressilt www.volinik.ee alla uus tasuta mobiilihelin «Teeme lärmi!» Jarek Kasarilt.Kutsu mehed ka seda tegema, sest tegemist pole mingi naisteemaga ega 10. aprilliga piirduvaga. Motiveeri mobiilihelinaga töökaaslasi ja kaasreisijaid ühistranspordis. Sportlikku kevadet!

Postimees 10.04.2017

 

 

Kirjad_lapsevanemale

Lapsevanemal lasub tohutu vastutus ja selle kandmiseks on talle antud ka mitmesuguseid õigusi. Tihti juhtub aga, et inimene ise ei ole oma võimalustest teadlik. Ta vajab kinnitust: sa oled õigel teel, sa oled vajalik, sinust hoolitakse. Ta vajab nõu, abi, toetust.

Püüame pakkuda seda infot ka vene keelt kõnelevale lugejale.

Loe siit

Venekeelse versiooni leiad siit

 

Igaühel on õigus olla tema ise! Nii muutub võrdsemaks kogu ühiskond.

Liisa Pakosta foto

postimees.ee, 6. veeb. 2015

Eesti tööturul on sadu tuhandeid madala kvalifikatsiooni ja madala palgaga töötajaid, kümned tuhanded on tööturult üldse väljas ning Eesti ei liigu ka küllalt kiiresti tootlikuma majanduse suunas.

Mida ütleksite 25-aastasele naabrimehele, kes on kutsekooli pooleli jätnud, lihtsaid juhutöid teinud, aga enamasti töötuna vanemate kaela peal? Mida peaks ta ise tegema ja kuidas peaks riik teda aitama, et amet õppida ja korraliku palgaga töö leida?

Mida ütleksite 55-aastasele naabrinaisele, kes on just ilma jäänud madalapalgalisest tööst kohalikus farmis? Mida peaks tema tegema ja kuidas peaks riik/omavalitsus teda toetama?

Loe edasi »

RK sotsiaalkomisjoni avalik istung

Uuringufirma Praxis on jõudnud järeldusele, et kõige vaesemaid peresid ei aita mitte uued vajaduspõhised lastetoetused, vaid universaalse lastetoetuse kõrval peaks üle vaatama toimetulekutoetuste süsteemi. Mida teie perede vaesusriski vähendamiseks teeksite?

Loe edasi »

Liisa Pakosta foto

Praegused palgakäärid – õdede, hooldajate, õpetajate ja lasteaiakasvatajate madalad palgad –tähendavad tulevikus ka pensionikääre. Nii võib praegune kõrgepalgaline IT-spetsialist saada viis korda kõrgemat pensioni kui praegune meditsiiniõde. Kas ja kuidas peaks pensionisüsteemi muutma, et seda ebavõrdsust veidigi vähendada?

Loe edasi »

RK sotsiaalkomisjoni avalik istung

Reformierakonna väide, nagu koormaks ausaid maksumaksjaid üksikvanemate ja laste heaks mõeldud elatisraha fond, on asjakohatu ja sügavalt ebaviisakas.

Vaidlus Reformierakonnaga laste elatisraha fondi üle on vaidlus suurema küsimuse üle: kas lapse aitamine ning turvaliselt üles kasvanud lapsed on meie kõigi ühine huvi või on tegemist mingi üksikvanema isikliku toimetulematusega, Loe edasi »